Selle algul (art. 6.1) on juttu mõnedest terminitest: malekell - see on kella mõlemad pooled kokku, kell - see on ainult üks nendest pooltest, noolekese langemine - see võib tähendada mõtlemisaja lõppemist ka elektron -kelladel. Reeglite komitee püsib seisukohal, et ei saa olla erinevaid reegleid mehaaniliste ja elektrooniliste kelladega. Kui mehaaniline kell ei saa näidata, kumb nooleke langes esimesena, ei või seda arvestada ka elektronkella puhul. Seda muidugi kiir- ja välkmales, kui kohtunikul pole õigust noolekese langemist fikseerida. Artiklist 6.2a leiame võrreldes koodeksi eelmise väljaandega kaks täpsustavat parandust: 1996 2000 kindel arv käike miinimumarv käike (käike võib ju alati ka rohkem teha) pärast iga käiku igal käigul (mõned kellad lisavad täiendavad sekundid enne,
liikumist esile kutsub. 3.Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. 4.Kulgliikumine on sama trajektooriga/sümmetriline liikumine. Nt. Õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Punktmass on keha mille massi me ei arvesta/punktmass on liikuva keha mudel. Nt.ühest linnast teise sõitva autot kujutame me punktina, selle punkti massi me ei arvesta. 5.Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. Nihe on lühim tee kahe punkti vahel, nihke tähis on s(nooleke nihke suunaga peal) ja mõõtühik on 1 meeter e. 1m . 6.Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist. Taustkeha, sellega seotud kordinaadistik ja ajamõõtminse süsteem moodustavad kokku taustsüsteemi. Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda koguseliselt. Nt. tool, laud. 7.Kui liikumist kirjeldavate suuruste väärtused sõltuvad taustsüsteemist, siis on liikumine suhteline. 8.Nihke kordinaatide leidmine! 9
võimaldab ligikaudu välja arvutada, mis kellaajal kuhugi punkti jõutakse. · Sellist arvutatud kiirust nimetatakse mitteühtlase liikumse keskmiseks kiiruseks. Keskmise kiiruse arvutamiseks kasutatakse valemit : v k = skogu / tkogu · Kiirust antud ajahetkel või trajektoori antud punktis nimetatakse hetkkiiruseks. Näiteks auto spidomeeter näitab just hetkkiirust. Hetkkiirus ja nihe on suunaga suurused ehk vektorid. Seda tähistab nooleke tähise kohal. Kui liikumise suund ei ole oluline, ei ole vaja vektorimärke arvestada. · Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. GRAVITATSIOONIJÕUD · Jõud on kehade vastastikuse mehaanilise mõju mõõt. Kehad võivad üksteist mõjutada vahetult (näiteks rõhumine ja hõõrdumine) ning ka väljade vahendusel
pärast kohale jõuab, kui me ei tea, millises suunas ta liigub. Matemaatikas nimetatakse suunatud sirglõiku vektoriks (vector -- ladina k. kandja, edasiviija). See nimetus on üle võetud ka füüsikasse. Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus ja jõud. Joonistel ja valemites tähistatakse vektoriaalseid suurusi nii, et suuruse tähise kohale märgitakse väike nooleke. Näiteks kiirusvektori tähis on ja jõuvektori tähis Vektori pikkust nimetatakse vektori mooduliks. Kiirusvektori pikkus on võrdne kiiruse arvväärtusega ja jõuvektori pikkus on võrdne jõu arvväärtusega. Vektoreid ehk suunaga lõike iseloomustab korraga nii lõigu pikkus kui suund. Kaks vektorit on võrdsed, kui nende pikkused on võrdsed ja nad on samal ajal ka ühesuguse suunaga. Pikkuste või suundade võrdsusest vektorite võrdsuseks üksi ei piisa. Pikkused ja suunad
Hiinas sümboliseerib õun aga hoopis imetlust ja rahu. · Harf harf on üks maailma kõige vanemaid muusikainstrumente ning peale muusika sümboliseerib see ka armastust. Harfi peetakse ka maa ja taevavahelise silla sümboliks. · Cupido cupido on kreekakeelne sõna, mis tähendab tõlkes iha. Cupidoga seotud legend räägib seda, et kui mõnda inimest peaks tabama tema vibust lastud nooleke, armub see inimene ära just sellesse isikusse, keda ta esimesena näeb. · Süda kui inimesed armuvad, juhinduvad nad vaid sellest, mida nad oma südames tunnevad. Just seetõttu on südamest saanud üks kõige põhilisemaid armastuse sümboleid. · Roos tihtipeale seondub sõna armastus ka tulipunaste roosidega. Roosid sümboliseerivad
· Õun õun ei sümboliseeri mitte ainult armastust, vaid ka viljakust, küllust ja naiselikku ilu. Hiinas sümboliseerib õun aga hoopis imetlust ja rahu. · Harf harf on üks maailma kõige vanemaid muusikainstrumente ning peale muusika sümboliseerib see ka armastust. Harfi peetakse ka maa ja taevavahelise silla sümboliks. · Cupido cupido on kreekakeelne sõna, mis tähendab tõlkes iha. Cupidoga seotud legend räägib seda, et kui mõnda inimest peaks tabama tema vibust lastud nooleke, armub see inimene ära just sellesse isikusse, keda ta esimesena näeb. · Süda kui inimesed armuvad, juhinduvad nad vaid sellest, mida nad oma südames tunnevad. Just seetõttu on südamest saanud üks kõige põhilisemaid armastuse sümboleid. · Roos tihtipeale seondub sõna armastus ka tulipunaste roosidega. Roosid sümboliseerivad rahu, armastust ning andestust, mistõttu kingitakse sõbrapäeval oma sõpradele ja kallimatele just nimelt neid lilli
valitud väljale. Sama on ka lõiguvahede puhul – kas enne lõiku (Before) või pärast lõiku (After) ning samuti kirjutada valitud number valitud väljale. Lõiguvahede mõõtmine käib aga punktides (pt). Lõiguvahe ja taane on alati hea ära seadistada juba lõigu sätete seast, et oleks sobiv vaikeseade, mida lõigule või kogu tekstile korraga määrata. Seda saab teha, kui valida alt paremast nurgast väike nooleke (kirja Paragraph (Lõik) kõrval) ning täita väljad endale sobivalt. Leheküljepiiride (Breaks) määrangud Hästi vormistatud dokumendis ei lõpe lehekülg uue lõigu esimese reaga ega alga eelmise lõigu viimase reaga. Selleks kasutataksegi leheküljepiire. Leheküljepiire saab lisada dokumenti suvalisse kohta või siis määrata, kuhu neid automaatselt paigutada. Kui soovite määrata, kuhu Word neid automaatselt lisama peaks, tuleb valida lõigu sätetest endale sobiv seade
(vastavalt vajadusele; ingl. Table > Select > Row / Column). Samade käskudega mitme rea või veeru esiletõstmiseks tuleb eelnevalt esile tõsta lahtrid esiletõstetavates ridades või veergudes. Kogu tabeli esiletõstuks tuleb klõpsata tabelil ja tuleb valida menüükäsk Tabel > Vali > Tabel (ingl. Table > Select > Table), või klõpsata tabeli vasakul ülemises nurgas olevale ruudukesele, milles neljas suunas nooleke. Märgistusest vabastamiseks tuleb klõpsata väljaspool tabelit. Veergude ja ridade lisamine/kustutamine Veeru lisamiseks märgista veerg kuhu kõrvale tahad uut tulpa lisada ja seejärel vali menüü- käsk Tabel > Lisa > Veerud vasakule / Veerud paremale (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Insert > Columns to the Left / Columns to the Right). Rea lisamiseks märgista rida kuhu kõrvale tahad uut rida lisada ja seejärel vali menüükäsk
Dissotsatsioon(iaste/määr) α – palju molekulidest on ära dissotseerunud. tugevad elektrolüüdid α=1; nõrgad elektrolüüdid 0<α<<1; mitteelektrolüüdid α=0. Oswaldi lahjendusseadus – lahuse lahjendamisel nõrga elektrolüüdi dissotsatsionimäär α suureneb; lõpmatul lahjendamisel saab võrdseks 1-ga. Dissotsatsioonivõrrand nõrga elektrolüüdi dissotsatsioon on pöördreaktsioon (kahtepidi nooleke) astmeline: mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. I aste H2CO3 ⇋ HCO3- + H+ | I aste Ba(OH)2→BaOH+ + OH- II aste HCO3- ⇋ CO32- + H+ | II aste BaOH+→Ba2+ + OH- Dissotsatsiooni tugevus Tavaliselt piirdub nõrga elektrolüüdi dissotsatsioon I astmega. Dissotsiatsioonikonstant K – elektrolüüdile ja lahustile iseloomulik suurus, mis iseloomustab elektrolüüdi tugevust
Ajupesu, range hierarhia, eksinute armutu karistamine, tungimine poliitika kõrgeimale tasemele. Ning teiselt poolt süütu püüd vabaneda hinge painavatest ebakõladest suurema “puhtuse” saavutamise nimel. Saientoloogia suudab külmaks jätta väheseid, kes on temaga lähedalt kokku puutunud. Pea külge kinnitatud elektroodid viivad salapärase aparaadini, mille küljes ergab skaala andurnoolega. Aeg-ajalt nooleke hüppab kord ühes, kord teises suunas. Seda pingsalt jälgiv nõustaja uurib, mis testitaval parasjagu mõttes oli, ning muudkui joonistab graafikut. Järgneb pikk ja põhjalik “autentimine”, kus inimese mõttemaailm lõpuni lahti kistakse ning talle sõnad peale loetakse. Mitmeid seansse ning sadu tunde vältav “puhastamine” käib niisuguse jõuga, et Austraalia spetsialistid nimetavad seda kõige ehedamaks hüpnoosiks ning ajupesuks.
küsimusi, millele saab vastata jah- või ei-vormis. Kui vastused saadud, tuleb vaimu tänada ja ta ära saata. Lihtsast tule põlemapanemisest ei piisa. Liider peab vaimu saatma tagasi sinna, kust too tuli. Mitte mingil juhul ei tohi käsutada: ,,Hakka nüüd astuma, vaim!". 6 Muidugi ei ole see ainuke võimalus vaimudega ühendust võtta. Võib kasutada ka ouija lauda, millel on numbrid ja tähed. Laual on nooleke, mida vaim liigutab tähelt tähele või numbrilt numbrile, saades kokku vastuse. Seansil viibijad (või vähemalt suurem osa osalejatest) hoiavad noolel näppe peal. Kui aga puudub ouija laud, on võimalik see ise teha, kasutades A3 formaadis valget paberit, pliiatsit ja taldrikut (soovitatavalt portselanist). Valge paberi ülemisele äärele tuleks kirjutada tähestik piisavalt suurte vahedega. Umbes paberi keskkohta tuleks teha täpp, täpist
Loeng 1: · crtl ja - annavad kokku laheda "pehme" poolitamise · crtl, shift (see nooleke) ja tühik => pikk tühik st. · sõna aktiveerimiseks topeltklõps tema pääl. · mitu sõna korraga => hoia crtl klahvi all. · teatud osa aktiveerimine : aktiveerid esimese, hoiad shifti all ja lähed viimase juurde. · lõigu aktiveerimine : kolm klõpsu ühe sõna peal. · lõigu ees topeltklõps aktiveerib kogu lõigu. · ...
Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi dokumendi nimel käivitatakse programm, milles dokument on tehtud ja avatakse see dokument käivitatud programmis. Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on pisike nooleke. Liikudes sellisele valikule, avaneb uus alammenüü. Kui valiku taga pole noolekest, on tegu viitega programmile ja tehes nüüd sellisel valikul hiirega ühe klõpsu käivitataksegi see programm. Töö lõpetamine Mingi programmiga töö lõpetamiseks tuleb valida töö lõpetamise käsk. Programmis MS Word on olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
Keskmise kiiruse arvutamiseks tuleb leida kogu läbitud teepikkuse s kogu ja kogu liikumisaja t kogu suhe ( jagatis ). Keskmise kiiruse tähiseks on v k ( m / s ) v k = skogu / tkogu . Kiirust antud ajahetkel või trajektoori antud punktis nimetatakse hetkkiiruseks. Näiteks auto spidomeeter näitab just hetkkiirust. Hetkkiirus ja nihe on suunaga suurused ehk vektorid. Seda tähistab nooleke tähise kohal. Kui liikumise suund ei ole oluline, ei ole vaja vektorimärke arvestada. Hetkkiiruse hindamiseks tuleb mõõta niivõrd lühikese ajavahemiku t jooksul sooritatud nihe s , mille kestel keha kiirus ei jõua oluliselt muutuda: v = s / t Näiteks, kui radariga mõõta auto kiirust 150 m kauguselt, siis ajavahemis t 10--6 s. Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks.
VEKTORKORRUTIS. PROJEKTSIOONID JA NENDE SEOS MOODULIGA. Suurusi, mille määramikseks piisab ainult arvväärtusest, nimetatakse skalaarideks. Skalaarid on näiteks aeg, mass, töö jne. Suurusi, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmine toimub kas rööpküliku või hulknurga reegli järgi, nimetatakse vektoriteks. Vektorid on näiteks kiirus, nihe, jõud. Vektorite eristamiseks skalaaridest märgitakse nende tähise kohale nooleke. Vektorite liitimine: kahe vektori liitmine rööpküliku reegli järgi v=v 1+v2; kui vektoreid on rohkem kui kaks, on otstarbekam liita neid hulknurga reegli järgi v=v1+v2+v3 Vektorite lahutamine: ühe vektori lahutamine teisest on samaväärne vastandvektori liitmisega. Vastandvektoriteks nimetatakse ühesuguse pikkusega, kuid vastassuunalisi vektoreid. 1
Menüüriba Menüüriba sisaldab programmi põhikäske ja erinevaid valikuid. Juhendis annan reeglina menüüle viitavad käsud kujul Image>Image Size jne. Tihti on levinumad käsud asendatud lühikäskudega klaviatuurilt. Näiteks Image>Adjustments>Levels valimise asemelt vajuta klaviatuuril Ctrl+L. Tööriistad Tööriistapaneel, asub reeglina programmi vasakus servas. Siit leiad näiteks kustutamise, suumimise, selekteerimise jne käsud. Enamusel nuppudest on all pisike nooleke, mis tähistab seda, et selle tööriista all on veel teisigi. Teiste tööriistade valimiseks hoia hiireklahvi natuke pikemalt all. Mõnede tööriistade järgi näete mõnda tähte, siis on tegemist tööriista lühikäsuga klaviatuurilt. Näiteks eelmisel pildil on järgi hoopis kaks M- tähte. Siis nende vahel valimiseks pead hoidma all Shift-klahvi. Tööriista seadete paneel Tööriista seadete paneel muutub vastavalt valitud tööriistale. Kui su valitud
kem. Arvulise kirjapaneku ja visuaalse mõtte vahelist seost illustreerib järgmine joonis. Kahemõõtmelist vektorit kirjeldavad kaks arvu (mida kutsutakse koordinaatideks) näitavad, kui kaugele ulatub nool kahes ristuvas suunas. Kolmemõõtmelise vektori korral oleks meil juba vaja kolme ristuvat suunda, neljamõõtmelise joonistamine läheks juba raskeks... Vektoritega mängimine Vektorile on väga lihtne intuitiivne selgitus – nooleke pikkuse ja suunaga. Ometi on vektoril kui matemaatilisel objektil palju erinevaid oma- dusi, teda võib mitmel moel teisendada ning temaga teha erinevaid tehteidki. 139 Sellest lähtuvalt on kogu see alapeatükk täis uusi mõisteid ja trikikesi, millest ühe korraga läbinärimine võib olla üsna väsitav. Nii soovitamegi vaadata kõiki järgnevaid
annaabi.ee 
