d)MUA /PA =MUB /PB 3. Ükskõiksuskõver ÜKK naitab (1 kuni 5 õiget vastusvarianti) b) et tüüpilised UKK-d on negatiivse tõusuga ning kumerad koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes c) kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbijad on ükskõiksed d) kahe tarbitava hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesuguse rahulolu (kogukasulikkuse TU) 4. Kui tarbija sissetulek (tarbimiseelarve) väheneb ceteris paribus, siis normaalkaupade tarbimisel nihkub: a) (tarbimis)eelarvejoon EJ alla vasakule (sissepoole) 5. Kui piirkasulikkus MU on negatiivne, siis kogukasulikkus TU on: c) kahanev/vähenev 6. Kui piirkasulikkus MU on positiivne kuid kahanev (vähenev), siis kogukasulikkus TU kasvab kanahevas ulatuses, st hüvise edasisel tarbimisel on võimalik tarbija kogukasulikkuse TU suurenemine kuni maksimumpunktini; 7. Tarbimise tasakaal, mis näitab optimaalset hüviste kogumit asub
Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: inferioorse kauba nõudluse kasvu mitte ühtegi nimetatud muutust Sobib! normaalkauba pakkumise vähenemise normaalkauba nõudluse vähenemise inferioorse kauba pakkumise kasvu Tarbijate sissetulekute suurenemine toob kaasa normaalkaupade nõudluse suurenemise ning inferioorsete kaupade nõudluse kahanemise. See, mis toimub pakkumise poole peal, ei sõltu esmajärjekorras tarbijate sissetulekute muutusest, samas kui ikka teatud tootegrupi järgi tarbijate huvi suureneb, siis on mõistlik, et ka pakkumine järgi tuleb ja ka vastupidi.
ning kõrgeima võimaliku ÜKK puutepunktid) Engeli kõver näitab mingi kauba tarbimist funktsiooni tarbija sissetulekutest juhul kui hüviste ühikuhind on konstantne, ceteris paribus. Engeli kõver näitab hüviste tasakaalukoguseid erinevate sissetuleku tasemete korral muude tingimuste samaks jäädes. Sissetuleku mõju hüvise nõutava kogusele võib olla erinev, mis väljendub ka Engeli kõvera kujus: Kui tarbimiseelarve suureneb, siis hüvise nõutav kogus normaalkaupade korral suureneb, sealhulgas nn luksuskaupade korral kui suureneb sissetulek Inferioorsete kaupade korral viiv sissetuleku suurenemine hoopiski ostetavate(nõutavate) koguste vähenemisele Normaalkaupade ühe liigi, luksuskaupade korral suureneb hüvise nõutav kogus suhteliselt rohkem võrreldes sissetuleku kasvuga (sissetuleku elastsuskoefitsient on suurem kui 1) Inferioorsete kaupadel on aga sissetulekukoefitsient negatiivne.
4.hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient - kajastab hüvise nõutava koguse muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; Nõudluse sissetulekuelastsus - mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. E= : Nõudluse sissetulekuelastsus a) Normaalkaupade korral on koefitsient positiivne. Luksuskaupade koefitsient > 1; esmatarbekaupade koefitsient < 1. b)INFERIOORSETE kaupade korral on koefitsient negatiivne Nõudluse ristelastsus - mõõdab ühe hüvise nõudluse muutust vastuseks teise hüvise hinna muutumisele. Exy = : Asenduskaupade nõudluse ristelastsuse koefitsient on positiivne, Täiendkaupade nõudluse ristelastsuse koefitsient on negatiivne
antud kauba suhtes. Nõudmine esindab seega tarbija käitumist. Mida kõrgem on kauba hind, seda vähem kaupa on ostjal võimalik saada. Mis kujundab nõudmine kaubale peale hinna? Tooks peamised tegurid: 1) tarbijate arv 2) tarbija individuaalne maitse 3) tarbija ostujõud e sissetuleku tase 4) tuleviku ootused 5) teiste kaupade hinnad Vastavalt nõudluse muutusele olenevalt sissetulekust jagatakse kaubad: 1) normaalkaupadeks 2) vähemväärtuslikeks kaupadeks Normaalkaupade nõudlus kasvab, kui tarbija sissetulek suureneb. Normaalkaubad võib omakorda jagada: a) esmatarbekaubad b) luksuskaubad Pakkumine Pakkumise all mõeldakse sellist kaupade kogust, mida pakkuja soovib ja on ka võimeline turule viima antud ajahetke juures antud hinnaga. Sellest tulenevalt on pakutava koguse ja hinna sõltuvus vastupidine nõudluse struktuurile. Seega, mida suurem on hind, seda rohkem pakutakse
Nõutav kogus-kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbija antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Hind-väärtuse rahaline väljendus Nõudlus- Demand Hind langeb, nõutav kogus kasvab: Piirkasulikkuse langus Asendusefekt Sissetulekuefekt 3. Turunõudlus- erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa Nõudlust mõjutavad tegurid: · Tarbijate sissetulek- erievus normaalkaupade ja iferioosete (väheväärtuslike ) hüviste puk.. · Teiste hüviste hinnad · Tarbijate ootused · Tarbijate arv · Tarbjate maitse ja eelistused 4. Pakkumisseadus- väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad saavad ja on suutelised müüma. Põhimõisted: · Pakutav kogus · Pakkumine-seos hinna ja koguse vahel ,, supply" · Pakkumiskõvera nihkumise põhjused:
*erasektoris toodetav või valitsuse (riigi) poolt pakutav avalik kaup. Tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem, erasektor on tundlikum saab reageerida kiiremini. Teised elastsuse näitajad Nõudluse sissetuleku elastsus Koefitsient = (kauba koguse muutus %des) / (sissetuleku muutus %-des) Kui sissetulek muutub, hakkavad inimesed ostma seda kaupa tavalisest rohkem (normaalkaup). Kui sissetuleku ja kauba koguse muutus ühesuunalised, on koefitsiendi väärtus positiivne (normaalkaupade puhul on nii). Inferioorsete kaupade (kui sissetulek suureneb, hakatakse seda kaupa ostma vähem) puhul on koefitsient negatiivne. Kui testis nii,et koefitsient +1,2 ja vaja kirjutada midagi, siis kirjuta kõigepealt, miks positiivne ja et hakati ostma 12%, kui sissetulek tõusis 10% - st, et oled asjast aru saanud. Nõudluse ristelastsus Koefitsient = (kauba A koguse muutus %-des) / (kauba B hinna muutus %-des) Asenduskaupade puhul väärtus positiivne, täiendkaupade puhul negatiivne. Nt
Sissetuleku kasvades eelarvekõver nihkub asendisse A1B1. Tarbija reageerib mõlema kauba tarbimise suurendamisega, st valib punkti lõigul DE. Sissetuleku langedes A2B2 tarbija mõlema kauba tarbimist ja valib punkti lõigul FG. See seaduspärasus kehtib normaalkaupade puhul. Kehvem kaup on teisesordiline ja odavam. Näiteks, taastatud autokummid, korduvkasutusel ehitusmaterjal, süntees -materjalist riided jne. Sissetuleku kasvades nende kasutamine väheneb st tarbija eelistab neid asendada kvaliteetsemate kaupadega.
MITTEELASTNE NÕUDLUS: hinna tõus suurendab kogutulu; hinna langus vähendab kogutulu NÕUDLUSE ELASTSUSE MÕJURID: * asenduskaupade arv * hüvise tähtsus tarbija jaoks * hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus * hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus NÕUDLUSE SISSETULEKUELASTSUS: mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele Q M Em = : Q1 M1 NORMAALKAUPADE nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient on positiivne. Sissetulekuelastse nõudluse koefitsient on suurem kui üks. Sissetuleku mitteelastse nõudluse koefitsient on väiksem kui üks. INFERIOORSETE KAUPADE sissetuleku nõudluse koefitsient on negatiivne NÕUDLUSE RISTELASTSUS mõõdab ühe hüvise nõudluse muutust vastuseks teise hüvise hinna muutumisele Qx Py Exy = : Qx1 Py1
sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetulekutarbimise kui ka Engeli kõvera abil. Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutusele. Q M Em = : Q1 M1 Nõudluse sissetulekuelastsus: NORMAALKAUPADE korral on koefitsent positiivne. Luksuskaupade koefitsent > 1; esmatarbekaupade koefitsent < 1; INFERIOORSETE kapuade korral on koefitsent negatiivne. Nõudluse ristelastsus mõõdab hüvise nõudluse muutust vastuseks teise hüvise hinna muutumisele: QxPy Exy = : Qx1 Py1 ASENDUSKAUPADE nõudlus ristelastsuse koefitsent on positiivne. TÄIENDKAUPADE ristelastsuse koefitsent on negatiivne.
Nõudluse kasvu sissetuleku tõusu tagajärjel saab graafiliselt väljendada nõudluskõvera nihkega paremale. Vastupidine efekt kaasneb sissetulekute vähenemisega, kus nõutav kogus väheneb iga hinnataseme korral ja graafiliselt väljendatuna nõudluskõver nihkub vasakule. Vastavalt sellele, kuidas teatud kauba nõudlus muutub inimeste sissetuleku muutudes, jagatakse kaubad: 1) normaalkaupadeks 2) väheväärtuslikeks (inferioorseteks) kaupadeks Normaalkaupade nõudlus kasvab, kui tarbijate sissetulek kasvab. Sellesse kategooriasse kuulub enamik kaupu. Normaalkaupu võib omakorda jagada esmatarbekaupadeks ja luksuskaupadeks. Sissetuleku kasvu ja nõutava koguse suurenemise vaheline sõltuvus ongi kõige tugevam luksuskaupade puhul. Inferioorsete kaupade nõudlus aga väheneb, kui sissetulek kasvab, sest suurenenud sissetulek võimaldab üle minna normaalkaupade tarbimisele ja loobuda vähemväärtuslike kaupade ostmisest. Järelikult nihkub
elastsuskoefitsiendiga. Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient kajastab hüvise nõutava koguse protsentuaalset muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetuleku-tarbimise kui Engeli kõvera abil. Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. Nõudluse sissetulekuelastsus: NORMAALKAUPADE korral on koefitsient positiivne. Luksuskaupade koefitsient > 1; esmatarbekaupade koefitsient < 1. INFERIOORSETE kaupade korral on koefitsient negatiivne. Nõudluse ristelastsus mõõdab ühe hüvise nõudluse muutust vastuseks teise hüvise hinna muutumisele ASENDUSKAUPADE nõudluse ristelastsuse koefitsient on positiivne. TÄIENDKAUPADE nõudluse ristelastsuse koefitsient on negatiivne
annaabi.ee 
