Kordamine kontrolltööks : Teine maailmasõda 1939. aasta suvel toimunud Inglise - Prantsuse - NSV Liidu läbirääkimised lõppesid tulemusteta, sest Saksamaal ja NSV Liidul oli kokkulepe. Stalin soovis NSV Liidu alasid laiendada. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Molotov ja Ribbentrop Moskvas mittekallaletungi pakti ja selle juurde kuuluva salajase protokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu; NSVLle Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia. Teine maailmasõda algas 01.09.1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 17.09.1939. alustas pealetungi samale riigile NSV Liit. Poola riik kadus Euroopa kaardilt. Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV Liidu mõjusfääri, siis sundis viimane Eestit, Soomet, Lätit ja Leedut sõlmima vastastikuse abistamise pakti. Sellega loodi Balti riikide territooriumitele NSV Liidu sõjaväebaasid. Ainsa riigina
1. september 1939- 2. september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, asutamine 1945 II MS lõppes Jaapani kapituleerimisega. Sündmused: Algas Sm kallaletungiga Poolasse 1.09.39 1940. okupeeris Punaarmee Balti riigid. 1941. a suvel algas Sm kallaletung NSVLle 1941.a detsembris Jaapani rünnak USAle Lahingud Stalingradi (17.07.1942 02.02.1943) Midway merelahing (7. juuni 1942) Moskva lahing (1941-1942) EESTI: NSVL´i okupatsioon: uued majandusreformid, rahareform (hindade tõus), range kontroll kultuurielu üle, lubatud vaid kommunistlik partei, majanduses kaotati eraomand, algul kasutati rahvussümboolikat punalipuga. Paljud ühingud suleti, majandus korraldati ümber, kultuuriväärtused kaotati, sund
Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks. Sinna kuulus 10 riiki: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Sotsialistlik orientatsioon (näide: riik) NSVL oli huvitatud laienemisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960.-1970. aastatel tugevnes Moskva kohalolek Aafrika ja Aasia arenguriikides, kus aidati võimule Moskva poliitilised jõud.
Eesti II maailmasõja ajal Eesti okupeerimisega seotud sündmused Aeg Sündmus Tagajärg Eestile 23.08.3 Saksa ja NSVL vahel vastastikune Eesti NSVL mõjusfääri 9 abistamise leping 28.09.3 Baaside lepingu allakirjutamine NSVLle rendile maa-alad Saaremaal, 9 Hiiumaal ja Paldiski ümbruses; õigus kasutada 2aastas Tallinna sadamat 17.06.4 Narva diktaat Ühendusteed ja sidekanalite kontroll 0 Punaarmee käes, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad loovutama 21.06
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu.
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu.
a liitumine ELiga eksport kaupade tootmine Norra NATO liige kalandus Põhjamaade nõukogu nafta ja gaasi ammutamine Põhjamerest Soome Põhjamaade nõukogu sõjamaksude maksmine NSVLle 1990 ndatel hakati lähenema ELile ja põllumajandus, tööstus lääneriikidele 1995 liitumine ELiga Taani NATO liige põllumajandus Põhjamaade nõukogu
Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad Moskval tekkis konflikt Jugoslaavia liidriga, kuna too käitus isepäiselt võttis vastu abi Marshalli plaani raames ja ka Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika suurendas veelgi konflikti Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistliku riiki Teistes idabloki riietes samuti ei lepitud päriselt Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism Neid riike aga, kes jäid NSVLle kuulekaks, hakkas Moskva 1960 aastatel nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks Sinna kuulus kokku 10 riiki Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia SOTSIALISTLIK ORIENTATSIOON Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust 1960- 1970 aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud
turumajandusele ) * inflatsioon *Erastamis probleemid *üldine elatustaseme langus 4) NATO- Põhjaatlandi pakt VLO – Varssavi lepingu organisatsioon EL- Euroopa liit VMN - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu NSVL- nõukogude sotsialistlike vabariikide liit ÜRO- ühinenud rahvaste organisatsioon 5) Mõisted: sotsialistlik maailmasüsteem, sotsialistlik sõprusühendus- Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks sotsialistlik orientatsioon - Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. "raudne eesriie"- oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm.
vara ära andma ja kolhoosis riigi heaks tööd tegema. Pandi peale kõrged maksud neile kes kolhoosis ei töötanud, kutsuti kulakuteks. Kodu-Eesti ja välis-Eesti kultuur. Info ( raadios, kirjandus, otsekontakt). Laulupeod. 10) Külma sõja lõpp (USA plaanid NSVL ründamiseks, perestroika ja glasnosti aeg, NSVL lagunemise põhjused ja tagajärjed) USA plaanid: takistada NSVLi võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, üritada majanduslikult nurka suruda, suruda NSVLle peale kõrgtehnoloogiline relvastumine. Tegelik rünnak: Afganistani kaudu varustati kohalikke moodsate relvadega. Poola kaudu, varustati Solidaarsust moodsa side-ja trükitehnikaga. Takistab uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Veenis Saudi-Araabiat naftat rohkem tootma, vähendas nafta hinda. Piirati kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSVL-i. USA algatas kõrgtehn relvastumise, millele NSVL ei suutnud vastu panna
I Sõda Euroopas 1. Poola vallutamine - Saksamaa demonstreerib kogu maailmale välksõda (Blitzkrieg) 1.september 1939.a. Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II maailmasõda 3.sept. - Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja - läänerindel algas nn. kummaline sõda 17.september - idast tungis Poolasse NSVL 28.sept. oli Poola purustatud ning NSVL ja Saksamaa sõlmisid piirilepingu, millega täpsustati riikidevahelist piiri - Saksamaa lubas Leedu NSVLle. 2. NSVL alustab Baltimaade alistamist - baaside aeg Septembris nõudis NSVL Soomelt ja Baltimaadelt sõja ähvardusel maad sõjaväebaaside rajamiseks. Kuna Baltimaade autoritaarsed valitsejad ei julgenud võtta otsustusriski, siis sai NSVL oma tahtmist. 28.sept. 1939 sõlmiti Eesti NSVL vastastikuse abistamise pakt. Eestisse tuli vene sõjavägi, samal päeval lahkusid baltisakslased. Taolised lepingud sõlmiti ka Läti (5. okt) ja Leeduga (10. okt). Soome keeldus. 3. Talvesõda 30.nov
I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus
Taasiseseisvumiskatse 1944. aastal Jüri Uluots oli EV viimane peaminister, kes täitis ka presidendi kohuseid. Nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse. See kuulutas end sõjas erapooletuks. Püüdis organiseerida Tallinna kaitset. Kuid selle kaitse organiseerimine ei õnnestunud, sest mehi polnud, kes sellega tegelenud oleks. Teine põhjus oli see, et Eestil puudud toetus LääneEuroopa riikidelt. Teised riigid olid 1943. aastal kindlaks määranud, et EestiLätiLeedu jäävad NSVLle. Tulemused II maailmasõjale Eesti jäi okupeerituks, suured purustused (Narva täielikult), rahvastik vähenes veerandi jagu. Inimkaotusi on hinnatud 280 000le. ¼ elanikkonnast. Selle põhjused: küüditamine, läände põgenemine, sõjas hukkunud. Majanduskahjud olid suured: tööstus ettevõtted 50% suuruses hävitatud, põllumajanduses kasutusel olev külvipind samuti poole võrra vähenenud.
*Hrustsovi sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga. ENSVs hakati tegelema ,,moodsate" teadusharudega, 60ndatel leidis kõlapinda Lääne noorsooliikumine, dzäzz- ja rockmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. *Tähis oli Soome, Põhja-Eestis nähti Soome TV saateid. *1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin, mis tõi ENSVsse palju turiste, kelle vahendusel jõudis ENSVsse ka lääne tarbimiskultuur ja esemed. *NSVLle tundus ENSV muutuvat ,,läänelikuks oaasiks". ENSV väline ,,läänestumine" väljendus peamiselt materiaalse heaolu hankimises, mis meelitas siia hulgaliselt muulasi. *60ndate alguses algas poliitiliste olude tuntav liberaliseerumine ENSVs. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskonda elementaarse isikuvabaduse. *Suurenes ühiskonna avatus, oli aktiivsem eneseteostus kõigis eluvaldkondades. *Kuldsetel 60ndatel kujunes välja mitmepalgeline nn
toimunud.Perioodi 3septembrist 1939 kuni 10maini 1940, mil lääne riigid hoidusid aktiivsest lahingu tegevusest Saksamaa vastu nim kummaliseks sõjaks. Ülekaalukad Saksa väed purustasid Poola armee paari nädalaga, kasutates välksõja taktikad. 17 semptembril tungis Poolale ka kallale NSVL, punaarmee vallutas Poolale kuulunud Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina, kus kohe algas sorediseermine ja eediline puhastus. Poola elanikud saadeti siberisse. NSVLle läänge riigid sõda ei kuulutanud. Pärast poole vallutamist sõlmisid NSVL ja Saksmaa sõprus ja piiri lebingu. Millega jagati hõivatud alad, ning täpsustati mõjusfääride piiri. Üheaegselt Poola vallutamisega hakkas Moskva avaldama surved Balti riikidele nõudes punaarmee baaside rajamis luba nende teritooriumile. Balti maad jäid rahvusvahelisse isulatsiooni ja pidid järele andma. Septemberis ja Oktoobris 1939 sõlmitigi vastavad lebingud ning punaarmee sisuliselt okupeeris
merele Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 23.august 1939 - Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis koosnes 2 osast: o mittekallaletungi leping SM + NSVL, tehti 10 aastaks, kestis tegelikult 2 aastat; avaldati ka ajalehtedes o salajane lisaprotokoll, mis oli teada ainutl SMle ja NSVLle, rahvas sai sellest teada pärast II MS (SM tunnistas protokolli sõja lõpus, VM aastal 1989) diktaatorid jagasid ära Ida-Euroopa Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 NSVL ründas Poolat 17.sept 1939. Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. NSVL 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. SÕJATEGEVUS IDARINDEL Saksamaa alustab pealetungi NSVL 22.juuni 1941
annaabi.ee 
