meeleavaldajad,sealhulgas Nõukogude sõdurid Toompeale ja seejärel Kadriorgu,kus nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist.President Päts nim. ametisse Zdanovi soovitud valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarusega.Uutele valitsustele anti korraldus lükata ümber kuuldused Eesti liitmisest Nõukog. Liiduga,kuigi see oli eesmärk,et rahvast segadusse ajada ja vastupanu nõrgestada.14-15 juulil 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised.21 juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta Nõoukog. Liidu koosseisu.2-6 aug.1940 vormistas Nõukog Liidu Ülemnõukogu Balti riikide annekteerimise ja liitis need enda koosseisu.
võttis Stalin ette soomlaste vallutamise. Soomel ametisse seadmist.Päts nimetas ametisse kästi loovutada alasid ja sõlmida Venemaaga valitsuse eesotsa J.vares-barbaruse. 14-15 juuli vastastikuse abistamise leping, kuid Soome 1940 lavastati balti riikides lükkas nõuded tagasi. Seejärel alustas NSV Liit parlamendivalimised. 21 juulil kokkutulnud ägedat pealetungi. Soomet süüdistati NSV nukuparlamendid kuulutasid balti riigid ründamises, mis oli vene armee poolt nõukogude sotsalistliteks vabariikideks ning lavastatud. Põhjalikum uurimine keelati ära ja palusid nad võtta end NL koosseisu. 3-6 aug Stalin kuulutas Soomele sõja. Kuigi Punaste vormistas NLÜ balti riikide annekteerimise armee oli soomlaste omast kõvasti üle, olid ning liitis need enda koosseisu. viimased tublid võitlejad
Sama leping sõlmiti Lätiga (30 000). Leeduga sõlmiti leping, et nad saavad vastutasuks tagasi Vilniuse. ,,Võitsime Vilniuse, aga kaotasime Leedu!". Balti riigid püüdsid vältida konflikte, kuid suhted halvenesid. Valesüüdistustele järgnes okupeerimine 15 juuni 1940 Leedu, 16 ja 17 juuni Läti ja Eesti. Andrei Zdanov asus Eestis moodustama venemeelset valitsust (Johannes Vares Barbarus). Juulis moodustati võltsvalimiste tulemusel nn. nukuparlamendid, mis palusid Balti riigid vastu võtta NSV Liitu. 3-6 august 1940 liitis NSVL Balti riigid enda koosseisu. Soome Talvesõda Nõukogude Liit nõudis ka neilt baaside sõlmimist. Mannerheim ja valitsus olid nõus järgi andma, kuid Parlament ja avalikkus olid vastu. Novembris 1939 alustas NSVL valesüüdistustega Talvesõda. Venelased ei suutnud läbi murda Karjalasse rajatud Mannerheimi liinist (Soome lahe ja Laadoga järve vahel). Inglismaa ja
NSVL tahtis sisse tuua Leetu veel üksusi ja moodutada valitsust,Le nõustus,15.jun okupeeriti. 16.jun samad nõudmised Lä,E- nõustuti.Punavägi võttis enda kontrolli alla lennuväljad,sadamad,raudteejaamad,postkontorid,omavalitsused.17 jun balti okupeeritud. Stalin saatis erivolinikud,kes pidid hõivamise lõplikult vormistama. 21.jun toimus organiseeritud’’töörahva meeleavaldus’’pidi legaliseerima okupatisooni.Sama toimus ka teistes B riikides.Lavastati parlamendivalmised ja nukuparlamendid palusid B riigid liita NSVL.3-6aug NSVL liitis Briigid koosseisu.Lääs luges seda ikkagi okupatsiooniks. 9. Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel:22.jun 1941 ülatasid S väed NSVL piiri.Saksa armeel 3 väegruppi:Nord,Mitte,Süd.Koos S alustas sõda ka Rumeenia.Ita,Soome,Slovakkia,Ungari liitusid hiljem.Alguses läks S jaoks plaanipäraselt,paljud punaväelased alistusid.1941 sügiseks olid S vallutanud baltikumi,valgeve ja osa ukrainast.Moskva ründamise asemel rünnati Kiievit
meeleavaldajad,sealhulgas Nõukogude sõdurid Toompeale ja seejärel Kadriorgu,kus nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist.President Päts nim. ametisse Zdanovi soovitud valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarusega.Uutele valitsustele anti korraldus lükata ümber kuuldused Eesti liitmisest Nõukog. Liiduga,kuigi see oli eesmärk,et rahvast segadusse ajada ja vastupanu nõrgestada.14-15 juulil 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised.21 juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta Nõoukog. Liidu koosseisu.2-6 aug.1940 vormistas Nõukog Liidu Ülemnõukogu Balti riikide annekteerimise ja liitis need enda koosseisu.
Punaarmee sissemarsiks. Leedu võttis Nõukogude Liidu tingimused vastu ja 15. Juuni 1940 Leedu okupeeriti. 16 juuni 1940 esitati samasugune ultimaatum eestile ja lätile. Mõlemad riigid nõustusid esitatud tingimustega. Seega olid Balti riigid alates 17. Juunist 1940 täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisvuse. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14.-15.juuli 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21. Juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta nõukogude liidu koosseisu. 3.-6 august 1940 liitis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Balti riigid enda koosseisu. 9) Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel 22. juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Piirilähedane Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel. Baltikumis ja Ukrainas
tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maal, merelt ja õhust. 14.juunil 1940 esitas NSVL ultimaatumi Leedu vabariirigle, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning "ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamiseks. 16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum ka Eestile ja Lätile. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14-15 juulil 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21.juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsused kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta NSVL koossseisu. 3-6.augustil 1940 vormistati annekteerimine ning Balti riigid liideti NSVL koosseisu. Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine II ms alguses tegutsesid Saksamaa ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahel lahkhelid. 1940.aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vatsu ja andis sellele nimeks Barbarossa
'40 Juuni '40 Saksa sisstung Pr tekitab diversiooni, Eesti blokeeritakse õhust, maalt ja merelt 14.06.'40 Ultimaatum Leedule 15.06.'40 Leedu okupeeritakse; reisilennuk Kaleva tulistatakse alla, kõik reisijad hukkuvad 16.06.'40 Ultimaatum Lätile ja Eestile 17.06.'40 Narva traktaat; Balti riigid on okupeeritud 21.06.'40 Töörahva ,,meeleavaldused" nõuavad uue valitsuse sisseseadmist, Päts-> Barbarus 14/15.07 Lavastatakse Balti riikides parlamendivalimised 21.07.'40 Nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid NS Vabariikideks 3- NSV Liidu Ülemnõukogu vormistab Balti riikide annekteerimise ja liidab nad 6.08.'40 endaga (5.7.'41 Eesti on okupeeritud Saksamaa poolt kuni okt 44) 44 okt Eesti on okupeeritud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu poolt '92
14.juuni 1940 esitati ultimaatum Leedule. 16.juuni 1940 esitati sama ultimaatum Eestile ja Lätile. Mõlemad riigid nõustusid nõudmistega. Alates 17. juunist olid Balti riigid okupeeritud. 21.juunil nõudsid kokkukasutatud meeleavaldajad Zdanovi eestvedamisel Eestis uue valitsuse ametisse nimetamist. Taoliselt arenesid sündmused ka mujal Balti riikides. 14-15 juuli 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised. 21. juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks. 3-6 august 1940 võttis NSV Liit Balti riigid enda koosseisu. SÕJASÜNDMUSED 1941-1944 Barbarossa-1940 aastal kinnitatud Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu. Eesmärk oli kohene Punaarmee purustamine. 1941 koondus NSV Liit läänepiirile, kus valmistuti Saksamaale ootamatut rünnakut. Eesmärk oli Barbarossaga sarnane. Stalin alahindas Hitlerit, nii et Saksamaa rünnak tabas neid ootamatult.
21. Juunil organiseeriti tema korraldusel nn töörahva meeleavaldused Toompeale ja Kadriorgu presidendi lossi juurde, nõudes uue valitsuse ametisse seadmist. President Päts nimetas Zdanovi nõudel valitsuse eesotsa Johannes Vares-Barbaruse. Samamoodi arenesid sündmused ka teistes Balti riikides. Et nõrgestada rahva vastupanu, lavastati Nõukogude volinike juhtnööride järgi 14.- 15. Juulil 1940 Balti riikides parlamendi valimised. 21. Juunil kokkutulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta Nõukogude Liidu koosseisu. 3.- 6. Augustil 1940 vormistas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Balti riikide annekteerimise ning liitis need enda koosseisu. 9 4. Sõjasündmused 1941 - 1944 4.1 Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine
ametisse seadmist. Samal õhtul nimetas Päts ametisse Nõukogude saatkonna näpunäidete järgi moodustatud valitsuse eesotsas Johannes Vares- Barbarusega. Nõukogude esindajad andsid uutele valitsustele korralduse lükata ümber kõik kuuldused Eesti peatsest liitmisest NSV Liiduga, ehkki see oli nende tegelik eesmärk.. 14.-15. juul 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised. 21. juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta NSV Liidu koosseisu. 3-6. aug 1940. vormistas Nõukogude Liidu Ülemnüukogu Balti riikide annekteerimise ning liitis need enda koosseisu. Saanud NSV Liidu osaks, pandi Eestis maksma nüukogude kord. Eestis kehtestati nõukogude seadused ja elukorraldus. Majandus riigistati, eraettevõtlus langes surve alla. Tõusid palgad ja paranes sotsiaalabi, kaupade hinnad kallinesid
teinud NL peaprokurör Andrei Võšinski, Vilniusesse Vladimir Dekanozov, kes oli välisasjade komissari asetäitja, aga oli aastaid tegutsenud OGPU-s ja NKVD-s. Kõigis riikides org töörahva meeleavaldused, mida kujutati kui rahvarevol, NL saatkondades seati kokku uus rahvavalitsus, mis tõsteti tüüri juurde. 14.-15. juulil leidsid kõigis riikides korraga aset parlamendivalimised, nõukogulikud hääletused, sinna viidi suuremal jaol kohalikud kommunistid. 21.juunil tulid nukuparlamendid kokku ja ühel päeval otsustasid kuulutada välja NL võim. Kõik kolm vastset NL riiki otsustasid paluda enda vastuvõtmist NL koosseisu, augusti alguses 3.-6. NL Ülemnõukogu istungjärgul võetigi 3 riiki vastu. 1940 suvel oli Stalin edukas ka lõuna pool. NL huvisfääri jäi ka Besaraabia. 26.juunil 1940 esitas Moskva ultimaatumi Rumeenia valitsusele, nõudes Besaraabia tagastamist ja Põhja-Bukoviina üleandmist
annaabi.ee 
