Liisi Talas 11.b
Nooreestlaste isamaa-armastus
Nooreestlaste isamaa-armastus seisnes eelkõige nende tegevuses.
Kuigi paljudel nooreestlastel olid erinevad vaated, püüdsid nad
siiski saavutada ühist eesmärki, milleks oli eesti kultuuri viimine Euroopasse. Kuid enne eestlaste kultuuri tutvustamist Euroopale ,
pidid nooreestlased ise tutvuma euroopaliku kultuuriga .
Nooreestlaste poliitilise näo moodustasid radikaalid, kes pooldasid uuendusi . Radikaalid tõstsid esile intelligentsi, keda nad pidasid progressi kandvaks jõuks. Suurt potentsiaali nägid nad ka
töölisklassis, kes oleks vabanenud kodanluse võimu alt. Kuid
talupoegi, kes moodustasid 2/3 eesti rahvast, peeti pidurdavaks
teguriks. See on aga igati mõistetav, sest kes muu siis pidigi
kultuuri arendama ja edasi kandma, kui intelligentne ja haritud
inimene. Õnneks kasvas aga haritud eestlaste arv iga aastaga, sest
üha enam eestlasi sattus ka ülikooli.
Nooreestlased püüdsid Euroopas valitsevast sotsialismist haarata
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
millav
Õppematerjali autor
6 etendasid nooreestlased demokraatlikku väljatöötamises tollase modernse ja esteetiliku kultuuririnnet toetavat osa niivõrd, kuivõrd nad kirjanduse baasil. oma tegevuses vastandusid "Postimehe" ringkonnale ja moodustasid selle organiseeritud 14. G. Suits ja ,,Noor-Eesti" luuleuuendus. antipoodi. Nooreestlaste tegevuse üheks ajendiks Luule peamised saavutused ning uuendused oli leppimatus vanameelse "Postimehe" esteetiliste aastail 1905-1916 seotud üksikute võimekate normidega. Nooreestlaste arvates etendasid poeetidega Gustav Suitsuga , Ernst Ennoga ja kirjanduse arengus juhtivat osa uusromantilised Villem Grünthal-Ridalaga. Eesti
Ajaloolised romaanid on "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet". Kõige traagilisemaks teoseks on "Mäeküla piimamees". Teiseks realistlikuks kirjanikuks kujunes Ernst Peterson-Särgava. Tema esimene ja paremini tuntud novellikogu "Paised" kritiseeris ägedalt balti paruneid, nende kuulekaid teenreid ja saksa pastoreid. Juhan Liiv oli luuletaja ja lühemate proosatööde autor. J. Liivi kõige olulisemaks jooneks on tema suur tundeehtsus ja isamaa-armastus. "Hea eestlane armastab isamaad kõige rohkem, kui see on raskustes, vaene, masendatud ja isegi inetu". Noor-Eesti vaimsed juhid olid luuletaja Gustav Suits ja proosakirjanik Friedebert Tuglas. Üheks nende peamiseks juhtmõtteks kujunes: olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Euroopa all mõtlesid nad peamiselt Prantsusmaad, mis viimase paarisaja aasta jooksul oli kultuuri arengus mänginud juhtivat osa. Tuglast peeti Eesti stiilimeistriks, mis ilmekalt
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. 3. Kirjanduslikud rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustam
luuletused. Tõlkeluule põhiliselt J.A.Rimbaud´lt ja P.Verlaine´ilt Proosa: A.Kallas, A.Kitzberg, H.Murrik, Fr.Tuglas, E,Vilde, A.H.Tammsaare jt Artiklid: G.Suits "Noorete püüd" programm H.Raudsepp "K.-E. Söödi luule" J.Aavik "Eesti kirjakeele täiendamise abinõudest" Fr.Tuglas "Ed.Vilde ja E.Peterson" jt Illustratsioonid: Ants Laikmaa "Kreutzwaldi portree"; Kristjan Raud "Millal?" jt Sümbolism ja impressionism nooreestlaste loomingus Viljeldi II loominguperioodil. Sümbolism lähtub sellest, et maailm on tunnetamatu. Kujutatakse elu sümbolite abil. Iseloomulik on raskemeelsus ja tumedad toonid. Fr.Tuglase ja A.Tassa novellid ning E.Enno ja G.Suitsu luule Impressionismi märksõnadeks on mulje ja kogemus. Psühholoogiline kujutamislaad; hele, optimistlik, rõõmus. Fr.Tuglase novellid ja romaan "Felix Ormusson", V.Ridala luule, A.H.Tammsaare üliõpilasnovellid ja jutustus "Varjundid" TÄHTSUS
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad neid julmal viisil 1223. Rebisi
on alati koos ning jagavad üksteisega nii rõõmu kui muret. Üheskoos tormavad nad heitlustesse ja võtavad ette hulljulgeid üritusi, üheskoos jagavad nad saadud raha. 3. Kirjanduslikud rühmitused (4) "Noor-Eesti" Gustav Suitsu (18831956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19051915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid