standardit. Klaviatuur jaguneb neljaks osaks: põhiklaviatuur 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus nurgas asuv loobumisklahv (ESC), Insert-klahv, Delete-klahv, trükkimisklahv (PrtSc), kerimisluku klahv (Scroll Lock) ja pausiklahv (Pause). numbriklaviatuur 17 klahvi klaviatuuri parempoolses osas, millele on dubleeritud numbrid ja tehtemärgid, sisestusklahv (Enter) ning numbriklaviatuuri lüliti (NumLock). kursori juhtimisklahvid nooleklahvid ja 6-klahviline rühm nooleklahvide kohal Delete, End, Page Down, Page Up, Home ja Insert. 12 klahvi (F1...F12) klaviatuuri ülemises reas, mille tähendus sõltub konkreetsest rakendusprogrammist (näiteks annab klahvi F1 vajutus paljudes programmides abiinfot programmi kasutamise kohta). Kursori juhtimisklahvid ja nende selgitused: Nooleklahvid liigutavad kursorit sammu võrra vastavas suunas Home toob tekstis kursori rea või faili algusesse (sõltub
Joonis 9. Tab ehk tabeldusklahv Paoklahv Escape (vt joonis 10) on vajalik tegevustest loobumisel, tagasipöördumisel eelmisesse menüüsse. Joonis 10. Escape ehk paoklahv Funktsiooniklahvid (vt joonis 11) otstarve sõltub täielikult töötavast programmist. Paljudes programmides avab näiteks klahvi F1 vajutades abiinfo Help akna. Joonis 11. Funktsiooniklahvid F1 ja F12 Kursori juhtimisklahvid: Suuna- e. Nooleklahvid (vt joonis 12) võimaldavad kursori või valitud objekti liigutamist ekraanil. Koos Ctrl, Alt klahvidega on võimalik liikumine ka sõna, lõigu kaupa. Kui menüü on aktiveeritud võimaldavad nooleklahvid liikumist menüüs. 11 Joonis 12. Nooleklahvid Asendus/lisamisrežiimi overtype/insert ümberlülitusklahv (vt joonis 13). Iga klahvivajutus lülitab sisestuse ümber teise režiimi
Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks. Nii saab ühe bitiga väljendada valikut kahe seisundi {0 1} vahel. Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 28 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis). Arvuti klaviatuur. Kursori juhtimisklahvid ja nende selgitused: Nooleklahvid liigutavad kursorit sammu võrra vastavas suunas Home toob tekstis kursori rea või faili algusesse (sõltub rakendusprogrammist) End viib rea, lehekülje, faili vm lõppu, sõltuvalt programmist PageUp liigutab teksti lehekülje võrra (nii mitme rea võrra, kui palju ekraanile
Indikaatorid tulukesed, näitavad tööresiimi sisselülitamist Tühikuklahv (space) Alt Gr võimaldab valida mõnel klahvil olevat kolmandat märki Ctrl ja Alt juhtklahvid. Kasutatakse koos teiste klahvidega. Shift tõsteklahv. Võimaldab valida suur- ja väiketähtede vahel. Shift klahvi abil saab sisestada ka klahvide ülaosas olevaid märke. Nooleklahvid kursori juhtimisklahvid Num Lock lülitab täiendava klaviatuuri ümber kursori juhtklahvide reziimist numbrite ja tehtemärkide sisestamise reziimi ja vastupidi. 5 Emaplaat Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat, mis asub põhiblokis. See kujutab endast suurt montaaziplaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad mis on
saadakse dokumendi jaotamisel pealkirjastiilide järgi peatükkideks, alapeatükkideks jne. Liigendusvaates käib töö dokumendi struktuuriga, kui detailselt dokumenti näidata, vahetada peatükkide järjestust jne. Dokumendis liikumine Uue teksti lisamine ja olemasoleva parandamine toimub toimetamiskohal – seal, kus vilgub tekstikursor (sümbol „|“). Tekstikursori liigutamiseks on järgmised võimalused: teha vajalikus kohas hiireklõps; nooleklahvid – viib kursori ühe sümboli võrra üles/alla/vasakule/paremale; -2- Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Home – viib kursori rea algusesse; End – viib kursori rea lõppu; Ctrl+nool vasakule/paremale – viib kursori sõna võrra vasakule/paremale; Ctrl+nool üles/alla – viib kursori lõigu võrra üles/alla;
Insert Liikumiseks vahelelisamise ja ülekirjutamise reziimide vahel- Print Scrn - kopeerib ekraanipildi vahepuhvrisse. Indikaatorid - tulukesed, näitavad tööreziimi sisselülitamist. Tühikuklahv (space) Alt Gr võimaldab valida mõnel klahvil olevat kolmandat märki. Ctrl ja Alt juhtklahvid. Kasutatakse koos teiste klahvidega. Shift tõsteklahv. Võimaldab valida suur- ja väiketähtede vahel. Shiftiklahvi abil saab sisestada ka klahvide ülaosas olevaid märke. Nooleklahvid kursori juhtimisklahvid Num Lock lülitab täiendava klaviatuuri ümber kursori juhtklahvide reziimist numbrite ja tehtemärkide sisestamise reziimi ja vastupidi. 9 Marcella Jatsinjak Hiir Peamiseks sisendseadmeks Windows´i keskkonnas töötamisel on hiir (mouse). Hiire abil on võimalik anda peaaegu kõiki käske (v.a need, mis vajavad teksti sisestamist). On olemas
Lähemalt ei hakka käsitlema vajaliku riistvara spetsiifilisi probleeme s.t. millise riistvara peal vastavad multimeedia programmid üldse töötavad jne. Alljärgnevalt on toodud ära riistvara, mis on nii multimeedia kasutamiseks kui ka tegemiseks tähtsamad ja nende lühitutvustus. 1.2. Riistvara , mida läheb vaja multimeedia nautimiseks. Joystick: Joystick esindab riistvara, mis on mõeldud nooleklahvide mugavamaks kasutamiseks s.t. temas on dubleeritud nooleklahvid. Joystick koosneb alusest, kangist ning nupust. Kasutatakse põhiliselt mängude juures. Kõlarid: Kõlareid kasutatakse heli kuulmiseks, kuna üheks multimeedia komponendiks on ka heli. Kõrvaklapid: Samuti nagu kõlareid, kasutatakse ka kõrvaklappe heli kuulmiseks. Kõlarite ja kõrvaklappide vahe on ainult selles, et kõrvaklappidega on heli võimalik kuulda ainult ühel inimesel aga kõlaritega enamatel.
CTRL+SHIFT+F5 järjehoidja lisamine (Bookmark) F6 CTRL+F6 aknast järgmisesse aknasse liikumine F7 õigekiri ja grammatika SHIFT+F7 uurimistöö (teatmekirjandus, tõlge) ALT+F7 järgmise kirjavea leidmine (dokumendist) ALT GR+F7 tekstikursori, piiride jne märkimised (must vilkumine) F8 plokkimine, märkimine (nooleklahvid) ALT+F8 makrod F9 värskenda välja(de) sisu F10 vahekaardid aktiivseks (Alt+'Vastav märk') CTRL+F10 dokumendiakna ekraani suuruseks tegemine SHIFT+F10 hüpikmenüü avamine F11 väljalt järgmisele väljale ALT+F11 VBA (Microsoft Visual Basic for Applications)
Mingil kindlal kohal reavahetuse tegemiseks vajutage SHIFT+ENTER (hoida klahvi SHIFT all ja vajutada klahvi ENTER). Lõigu lõpetamiseks vajutage klahvi ENTER. Tühja rea saamiseks vajutage samuti klahvi ENTER. Töö tekstiga Tekstikursor Uue teksti lisamine ja olemasoleva parandamine toimub toimetamiskohal - seal, kus vilgub tekstikursor. Tekstikursori liigutamiseks on järgmised võimalused: teha vajalikus kohas hiireklõps; nooleklahvid - kursor sümboli võrra üles/alla/vasakule/paremale; Home - rea algusesse; End - rea lõppu; CTRL+nool paremale/vasakule - sõna võrra vasakule/paremale; CTRL+nool üles/alla - lõigu võrra üles/alla; CTRL+Home dokumendi algusesse; CTRL+End dokumendi lõppu; PgUp - ekraani võrra üles; PgDn - ekraani võrra alla; SHIFT+F5 viimasesse parandamiskohta liikumine (Word peab meeles 3 viimast parandamiskohta). Teksti parandamine
controller) Sisend-väljund seadmed · Klaviatuur (Keyboard) Arvutiklaviatuur sarnaneb kirjutusmasina klaviatuurile, kuid sisaldab lisaklahve. Arvutiklaviatuuri klahvid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1) tärkklahvid (tähed, numbrid ja erimärgid) 2) interpunktuatsiooniklahvid (koma, punkt, semikoolon jne) 52 3) spetsiaalklahvid (funktsiooniklahvid, Control-klahvid, nooleklahvid, Caps Lock klahv jne) Tärkide standardse paigutusega kirjutusmasinaklaviatuuri nimetatakse QWERTY klaviatuuriks ning see pärineb 19. sajandist. Pole olemas standardset arvutiklaviatuuri, kuigi paljud arvuteid tootvad firmad imiteerivad IBM PC klaviatuuri. Tegelikult on olemas kolm erinevat IBM PC klaviatuuri 1. esialgne 83 klahviga IBM PC/XT klaviatuur 2. 84 klahviga IBM PC/AT klaviatuur 3. 101 klahviga täiustatud klaviatuur
Sisend-väljund seadmed Klaviatuur (Keyboard) Arvutiklaviatuur sarnaneb kirjutusmasina klaviatuurile, kuid sisaldab lisaklahve. Arvutiklaviatuuri klahvid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1) tärkklahvid (tähed, numbrid ja erimärgid) 2) interpunktuatsiooniklahvid (koma, punkt, semikoolon jne) 52 3) spetsiaalklahvid (funktsiooniklahvid, Control-klahvid, nooleklahvid, Caps Lock klahv jne) Tärkide standardse paigutusega kirjutusmasinaklaviatuuri nimetatakse QWERTY klaviatuuriks ning see pärineb 19. sajandist. Pole olemas standardset arvutiklaviatuuri, kuigi paljud arvuteid tootvad firmad imiteerivad IBM PC klaviatuuri. Tegelikult on olemas kolm erinevat IBM PC klaviatuuri 1. esialgne 83 klahviga IBM PC/XT klaviatuur 2. 84 klahviga IBM PC/AT klaviatuur 3. 101 klahviga täiustatud klaviatuur
probleemide tõttu ei ole veel laialdaselt kasutusel. 21. Klaviatuur Arvutiklaviatuur sarnaneb kirjutusmasina klaviatuurile, kuid sisaldab lisaklahve. Arvutiklaviatuuri klahvid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1. tärkklahvid (tähed, numbrid ja erimärgid) 2. interpunktuatsiooniklahvid (koma, punkt, semikoolon jne) 3. spetsiaalklahvid (funktsiooniklahvid, Control-klahvid, nooleklahvid, Caps Lock klahv jne) Tärkide standardse paigutusega kirjutusmasinaklaviatuuri nimetatakse QWERTY klaviatuuriks ning see pärineb 19. sajandist. Pole olemas standardset arvutiklaviatuuri, kuigi paljud arvuteid tootvad firmad imiteerivad IBM PC klaviatuuri. Tegelikult on olemas kolm erinevat IBM PC klaviatuuri 1. esialgne 83 klahviga IBM PC/XT klaviatuur 2. 84 klahviga IBM PC/AT klaviatuur 3. 101 klahviga täiustatud klaviatuur
annaabi.ee 
