lahkunud Jaak Nuuter - 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa (pildil) naispaarismängus koos Liidia Markovaga (Leningrad). Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka paarismängus, Riina Valgmaal on kaks tiitlit paarismängust ja üks hõbemedal üksikmängus. Noormeestest on NSVL-i noortemeistriks tulnud Henri Aljand, paarismängus on korra medalile tulnud ka Tiit Vapper. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) - 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal - 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter - 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa (pildil)
Allar Levandi Allar Levandi (sündinud 28.09.1965 Tallinnas) on endine Eesti kahevõistleja ja treener. Levandi tõusis esmalt esile, kui sai 1981-83 NL-i noortemeistriks. Pärast seda sai aastal 1985 juunioride maailmameistriks Nõukogude Liidu meeskonnas, olnud eelneval aastal jäänud 3. Kohale. MM-il võitis pronksmedali meeskondlikus kahevõistluses Nõukogude Liidu meeskonnas aastal 1987, 3x10km meeskonnasõidus. Levandi võistles kolmel korral ka taliolümpiamängudel, saavutades 1988. Aasta Calgary olümpiamängudel individuaalse pronksmedali kahevõistluses, sõites 15km. 1980.-90. aastatel tuli mitmel korral ka nii
Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng eestis. 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime Andrese rist. 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena olümpial sai Ovtinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiinas. [Eesti Päevaleht : 2006] Tänapäeval
Lilli, aga kui ühel päeval tädi Lillit ei tule põgeneb simpans tädi Lillit otsima. Raamat ,,Nublu" räägib loo koerast nimega Nublu kellest saab tuletõrjekoer.Raamat nimega ,,Toonekurg Tooni" räägib loo haige tiivaga toonekurest, keda maakooli õpilased kolhoosi laudas ületalve pidasid. Huvid Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks ning kooli puhkpilliorkestrisse pasunapuhujaks. Ta tegeles filosoofia ja kergejõustikuga. Rannap tuli 19481950 kaugushüppes Eesti noortemeistriks ja püstitas noorterekordi, 19531957 võitis ta Eesti meistrivõistlustel kaugus- ja kolmikhüppes kokku 3 hõbedat ja 3 pronksi. Pildid 3 Kasutatud kirjandus http://www.spordiinfo.ee https://www.google.ee http://et.wikipedia.org http://www.miksike.ee http://www.harjuelu.ee http://jaanrannap.blogspot.com TEA laste ja noorte entsüklopeedia 4
treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5- da klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed edukad võidud. Pika ja heas vormis oleva nooruki püüdlik mäng ning tugev rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus tuleviku lootuse Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust nad ei kahetsenud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kolmekordne Euroopa klubimeeskondade karikavõitja ja seitsmekordne N. Liidu meister CSKA meeskonna koosseisus. Euroopa noorte (1971) ja juunioride (1972) meister
olümpial kokku kuus kuldmedalit ning kõigi aegade olümpiamängude medalirekord kuulub Larissa Latõninale, kes olümpiatelt võitis kokku 18 medalit Riistvõimlemise liidrid 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist". 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtsinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena olümpial sai Ovtsinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiina.
Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast. 2. Sportvõimlemise ehk riistvõimlemise areng 1970. aastatel osales Eesti meistrivõistlustel mõnikümmend meest ja naist. Üks tuntum tegija oli Andres Truupõld, kelle filigraanne risti sooritamine rõngastel andis elemendile nime "Andrese rist". 1970. aastate keskel tuli Mati Kirmes N Liidu noortemeistriks, 80-ndate alguses võitis Galina Joonas Euroopa juunioride meistrivõistlustel hõbemedali. Viimane tippvõimleja Ruslan Ovtsinnikov, kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi, esindas kolmel olümpial Runar Alexanderssoni nime all Islandit. Ateena olümpial sai Ovtsinnikov-Alexandersson toenghooglemises seitsmenda koha. Teda juhendas Mati Kirmes. Viimase tiitlivõistlusena osalesid Eesti riistvõimlejad 1999. aasta MM-il Hiinas. [Eesti Päevaleht : 2006] 3.Sportvõimlemine tänapäeval
kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5. klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed võidud. Pika ja saleda nooruki püüdlik mäng ning resultatiivne rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus perspektiivika võrkpalluri Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust pole vanematel kahetseda tulnud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kolmekordne Euroopa klubimeeskondade karikavõitja ja seitsmekordne N. Liidu meister CSKA meeskonna koosseisus
põhjal välja tuua. Nimelt, oli mul üks sõbranna kunagi, kes armastas väga lauatennist mängida, mulle esmapilgul see ei meeldinud, et ta sellega tegeleb, kuid mingi ajapärast ma sain aru, et see on asi, mida tema armastab ja mul oleks õige leppida tema tahtmiste ja vajaduste ja eesmärkidega ja leppida sellega, et ta ei jäta lauatennise mängimist maha sellepärast, et mina seda palun. Nimelt tal hakkas hästi minema, kuna ma toetasin teda, ma olin õnnelik selle üle, et ta sai maailma noortemeistriks, et sai koondisse sisse ja elab nüüd Rootsis, ma käisin ka mingil ajal temaga kaasas mängudel ja toetasin seal teda, süstisin temasse positiivsust! Kas olen inimesena piisavalt tugev, et suuta olla teistest eraldiseisev? Oleneb mida mõelda selle sõna all ,, eraldiseisev"? Et suudan sõltuda vaid sellest, mida mu oma enda tunded ja vajadused tahavad? Ja kohelda neid samamoodi nagu kohtlen oma tuttavate omasid? Suudan nad panna võrdsesse olukorda
Selleks, et poega toetada, võttis isa endale teise töökoha kartide üürija ja remontijana, aga tema ema Elisabeth töötas kardiraja puhvetis. Sellegipoolest, kui poiss vajas 800 saksa marka maksvat uut mootorit, ei suutnud vanemad talle seda osta. Siiski sai ta kohalike ärimeeste toetusel sportlaskarjääri jätkata. Selleks, et keelust mööda pääseda, hankis Michael litsentsi endale Luksemburgist, kus kehtis 12 aasta vanusepiirang. Juba järgmisel aastal tuli ta Saksamaa noortemeistriks. Järgnevatel aastatel võitis Schumacher palju Saksamaa ja Euroopa meistrivõistlusi kardispordis. 1987 tuli ta nii Euroopa kui ka Saksamaa meistriks Vormelisõitja enne Vormel 1 1988 osales Schumacher kolmes sarjas. Euroopa Vormel Ford 1600 meistrivõistlustel sõitis ta 4 etappi, millest 3 korda jõudis poodiumile. Ta võitis 1 kvalifikatsiooni ja 1 etapi ning tuli kokku 2. kohale. Vormel König sarjas tuli ta sarja esimeseks võitjaks ja ainsaks võitjaks, kel õnnestunud
aasta novembri kuusest. Raudkindel oli see, et igat trenni alustati kahekilomeetrise krossijooksuga. Joosti aasta ringi, vaatamata ilmase, kas sadas siis vihma, lund või rahet jooks toimus alati. Krossi jooksu vahele oli põimitud kiirjooksu lõigud. Põlveliigesed olid neljateistkümneselt paranenud, tehnika ABC käes, põhitähelepanu sai pöörata füüsiliste võimete arendamisele. Viieteistkümneselt tuli Valter Rovnos üheksavõistluses taas Nõukogude Liidu noortemeistriks ja sügisel oma esimesel kümnevõistluseproovil Tallinnas täitis meistrikandidaadi normi. Terve aasta oli treeningkoormus liiga tugev, ilma järeleandmisteta, teinekord taastumiseta. Üleliidulisel noorte- võistlustel tuli Valteril põlvetrauma, millest paranes õnnelikult, ilma operatsioonita. Sama aasta sügisel sai kaalutud kõik head ja vead, koostati esimene aastaringne plaan. Valter oli alati veendumusel, et plaani peab sportlane alati läbi arutama koos treeneriga
juurest lahkunud Jaak Nuuter 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa naispaarismängus koos Liidia Markovaga. Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka paarismängus, Riina Valgmaal on kaks tiitlit paarismängust ja üks hõbemedal üksikmängus. Noormeestest on NSVL-i noortemeistriks tulnud Henry Aljand, paarismängus on korra medalile tulnud ka Tiit Vapper. NSVL-i koondisse kuulunud Reet Valgmaa mängis Inglismaa vastu. Noortest on olnud NSV Liidu koondise kandidaadid Tiit Vapper, Mare Reinberg , Katrin Paeväli, Andres Ojamaa, Anneli Lambing ja Terje Lall. Sulgpalli olümpiadebüüdil 1992. aastal Barcelonas mängis USA võistkonnas väliseestlane Cris Jõgis, kes on mitmekordne USA sulgpallimeister.
Seitsmeteistkümne koondise hulgas lõpetasid Eesti krossisõitjad viienda kohaga. Ettepoole platseerusid Vene NFSV, Ukraina, Leningrad ja Läti. Meeldiva üllatuse tegi meie spordiüldsusele Saku Motoklubi kasvandik A.Sikk, kes noortevahelises konkurentsis saavutas 125-kuubikuliste klassis spartakiaadivõitja tiitli. See oli andekale sportlasele hüppelaud suurde sporti. Enne teda ei olnud ükski Eesti noor suutnud tulla üleliiduliseks noortemeistriks. Külgvankriga mootorratastel sõideti Meegomäel. Kodupubliku silme all lõpetasid J.Uustalu- M.Oras pronksmedalitega. Kuivõrd nende auhindade kolleksioonis olid juba kullad ja hõbedad, siis võisid mehed uhked olla täieliku medalikomplekti üle. Mootorispordi arendamisel ja noorte kasvatamisel saavutatud edusammude eest anti 1980. Aastal kolmele motoorganisaatorile Eesti treeneri aunimetus. Need olid Rudolf Krestinov, Jüri Randla ja Valentina Sepala
Käsipalliföderatsiooni poolt korraldatavaid mänge. Käsipallikohtuniku ameti kõrvalt töötab Urmo Sitsi veel Eesti Käsipalliliidu tehnilise sekretärina, Balti liiga direktorina ja Anija vallavolikogu liikmena.24 2.5 Indrek Lillsoo Indrek Lillsoo sündis 1973. aasta 22. veebruaril Kehras. Käsipalli hakkas ta harrastama 1986. aastal, kui ta otsustas minna Tallinna Siili Palliklubisse Enno Karrisoo juurde. Karrisoo käe all tuli ta kolmekordseks Eesti noortemeistriks. Lisaks käsipallile tegeles Indrek Lillsoo kooli ajal orienteerumise ja kergejõustikuga. 1991.-1993. aastani mängis meeste meistriliigas Tallinna spordiklubi OSKAR nime all. 2 aasta jooksul saavutas Indrek Lillsoo meeste meistrivõistlustel 2. ja 3. koha. 23 Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas. Jaanuar, veebruar, märts 2011. 24 KOPPELMAA, K., URMO SITSI: ,,Anija vald saanuks tõusuaastatest rohkem võtta.", Sõnumitooja, 2009, 11. veebruar.
annaabi.ee 
