kasutati ka palju nn. kobarneumasid. Heli kõrgusi märkisid ainult noodijooned. 11. saj. jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis uus süsteem, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. 13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. 14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne Karl Robert Kroon 10c
2. Järgmine protsess on äriprotsess a*,b,c*,d*,f a. Brauseri abil veebiportaalist (näiteks Delfi.ee) uudise lugemine b. Riigihanke läbiviimine c. Südame koormustesti läbitegemine käimislindi peal südame tööd mõõtvate sensoritega d. Ülikooli klassiarvutisse sisselogimine e. Järelvalveta metsa kasvamine raiesmikul f. Metsa raieküpsuse jälgimine ja hindamine (näiteks aerofotode abil) 3. Järgmised elemendid kuuluvad BPMN 2.0 notatsiooni: b,c a. andmetabelid, paketid, sõnumivood, üldistusseosed b. sündmused, tegevused, lüüsid c. sündmused, tegevused, andmeobjektid d. kasutusjuhud, operatsioonide lepingud, transaktsioonid 4. Protsessi simuleerimine c,d,g a. On võimalik vaid arvuti ja protsessimudeli abil b. On võimalik vaid inimeste omavahelise vahetu suhtlemise abil c. On võimalik nii inimeste vahetu suhtlemise kui ka arvuti ja protsessimudeli abil d. On andmete kogumise meetod
aleatoorika juhuslikkuse rakendamine teose kirjutamisel (nootide asukoht noodijoonestikul määratakse juhuslike operatsioonidega) või esitatamisel (noodikirjas on antud esitajale üldised juhised, nende piires on interpreedil vabadus ise kujundada teos). eksperimentaalmuusika ebatraditsioonilised muusikaintstrumendid, nt tühjad konservikarbid, elektrikell, raadiovastuvõtja, laste mänguklaver, sõnakunsti ja kehaplastika elementidest koosnevad etendused. Cage kasutas ka graafilist notatsiooni. John Cage tundis sügavat huvi zen-budistliku filosoofia ja sealt edasi vaikuse vastu. Tema teooria oli, et vaikust kui niisugust pole olemas, et vaikus ei ole akustiline nähtus, vaid teadvuse muutus. See ideedering leidis kajastust ka tema loomingus, eeskätt teoses 4´33´´, kus interpreet vaikis 4 minutit ja 33 sekundit. Tähtsamad teosed · "4´33´´" (võib esitada ükskõik mis pill või pillikoosseis)
selgust saada, sest kasutati ka palju nn. kobarneumasid. 3) 11. saj. jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis uus süsteem, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. 13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. 14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. 4) Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. 11. Neuma areng keskajal- 8-9.sajandil kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei täheistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandenüansse. 10.sajandil võeti kasutusele noodijooned
kirjeldus (nii äri- kui ka IT poole inimestele, PS mõlemad pooled kasutavad veidi erinevat ärimudeli definitsiooni). Fuck me, kui palju on võimalik sõna “äri” kirjutada? Mu ä täht läheb katki varsti Väärtusmodelleerimine - (value modeling) - on äri(HAHA my point)modelleerimise alamdistsiblinn, mis toetab pigem seda definitsiooni, mille fookus on väärtuste loomisel ja raha teenimisel. Siin aines sellega eriti ei tegele, aga võtame aluseks e3-value meetodi ja notatsiooni lihtsustatud/vähendatud ver mida annab UMLi panna. Sellised lingid oli toppinud sinna, kel huvi vaadaku https://www.google.ee/?gws_rd=ssl#q=e3-value+diagram http://www.palgrave-journals.com/ejis/journal/v19/n3/fig_tab/ejis201013f1.html http://e3value.few.vu.nl/ Ahja, kuuenda loengu ajal ma photoshoppisin Rogeri näole kivi-paber-kääre peale seega ma väga ei kuulanud. Sorry! 6. e3 - Value notatsioonist Mõeldud ärivõrgustike (business networks) modelleerimiseks. Põhifookus:
kasutati ka palju nn. kobarneumasid. Heli kõrgusi märkisid ainult noodijooned. 11. saj. jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis uus süsteem, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. 13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. 14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. Mitmehäälsuse kujunemine Mitmehäälsuse teke on seotud (kiriku)kooridega. Vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7. sajandist säilinud ürikutes, kuid esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. sajandist.
esisilpidest moodustusid helikõrguste silpnimetused) - UT RE MI FA SOL LA UT, mida oli halb laulda, asendati hiljem DO`ga sõnast Domini. Kaua puudus 7.aste, mille nimetus saadi hiljem sama hümni viimasest värsireast- SI . Keskaja muusikas oli kasutusel neli põhi–helilaadi, mille põhihelid on vastavalt: LE - Dooria (Eestis kasutatavate suhteliste helikõrguste silpnimetustega) MI - Früügia NA - Lüüdia SO - Miksolüüdia 1260.a võttis Kölni Franco kasutusele notatsiooni, mis määras helivältused sama printsiibi järgi nagu tänapäeval – jaotumine kaheks (terve-, pool-, veerandnoot jne.) Iga noot tähistab ühte helikõrgust. Igal noodil ja pausil kindel vältus. Mitmehäälsus keskaja muusikas Kirikumuusika oli arvatavasti sajandeid ühehäälne (kuna pikka aega kestis suuline traditsioon, siis kindlad tõendid ilmnevad alles noodikirja kasutusele võtmisest alates), esimesi mitmehäälse laulmise kirjeldusi on leitud 9
Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis uus kompakne noodijoonte süsteem, millele pani aluse Guido Arezzo-> neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed 12.saj ilmusid neumanootidele kandilised noodipead e vandraatneumad; täpsed helikõrgused 13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. 14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. SUULINE KULTUUR-> KIRJALIKUKS KULTUURIKS Võeti kasutusele troop e liturgilise teksti laiendamine vaba tekstiga -> arenes välja liturgiline draama (Pühakojas ette kantud vaimulike poolt, eriti pidulike liturgiate puhul, dialoogi vormis tekst) -> draamast arenes müsteerium (rahvakogumispaikades,
palju nn. kobarneumasid. Heli kõrgusi märkisid ainult noodijooned. 11. saj. jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis uus süsteem, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. 13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. 14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. HELILOOJAD
lokaalse või globaalse muutujaga või parameetriga: 'lTabel' - lokaalne muutuja; 'gTabel' - globaalne muutuja; 'aTabel' - parameeter. Defineeritud konstantide eesliitena on kasutatav täht 'k' või 'c': 'cMaxValue' - konstant. Kui on tahtmine näidata muutuja nimega ka muutuja tüüpi, siis võib kehtestada vastava 'kooditabeli'. Näiteks Microsoft järgib oma toodetes 'Ungari notatsiooni', mille koostas firma programmeerija Charles Simonyi (kes on rahvuselt ungarlane). Mõned näited: nPikkus : Integer; sNimi : String; wMask : Word; Pole tähtis, kuidas Teie süstematiseerite oma identifikaatoreid, tähtis on vaid see, et kogu programmi ulatuses on tähistus ühesugune. 3. Taanete kasutamine. Kui vaadelda programmi üldises mõttes, siis see koosneb käskude jadast, milles mõned käsud (nagu valikud ja kordused) võivad sisaldada omakorda käsujadasid
kobarneumasid. Heli kõrgusi märkisid ainult noodijooned. 11. saj. jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis uus süsteem, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. 13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. 14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. Keskaegsed neumad Helilaadid keskaegses muusikas Keskajal võeti kasutusele Vana-Kreeka muusikas kasutatud helilaadid, kuid keskajal helilaadide arv kasvas kaheksani. Nendest neli olid põhihelilaadid ja neli kõrvalhelilaadid. Keskaja põhihelilaadideks olid: 1) dooria - ehitati üles RE astmelt e
kultuurivaade, inimressursside vaade jne. Vaatenurkade deklaratsioonid on esitatavad järgmise malli järgi: 1. Kirjeldus annab ülevaate konkreetst vaatenurgast. 2. Huvirühmad ja huvid loetleb huvirühmi, kellele on suunatud see vaatenurk, ja nende huve, mida katab antud vaatenurk. 3. Modelleerimise meetodid loetleb modelleerimise meetodeid ja diagrammi tüüpe, mis kasutatakse vaate visualiseerimiseks. Vajadusel seletab keele notatsiooni, kasutatavaid keele (n. UML) laiendusi jmt. M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Näide A: Haigla laboratooriumi ärimudel (Eriksson- Penkeri „äriprotsessikeskse“ metoodika järgi) [näide B esitab sama ärimudeli meie ainetöös kasutatava „ärikasutusjuhtude keskse“ arendusmetoodika järgi“] 1 Ülevaade Käesolevas loenguosas esitatakse ühe haigla laboratooriumi ärimudeli näide.
saada, sest kasutati ka palju nn. kobarneumasid. Heli kõrgusi märkisid ainult noodijooned. 11. saj. jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis uus süsteem, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. 13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. 14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. · Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e
Järgnevalt kirjeldatakse [BE+] alusel 15 levinumat mitmetimõistetavuse allikat ning näidatakse, kuidas neid vältida. 8.1 Vahemikud Kui tekstis on spetsifitseeritud vahemikke, siis kas vahemike otspunktid on üheselt kirjeldatud? Näiteks: Kui registreerunud osavõtjaid on 5 kuni 12, kasutatakse väikest saali, rohkema osavõtjate arvu korral suurt saali, vähema osavõtjate arvu puhul jäetakse üritus ära. Kas otspunktid 5 ja 12 on kaasa või välja arvatud? Soovitav on kasutada notatsiooni: 1. mõlemad otspunktid kaasaarvatud: [algus, lõpp], 2. mõlemad otspunktid väljaarvatud: ]algus, lõpp[, 3. esimene otspunkt kaasa arvatud, teine välja arvatud [algus, lõpp[, 4. esimene otspunkt välja arvatud, teine kaasaarvatud ]algus, lõpp] 8.2 Vähemalt üks AND ja OR samas lauses Kui tingimuste sidumisel on kasutatud vähemalt ühte ANDi ja ORi samas lauses, siis kas tingimuste järjekord on üheselt mõistetav? Näiteks kuidas mõista järgnevat lauset?
sisestama mingi hinde õpilasele. Kasutajalood jagatakse omakorda taskideks, et asja veidi detailsemaks teha ja korrektsemaks, ehk tehnilised ülesanded. Kasutajalood täidavad kasutaja nõudeid Taskid täidavad aga süsteemi nõudeid o Kasutajajuhud (user cases) Kirjeldab süsteemi kasutaja iteratsioone süsteemiga. On kaks notatsiooni: Graafiline Tabeli kujuline Hea näide kasutajajuhtude kohta on meditsiiniline tarkvarasüsteem, kus patsient saab panna arsti juurde aega, arst saab patsiendi kohta andmeid jne. o Need on erinevad asjad! Nende erinevused on näiteks: Kasutusjuhud on keerulisemad ja tänu sellele võimalik kasutada laialdasematel aladel
· sümboline märk põhineb puhtalt kokkuleppel. Gottleb Frege (1848-1925) ,,Mõistekiri", 1879 Saksa filosoof. analüütiline filosoofia põhiline peavorm UK, USA. Mõju tähistamisteooriatele on väike, kuni hilisema ajani, kus on hakatud rohkem kasutama. Põhiline vaade: matemaatika ja loogika on üksteisele taandatavad. filosoofiline mõte peaks neile toetuma. loomulikud keeled on kõik hälbed ega sobiselleks et piisava täpsusega maailma kirjeldada. oleks vaja puhast notatsiooni süsteemi, millest saaks rääkida asjadest täpselt ja oleks võimalik kõiki väiteid täpselt tõestada. Frege tahtis saavutada sellist universaalset keelt, millest igasugune loomulik keel oleks üks kõneline hälbiv vorm. Frege oli väga endassetõmbunud, hell ei talunud kriitikat (Russell). Väga konservatiivne, antisemiitlik. Kaasaegse loogiga tõi uutele alustele. Tegi erakordselt olulise eristuse: sinn (sense) ja bedeutung (reference, osutus) Tõlge: mõte ja osutus
palju nn. kobarneumasid. Heli kõrgusi märkisid ainult noodijooned. 11. saj. jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis uus süsteem, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. 13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. 14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. Rüütlimuusika oli oluline osa keskaja ilmalikust muusikast. See tekkis rändmuusikute kultuurist. Rändmuusikud valdasid väga mitmekülgset kunsti - nad tantsisid, laulsid, mängisid mingit pilli, tegid akrobaatikat ja näitlesid. Neid nimetati erinevates maades erinevalt - huglaarid, spielmannid,
ja 'a' vastavalt sellele, kas tegemist on lokaalse või globaalse muutu- jaga või parameetriga: 'lTabel' - lokaalne muutuja; 'gTabel' - globaalne muutuja; 'aTabel' - parameeter. Defineeritud konstantide eesliitena on kasutatav täht 'k' või 'c': 'cMaxValue' - konstant. Kui on tahtmine näidata muutuja nimega ka muutuja tüüpi, siis võib keh- testada vastava 'kooditabeli'. Näiteks Microsoft järgib oma toodetes 'Ungari notatsiooni', mille koostas firma programmeerija Charles Simonyi (kes on rahvuselt ungarlane). Mõned näited: nPikkus : Integer; sNimi : String; wMask : Word; Pole tähtis, kuidas Teie süstematiseerite oma identifikaatoreid, tähtis on vaid see, et kogu programmi ulatuses on tähistus ühesugune. Programmeerimise algkursus 80 - 89 3. Taanete kasutamine. Kui vaadelda programmi üldises mõttes, siis see koosneb käskude jadast,
ja 'a' vastavalt sellele, kas tegemist on lokaalse või globaalse muutu- jaga või parameetriga: 'lTabel' - lokaalne muutuja; 'gTabel' - globaalne muutuja; 'aTabel' - parameeter. Defineeritud konstantide eesliitena on kasutatav täht 'k' või 'c': 'cMaxValue' - konstant. Kui on tahtmine näidata muutuja nimega ka muutuja tüüpi, siis võib keh- testada vastava 'kooditabeli'. Näiteks Microsoft järgib oma toodetes 103 / 115 'Ungari notatsiooni', mille koostas firma programmeerija Charles Simonyi (kes on rahvuselt ungarlane). Mõned näited: nPikkus : Integer; sNimi : String; wMask : Word; Pole tähtis, kuidas Teie süstematiseerite oma identifikaatoreid, tähtis on vaid see, et kogu programmi ulatuses on tähistus ühesugune. 3. Taanete kasutamine. Kui vaadelda programmi üldises mõttes, siis see koosneb käskude jadast, milles mõned käsud (nagu valikud ja kordused) võivad sisaldada omakorda käsujadasid
Näited: rekursiivne, iteratiivne •Algoritmi idee mängib keeruliste probleemide lahendamisel väga olulist rolli –tihti annab hea algoritm palju suuremat võitu kui kiire arvuti –mõnikord ei aita isegi parim algoritm •Keerulised algoritmid kasutavad vahetulemuste hoidmiseks ja nendega opereerimiseks andmestruktuure •Keerukuse analüüs annab aimu algoritmi headusest ja parema algoritmi olemasolust ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 16 O notatsioon •O-notatsiooni abil määratakse funktsioonide keerukuse klassid. •Abstraheeritakse konstantsed kordajad ja väiksema keerukusega liidetavad O( 1000 n3log n+28n3+ 34 n+ 1000000 ) = O(n3log n) •Spetsiaalsed keerukusklassid: .logaritmiline:O(log n) .lineaarne:O(n) .ruutkeerukus:O(n2) .polünomiaalne:O(nk), k . 1 .eksponentsiaalne:O(an), n > 1 ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 17 C:My DocumentsalgoritmidImage1_3.jpg ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 18
annaabi.ee 
