1. Pöörleva keha inertsi mõõt. mR 2 2. I 2 3. Ei ole võrdsed. Inertsimoment oleneb keha massi jaotusest. Ka lõppkiirused on erinevad, kuna inertsimoment mõjutab otseselt kiirust. 4. Mõõtevigadest 5. Nurkkiirus on vektor, mis iseloomustab jäiga keha pöörlemise kiirust ja on sihitud piki pöörlemistelge suunas, kust keha paistab pöörlevat vastu kellaosuti liikumise suunda. 6. Inertsimoment on võrdeline jõumomendiga ja pöördvõrdeline nurkkiirendusega. 7. Isoleeritud süsteemi energia on kõigi süsteemis toimuvate protsesside korral jääv. 8. E K mvc I c , kus c tähistab inertsikeskme kohta käivat tegurit. 2 2 2 2
b= = Kiirenduse muutumise kiirus t (ühik 1 m/s3) Nurkkiirenduse muutumise kiirus t (ühik 1 s-3) Kiirenduse muutumisseadus a= a0 + b t Nurkkiirenduse muutumisseadus = 0 + t Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuva kiirendusega liikumisel Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuva nurkkiirendusega x = x0 + v0 t + a0 t /2 + b t /6 2 3 liikumisel = 0 + 0 t + 0 t2/2 + t3/6 Vastastikmõju tugevust iseloomustab jõud F Jõu mõju keha pöörlemisele kirjeldab jõumoment M = r × Ühik 1 N = 1 kg m/s .. 2 F Ühik 1 N . m.
b Kiirenduse muutumise kiirus t (ühik 1 m/s3) Nurkkiirenduse muutumise kiirus t (ühik 1 s-3) Kiirenduse muutumisseadus a= a0 + b t Nurkkiirenduse muutumisseadus = 0 + t Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuva kiirendusega liikumisel x Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuva nurkkiirendusega = x0 + v0 t + a0 t2/2 + b t3/6 liikumisel = 0 + 0 t + 0 t2/2 + t3/6 Vastastikmõju tugevust iseloomustab jõud F Jõu mõju keha pöörlemisele kirjeldab jõumoment M = r × F Ühik 1 N = 1 kg . m/s2. Ühik 1 N . m. Keha kalduvust säilitada oma liikumisolekut (keha inertsust) Keha kalduvust säilitada oma liikumisolekut (keha inertsust)
Üldjuhul on keha inertsimomendid peatelgede suhtes erinevad. Kui keha pöörleb tingimustes, kus puuduvad välismõjud, siis osutub püsivaks ainult pöörlemine peatelgede ümber, kus inertsimoment on kas min või max. Pöörlemine ümber telje, mille suhtes inertsimomendil on mingi vahepealne väärtus, on ebapüsiv. Seega, inertsimoment oleneb sellest, kuidas pöörlemistelg on seotud peatelgedega. 7. Inertsimoment on võrdeline jõumomendiga ja pöördvõrdeline nurkkiirendusega. 8. Kulgliikumine Pöördliikumine mw = f Iz Mz p = mw Lz I z dp/dt=f dL/dt=M f jõud M või Mz jõumoment m mass Iz inertsimoment
Tasakaalutaju on protsess, mille käigus muundatakse gravitatsioonijõu või kiirenduse mõju närviimpulssideks. Tasakaalu tajume lisaks erilisele gravitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil. Tasakaalutaju organid esik ja labürint paiknevad sisekõrvas. Sissejuhatus psühholoogiasse 26 Poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund Pea liikumine nurkkiirendusega endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis ampulli (laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid (kaltsium-karbonaadi
Keha asend ruumis, tasakaal Tasakaaluaisting on protsess, mille käigus muundatakse gravitatsioonijõu või kiirenduse mõju närviimpulssideks. Tasakaalu tajume lisaks erilisele gravitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil. Tasakaaluaistingu organid:paiknevad sisekõrvas: *labürint(nurkkiirendus) *esik(pea asend ruumis, lineaarkiirendus) Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: Pea liikumine nurkkiirendusega endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis ampulli (laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast. Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund: Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid (CaCO3
Osa neuroneid reageerivad vaid helile kindlast kohast, osa vaid heli sisse- ja väljalülitumisele. Tasakaalutaju on protsess, mille käigus muundatakse gravitatsioonijõu või kiirenduse mõju närviimpulssideks. Tasakaalu tajume lisaks erilisele gavitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil. Tasukaalutaju organid-esik ja labürint-paiknevad sisekõrvas. Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: pea liikumine nurkkiirendusega- endolümfi(vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis- ampulli( laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus-vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunas. Vestibulum (mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund)Pea asendi muutumisel v lineaarsel kiirendusel liiguvad otoliidid(kaltsium.karbonaadi kristallid) koos
· Kiiruste erinevust nimetatakse rootori libistuseks (slip) s 21 · Koormuse suurenemisega suureneb ka libistus (tavaliselt 1...6 %) · Asünkroonmootori poolt arendatav nimipöördemoment võllil on avaldatav: kus 1 sünkroonnurkiirus, Pmeh mehaaniline võimsus mootori võllil (mootori sildiandmetest) · Momendi mõjumisel hakkab mootor seisvast asendist kiirenduma nurkkiirendusega =d/dt (rad/s2). Teades -t, saame arvutada mootori käivitusaja vastava pöörlemiskiiruseni Kasutegur: · Mootori lubatav ülekoormus momendi järgi on 1,6...1,8 korda suurem nimimomendist · Suurema koormusmomendi puhul tekib vääratusmoment. Sel juhul kiirus väheneb järsult ning mootori mähised hakkavad väga kiiresti kuumenema · Voolu sõltuvus pöörlemiskiirusest näitab, et asünkroonmootori otse võrku lülitamisel võib käivitusvool olla nimivoolust 4 ... 8 korda suurem
62 Tasakaaluaistingu organid – labürint (nurkkiirendus) ja esik (pea asend ruumis, lineaar- kiirendus) – paiknevad sisekõrvas. 63 Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: Pea liikumine nurkkiirendusega endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis ampulli (laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast 64
Inertsjõudude peamoment tuleb joonistada kaarnoole abil, mis joonistatakse ümber punkti O vastupidiselt nurkkiirenduse kaarnoolele. Kuna rootori paneb kiirenevalt pöörlema rakendatud pöördemoment M p , siis on nurkkiirenduse kaarnool pöördemomendiga M p ühes ja samas suunas. Inertsjõudude peamoment M aga on pöördemomendiga M p vastupidises suunas (siis on ta vastupidine ka nurkkiirendusega ). Sellega on kõik vajalikud inertsjõudude peavektorid ja peamomendid joonisele kantud. Edasi võib süsteemi vaadata kui tasakaalus olevat süsteemi ja kirjutada välja tasakaaluvõrrandid. Siin on tegemist tasapinnalise jõusüsteemiga ja kirjutame selle kohta välja kõik kolm tasakaaluvõrrandit: N a) Fky =0: YA = 0 , k =1 (2.4a)
ω d ⃗r ⃗v =⃗ ω × r⃗ ; = ⇒ ⃗a= × ⃗r +⃗ ω× dt dt dt dt ⃗a =⃗ε × r⃗ + ⃗ ω × ⃗v 11. Mida iseloomustavad pöörleva keha korral punkti normaal- ja tangentsiaalkiirendus? Tuletada valem, kuidas nad on seotud nurkkiiruse ja nurkkiirendusega. Normaalkiirendus näitab kiiruse suuna muutu ajaühikus (on suunatud kõverustsentrisse) ja tangensiaalkiirendus näitab kiiruse arvväärtuse muutu ajaühikus. 1 1 an =⃗ ⏞ ; v=ω ∙ r ∙ sinβ ω × ⃗v =ω ∙ v ∙ sinα ⏞ 2 v v an = v = ⃗ ω × ⃗v =∫ ε⃗ dt × ⃗v an =⃗ r r d⃗ ω
vindiga) kruvi pöördumissuunaks, siis ühtib kruvi liikumissuund pöördenurga vektori suunaga (pudeli avamine); nurkkiiruse vektor on vektor, mille moodul võrdub nurkkiirusega ning mille suund piki telge ühtib pöördenurga suunaga, kui nurk suureneb ja on sellega vastassuunaline, kui pöördenurk väheneb; nurkkiirenduse vektor on vektor, mille moodul võrdub nurkkiirendusega. Pöörlemisvektorid pole tegelikult õiged vektorid: neid ei saa liita-lahutada, ka ei kehti nende jaoks taustsüsteemi vahetuse valemid. Et märkida erinevust "õigete vektoritega", nimetatakse neid aksiaal- ehk pseudovektoriteks. Loeng 7 · Rõhk, rõhumisjõud, pindala vektor. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: , kus p on rõhk, F on jõud ja S on pindala
suund mood. teljega x võnkumise algfaasiga võrdse nurga. Vaatleme kahe ühesuguse sagedusega samasihilise harm. võnkumise liitmist. Võnkuva kahe hälve x on kahe hälbe x 1 ja x2 summa. Need hälbed avalduvad järgmiselt: x1=a1cos(0t+a1) x2=a2cos(0t+a2) Kujutades võnkumisi vektoritena a1 ja a2 ja konstrueerides resul-tantvektor a, mis on võrdne liidetavate vektorite projektsioonide summaga: x=x1+x2 . Järelikult kujutab vektor a resultantvõnkumisi. See vektor pöörleb sama nurkkiirendusega 0 mis vektorid a1 ja a2, seega on resultantliikumine harm. võnkumine sagedusega 0, amplituudiga a ning algfaasiga . a2=a12+a22-2a1a2cos[-(a2-a1 ) ]= =a12+a22+2a1a2cos(a2-a1), tan=a1sina1+a2sina2/ a1cosa1+a2cosa2. §45. Tuiklemine. Kui kahe samasihilise liidetava võnkumise sage-dused erinevad vähe, siis võib resultantliikumist kujutada pulseeriva amplituudiga harm. võnkumisena. Sellist võnkumist nim. tuiklemine. Amplituudi analüütiline avaldis on
Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: . Näidisülesanne: 60 hambaga hammasratas pöörleb oma teljel ning veab pöörlema teist 30 hambaga rad 0, 5 hammasratast selle telje ümber. Esimesel hammasrattal, mis pöörleb nurkkiirendusega s2 , on antud hetkel nurkkiirus 3 rad/s. Kui suur on samal hetkel teise hammasratta nurkkiirus ja nurkkiirendus? Antud: n 1 60 - hammaste arv esimesel hammasrattal n 2 30 - hammaste arv teisel hammasrattal. rad 1 0,5 s2 rad 1 3 s Leida: Kuna esimese hammasratta hammaste arv on 2 korda suurem kui teise hammasratta hammaste arv, siis peab
annaabi.ee 
