Killustik, liiv ja tsement segatakse ühtlaseks kuivseguks. Seejärel lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Vesi lisatakse ühtlase joana ning segatakse mõnda aega. Täiendavalt tuleb segu segada vahepeal ka käsitsi, et anuma põhjas olev segu saaks korralikult läbi segatud. Pärast seda segatakse trelliga uuesti. 1.3.3. Betoonisegu konsistentsi katseline kontroll Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallalusele asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooniseguga kolmes kihis. Pärast iga kihi lisamist tihendatakse segu metallvardaga (ø 15 mm) 25 korda sorkides. Pärast viimase kihi sorkimist pind silutakse kelluga.Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt ülesse ning 1 asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse
I2 500 1500 250 - 0,5 II 1 500 1500 175 10 0,4 II 2 500 1500 175 10 0,4 III 1 500 1500 350 - 0,7 III 2 500 1500 350 - 0,7 2. Survetugevus Purustav Survetugevus, Katsekeha mõõtmed Katse Vanus, Mass, jõud, kN MPa nr ööp. g a b h Üksik Keskmine mm mm mm I1 21 2080,0 100 100 100 I2 21 2144,0 100 100 100
Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töö käigu kirjeldus: 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Segu tehti 3 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. Vormid täideti betooniseguga ja pind siluti kelluga. 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 3
BETOONIÕPETUS kuupäev 04.04.2014 Laboratoorne töö nr. 7 Töö nimetus: Niiskuse mõju betooni omadustele rühm ees- ja perekonnanimi õpperühm 1. Tsementmördi koostis Niiskus Liiva Vee Katse nr Tsemendi mass, W=v/Ts mass, g mass, g g õhuniisku
Pressid survetugevuste ja paindetugevuste arvutamiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv 654 kg/m3, killustik #4/16 1197 kg/m3, vesitsementtegur 0,65, vesi 200 kg/m3. Eelnevalt niisutatud nõusse puistatakse kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga (läbimõõduga 15mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites.
Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1: RB = 1,28 * B * KT / 100 RB – nõutud betooni tugevus [MPa] B – betooni klass [MPa] KT – tegur, mille väärtused sõltuvad variatsioonitegurist betooni valmistamisel, valitakse tabelist 1. Arvutus: V = 13 n =3 B = 20 [MPa] KT = 105 RB = 1,28 * 20 * 105 / 100 = 26,88 [MPa] 3.3 Koostise arvutamine.
2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Kunda portlandtsement CEM I 42,5 3. Kasutatud töövahendid a) Raputuslaud b) Vormid proovikehade valmistamiseks. c) Kellud 4. Töö käigu kirjeldus Katsetamine toimub vastavalt standardile EVS EN 196 – 1:1997 4.1 Mördi valmistamine Mördi valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Mördi koostis massiosadena: 1 osa tsemendi ja 3 osa kuiva liiva. Vormid täideti mördiga ja pind siluti kelluga. 4.2 Mördi survetugevus Katse alguses valmissegatud mördi kallati vormidesse, milles moodustus segust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega 100x100x100 mm, siis survetugevuse arvutamisel tuli arvesse võtta ka paranduskoefitsent 0,95. 4.3 Katse tulemus Tabel (1)
- betoonisegu koostise arvutamine absoluutsete mahtude meetodil - Betoonisegu segamise tehnoloogia (segamine käsitsi ja vispliga) mõju betooni omadustele - kivistamine ajutisel madalal temperatuuril, selle mõju betooni omadustele Betooni koostise määramise eesmärk: - leida selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega, - tagada vajalik betoonisegu konsistents, Betooni koostise valik sisaldab üldjuhul järgmisi etappe: - betoonile esitatavate nõuete formuleerimine (lähtuvalt konstruktsiooni ekspluatatsiooni tingimustest ja valmistamise tehnoloogia eripäradest), - betooni toormaterjalide valik ja materjalide omadusi iseloomustavate näitajate määramine (hankimine), - betooni koostise esialgne arvutuslik määramine, - betoonisegu konsistentsi katseline kontroll ja vajadusel korrigeerimine,
hüdrauliline press purustava jõu määramiseks 4. Katsemetoodika 4.1. Segu valmistamine Tabel 4.1-st valitakse betoonisegu koostis. Komponendid segatakse käsitsi eelnevalt niisutatud nõus. Nõusse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv, seejärel tuleb neid segada. Lisatakse veel tsement ja segatakse uuesti. Parema betoonisegu saamiseks tuleb kasutada segumasinat. Tabel 4.1 2 4.2. Segu konsistents Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatakse kooniline vorm (Abramsi koonus) ning see täidetakse kolmes kihis betooni seguga. Igat kihti tihendatakse metallvardaga ligikaudu 25 korda sorkides segu. Pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult üles ning asetatakse kõrvale, et määrata koonuse vajumit. 4.3. Betooni survetugevus Valmistatakse tehtud betoonisegust 6 katsekeha servapikkusega 100mm. Vormid
28 päeva R1 28 p R2 28 p R3 28 p R4 28 p R5 28 p 1.4. Betoonisegu koostise katseline kontroll 1.4.1. Segu töödeldavuse (konsistentsi) kontroll Segu töödeldavuse kontrolliks arvutatakse materjalide kulud 8 liitri kohta. Segude valmistamiseks materjalid kaalutakse. Eelnevalt niisutatud nõus segatakse tsement ja liiv, lisatakse killustik, segatakse ning lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites) kõrgemaist tipust. 1.4.2
w imm= , % Gkuiv Hügroskoopsus on materjali võime imada niiskust ümbritsevast õhust. Tasakaaluniiskus materjali niiskus, mis vastab ümbritseva keskkonna suhtelisele õhuniiskusele. Esitatakse sorptsioonigraafikutena. Puidu maksimaalne tasakaaluniiskus 100% õhuniiskuse juures on ligikaudu 30%. Mõnikord esitatakse niiskust ka kujul kg/m3. 3 Betoon kui ehitusmaterjal eelised ja puudused (märksõnad tihedus, soojusjuhtivus, survetugevus, paindetugevus, tuleohtlikkus) Betoon - põletamata tehiskivi - saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Betoonisegu arvutatakse ja valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile · Eesmärk valmistada betoonisegu minimaalse tsemendihulgaga ja vähima võimaliku maksumusega andes talle antud tingimustes vajalikud omadused. Sideaineks portlandtsement, tsemendi eriliigid, harvem lubisideaine, kips ja põlevkivituhk. 3
kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks lisatakse vesi ning segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Betoonisegust valmistakse vähemalt 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Betoon kivistatakse kolmes keskkonnas: normaaltingimustes (toas) ja külmas (õues), ja 60 kraadises keskkonnas. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Metallplaadile asetati Abramsi koonus, mis täideti betoon-seguga kolmes kihis. Iga kihti tihendati metallvardaga sorkides 25 korda. Lõpuks pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikult vertikaalselt üles ning mõõdeti betoonsegu koonuse vajum. Survetugevuse kontrolliks valmistati 2 seeriat katsekehi (3*2 kuupi servapikkusega 100 mm). Vormid täideti betoonseguga kahes kihis ning pärast mõlemat kihti tihendati vibrolaual. Vormid kaeti kaanega.
laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Plaatjad ja nõeljad terad kaaluti ja arvutati nende sisaldus protsentides kogu proovist. 4.6. Killustiku tugevusmärgi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm. Killustikku katsetati kuivatatult, tugevusmargi määramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 75 mm. Killustikust eraldatakse sõelumise teel peenosis. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm kõrguselt lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jääks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Kolbi koormatakse ühtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Silindris muljutud killustik sõelutakse (immutatud killustik pestakse) vastaval kontrollsõelal, olenevalt killustiku fraktsioonist. Tabel 4.1
Järgnevalt hakatakse katsetama segu konsistentsi. Seda määratakse koonused vajumi järgi. Esialgu niisutatakse metallplaadile asetatud niinimetatud Abramsi koonus. Koonus täidetakse betooniseguga. Segu valamisel toimuvad pausid, kus betoonisegu tihendatakse metallvardaga. Kui koonus on täidetud, silutakse see kelluga. Järgnevalt tõstetakse koonusekujuline vorm ettevaatlikult üles. Mõõdetakse betoonisegu vajum, millest oleneb segu konsistents. Järgnevalt täidetakse betoonisegu vormidesse mille mõõtmed on 100*100*100 mm. Betoonisegu vorme tihendatakse vibrolaual. Kui segu pinnale tekib tseementtaigna taoline kiht, tähendab see seda, et õhumullid on eraldunud ning segu tihendatud. Üleliigne segu eemaldatakse võrmi ülemiselt pinnalt kelluga. Pärast ööpäeva seismist, vabastatakse katsekehad vormist ning katsekehade kivistumine jätkub
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Betooniõpetus Laboratoorne töö nr 2 2007/8 PLASTIFIKAATORI MÕJU BETOONILE Õpperühm: EAEI-61 Üliõpilase nimi: Matrikli nr: Esitatud: 24.04.2008 Õppejõud: Tanel Tuisk Kaitstud: Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5;
Segu konsistentsi määrati koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täideti betooniseguga kolmes kihis. Iga kiht tihendati metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikut vertikaalselt üles ning asetati betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdeti betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul millimeetrites). 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 6 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus kapis vee kohal temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel) ja -18±5oC (külmas keskkonnas). Kuupe katsetati 28 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.1 ja külmas keskkonnas kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.2
b h kuiv immrn t )es 151,0 151,0 5 1 . 0 35-2 35.93 0,06 0,1 2 EPS t 50,0 150.548,5 25-3 4628 1.92 1,6 3 EPS 150,0149-5 48,5 25.5 38.60 1,20 paindetugeYuse 5.3Soojusisolatsioonimaterjali mearamine Prcovikeba Purustav kPa Prk Materjali PaiDdetuge..8, m66trnedpom j6ud, Ilr nimefus kef Uksik Keskmine b h I EPS 150 50 204 2 EPS 150 50 26,s 272 212 l EPS 150 50 27,5 220
Töö alustamiseks valitakse betoonsegu koostis. Segu segatakse käsitsi, määratakse segu konsistents ja tihedus. Tehakse 6 katsekeha mõõtmetega 100x100x100 mm. Tabelis 1 on välja toodus betoonisegu koostis. Tabel 1 Betoonsegu koostis Segu Komponendid kg/m³ kg/8l Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegur 0,65 Vesi 200 1,6 4.2 Betoonsegu konsistentsi määramine Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Plaadile on asetatud kooniline vorm, mis täidetakse betoonseguga kolmes erinevas etapis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga pinda 25 korda sorkides. Lõpuks tõstetakse vorm üles ja tõstetakse betoonsegust tulnud koonuse kõrvale. Seejärel mõõdetakse betoonsegu koonuse vajum. Koonuse vajumiks tuli 3 mm. 1 4.3 Betooni survetugevuse määramine
4. Mõõtpudelpulbri ja vedelikuga = 212g 5. Vedeliku ruumala 6. Pulbri absoluutmaht V = 36 7. Pulbri erimass Vedelik 1. Tühi mõõtklaas 2. Mahupiir V = 100 3. Mõõtklaas vedelikuga 4. Vedeliku kaal G = 88g 5. Vedeliku erimass TÖÖ NR.3 PUIDU SURVETUGEVUSE MÄÄRAMINE PIKI KIUDU Töö tulemuste vormistamine 1. Puidu liik mänd 2. Survetugevuse määramine piki kiudu Nr. Liik Ristlõike Ristlõike Purustav Niiskuse Survetugevus mõõtme pindala jõud sisaldus d kg % mm 1 mänd 39 x 38 14,82 p=51atm 544,69 11,2 0,05 551,7 8517kg 2 mänd 39 x 38 14,82 p=53atm 597,23 12,5 0,05 612,16
TÖÖ NR.3 PUIDU SURVETUGEVUSE MÄÄRAMINE PIKI KIUDU Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 40 ×40 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust arvutatakse valemiga 1: Rs= Pmax/ab [kg/cm2] [Valem 1.] kus Pmax- purustav koormus, [kg] a, b - ristlõike mõõtmed, [cm] Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele, kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%) kasutatakse valemit 2 Rs,12 = Rs,w [1+(w 12) [Valem 2.] kus - parandustegur, mänd = 0,05; kuusk = 0,04; kask = 0,05 Rs,w - survetugevus niiskussisaldusel w %, kg/cm2. Töö tulemuste vormistamine 1. Puidu liik: mänd 2
4.2. Tiheduse määramiseks kaalutakse ja mõõdetakse teatud niiskussisaldusel katsekehad ning saadud tulemused kantakse valemisse nr 2. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3. 4.3. Puidu survetugevugevuse määramiseks koormatakse erinevad proovikehad ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti jooksul. Jäädvustatakse purustav jõud ja arvutatakse survetugevus valemiga nr 4. Pelae katsetamist arvutatakse saadud survetugevused ümber standartniiskusele vastavalt ealnevale niiskussisaldusele. Kui proovikeha niiskus on alla hügroskoopsuse piiri (30%) siis kasutatakse valemit nr 5. Kui niiskussisaldus on üle hügroskoopsuse piiri siis kasutati valemit nr 6. 4.4. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub
kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed ning viga ei tohi olla üle 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi järgi: 𝐹 𝑓𝑠 = (Valem 4) 𝑆 Kus: 𝑓𝑠 – proovikeha survetugevus [N/mm²] F – purustatav jõud [N] S – proovikeha ristlõikepind [mm²] 3
tootmisohje meetoditele vastavuskriteeriumidele ja vastavuse hindamisele Antud standard rakendub vaid sellisele betoonile, mis ei sisalda pärast tihendamist liigset õhku. Ei rakendu: gaasibetoonile, vahtbetoonile, korebetoonile, alla 800 kg/m3 tihedusega betoonile, tulekindlale betoonile. 4. Betoonide normtugevuse mõiste, survetugevus- ja tihedusklassid Normtugevus: vaadeldavas betoonikoguses 95% tõenäosusega tagatud tugevuse väärtus Survetugevus: materjali võime taluda purunemata tekkivaid tõmbepingeid. Väljendatakse materjali purustava välisjõu kaudu. Survetugevusklassid: C8/10...C100/115(normsurvetugevuse põhjal; silinder(d=150, h=300)/kuup(150)) Kergbetooni survetugevusklassid: LC8/9...LC80/88 Tihedusklassid: kerg, normaal ja raskebetoon(0...2000...2600...) 5. Betoonide keskkonnaklassid (mõjurid ja tähistused), betoonide koostisele ja
1 160 40 40 554 301 2190 1,64* 51 31,88 3,35 52 32,50 165 2 160 40 40 544,8 294 2172 7,85 51 31,88 2,95 45 28,13 3 160 40 40 560 302 2171 6,91 47 29,38
mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150mm killustiku tugevusmargi määramiseks, hüdrauliline press killustiku tugevusmargi määramiseks, kaalumis- ja tõstmisnõud. 4. Katsemeetodikad 4.1 Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Killustiku, mille fraktsioon on 4-16 mm kasutatakse anumat mahuga 10 liitrit. Anuma mass kaalutakse. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus määratakse valemiga 1. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures mõlemal korral võetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe mõõtmise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m 3. Suuremate erinevuste korral tehakse ka kolmas
Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 3.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide: a = 249 [mm] b = 118 [mm] c = 87 [mm] V= a * b * c =2556 [cm3] o= (4980/ 2556) * 1000= 1728 = 1948 [kg/m3] 3.2 Veeimavuse määramine Proovikehad nr. 1, 2, 3 paigutatakse vette ning lastakse seal seista 7 päeva. Peale seitset päeva võetakse proovikeha veest välja ning kaalutakse ära. Arvutatakse proovikeha
Segumasinasse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Komponent Kogus [kg] tsement 3,708 liiv 7,848 killustik 14,364 vesi 2,4 vesitsementte gur 2,4 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga ja pind silutakse. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 3.3Kivistunud betooni survetugevuse määramine. Betooni survetugevuse määramiseks valmistatakse betoonisegust 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata tehiskivi veeimavus ning survetugevus kuiva proovikeha ja vees immutatud proovikeha puhul. Saadud survetugevuste põhjal hinnata materjali pehmenemiskoefitsient. 2. Kasutatud materjalid Töös katsetati silikaattellist. Tellise mõõtmed olid ligikaudu 250 ×120 ×88 [mm]. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Hüdrauliline survepress – täpsus 0,1 kN Nihik – mõõtepiirkond 150mm, vähim skaala jaotis 0,2mm 4. Katsemetoodika 4.1 Tiheduse määramine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Tühiklikkuse arvutamine Terastiku koostise määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm 10- ja 5- liitriline anum Hüdrauliline press- killustiku muljumiseks Lahtikäiva metallist põhjaga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2021 Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipstaigna normaalkonsistents ja tardumisajad ning tardunud kipsi proovikeha painde- ja survetugevus. 2. Kasutatud materjalid Töös kasutati ehituskipsi Baugips – tootja Knauf SIA. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Elektrooniline kaal – täpsus 0,1g Vicat’ aparaat – täpsus 1 mm Hüdrauliline survepress purustava survejõu mõõtmiseks – täpsus 1kN Hüdrauliline survepress purustava paindejõu mõõtmiseks – täpsus 0,05kN Nihik – täpsus 0,2mm Stopper Sõelad eri tihedustega
Iga pärast 25 liikumist on vaja pöörleda sõela 90°. Sõelumine loeti täielikuks, kui 0,05 g materjali läbis ühe minuti jooksul sõela. Peenus väljendatakse sõelale jäänud massi ja algkaalu suhtena. Kokku viidi läbi 2 katset ja lõpptulemuse saamiseks võeti aritmeetiline keskmine. 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigna konsistentsi loetakse normaalseks konsistentsiks, kui silindrist välja voolates moodustub koogike läbimõõduga 180 ± 5 mm. Normaalne konsistents väljendatakse vajaliku veekoguse suhtena protsentides kipsi massist. See parameeter mõjutab nii tardumisaega kui ka kipsi tugevust. Vajalik kogus vett, mis moodustab 50–70% kipsi kaalust, valati eelnevalt niisutatud painduvasse kaussi. 50 g kipsi välja puistati 2–5 sekundiks vette ja segati vispliga intensiivselt 30 sekundit ühtlaseks massiks. Pärast segamist valati kips silindrisse, mille sisepind ja alus olid eelnevalt niisutatud. Silindrist lõigati spaatliga ära kipsitaignas
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2017/2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk Tallinna Tehnikaülikool Betooni täitematerjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva terastikulise koostise ja huumuse sisalduse määramine. Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 3. Kasutatud töövahendid Anumad liiva ja killustiku tõstmiseks vajalikud Sõelakomplekt killustiku terastiku koostise määramiseks kasutav seade, kus on mitmed erinevad sõelad vahepeal Mensuur huumusesisalduse leidm
V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] Näide: m = 2221,6 [g] m1 = 2470,8 [g] V = 1227,99 [cm3] v = 1 [g/cm3] Wv = (2470,8 2221,6) / 1227,99 *100 = 20,29 [%] 2.3 Paindetugevuse määramine Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm. Paindetugevuse määramiseks asetatakse telliskivi kahele toele, mille vahekaugus on 20,0 cm. Koormus rakendatatakse tellisele tugiava keskel. Purustav jõud arvutatakse valemiga 4. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutatakse valemi 5 järgi. Tellisepartii paindetugevus arvutati kui aritmeetiline keskmine 3 proovikeha katsetuse tulemustest, täpsusega 0,1 [N/mm²]. Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võetud arvesse neid tulemusi, kus paindetugevuse kõrvalekaldumine on üle 50% keskmisest paindetugevusest. Valem 4: F = H * 5000 / 300 F purustav jõud [kgf] H manomeetri näit [-] Näide:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
