KaelusPapagoi (Psittacula krameri) Linnu kirjeldus Kaeluspapagoi on paigalind, kes on tuntud oma roheka sulestiku ja valju hääle poolest. Kaeluspapagoid on üldjoontes rohekad, ent pea muutub kukla suunas sinakaks. Kurgualune on must, samuti kui nokast silma poole kulgev kitsas riba. Tiiva pikkus on 16 cm, üldpikkus umbes 42 cm. Leviala Elutseb Aafrikas kuni kuni Põhja- Etioopiani. Veel leidub teda lõunaosas(India). Teda on toodud Euroopasse ja USA- sse. Liigi arvukus kasvab. Pesitsus Emane muneb 3-4 muna umbes kolm päeva pärast pesategemist. Isane söödab emast haudumise ajal, mis kestab 22-24 päeva. Suled kasvavad 35 päeva vanuselt ning iseseisvuse saavutavad pojad 65 päeva vanuselt. Toitumine
Emu Välimus Emu on 1,5–1,9 m kõrge ja kaalub kuni 45–55 kg. Emu meenutab väliselt nandut, kuid on suurem. Tal on kohev pruunikashall sulestik, mis meenutab villa, ja kolmevarbalised tugevad jalad nagu teistelgi kaasuarlastel. Pea ja kael on mustad. Nokk on erinevalt kaasuari nokast lamenenud. Pea on sulgedega kaetud. Paljunemine Isalind ehitab maa peale okstest, rohust ja puukortest pesa. Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu,igaüks 5-15 muna.Üks muna kaalub 800 grami. Poegade eest hoolitseb ja haub isaslind. Haudumine kestab 53–60 päeva, mõnedel andmetel aga 66. Vahel muneb emane veel haudumise ajalgi pessa lisaks. Haub ainult isaslind. Ta võib käia pesalt ära toitu otsimas, kuigi sagedamini nälgib lind kogu haudumise aja jooksul. Eluviis
menüüsse kuulub taimne toit ja piimasaadused. • Muna-piimataimetoitlased e ovo- laktovegetaarlased, kes söövad taimset toitu, muna- ja piimatooteid. Toiduainete pakendid ja märgistus VANASÕNAD TOITUMISEST • Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan. • Parem suutäis soolast, kui maotäis magedat. • Mesi suus, sapp südames. • Tühi kõht on kõige parem kokk. • Ahne kõht ei saa iialgi täis. • Kana muneb nokast, lehm lüpsab sarvest. • Tühja pead jõuad kanda, tühja kõhtu mitte. • Üks mädamuna rikub kõige pudru ära. • Mida tühjem kõht, seda magusam leib. Kasutatud allikad http://www.hkhk.edu.ee/vanker/eestitoit/hlestuslesanded.html http://www.toitumine.ee/ http://e- ope.khk.ee/ek/2012/toiduvalmistamine_suurkoogis/toiduainete _opetus/toiduainete_pakendid_ja_mrgistus.html Tänan kuulamast!
M agaret kuzo vnik 6a Sisukord Jäälind- Lühikirjeldus Levikuala Elukoht Pesa ja pojad Video Vesipapp- Kirjeldus Levikupaik Pesa Toit Video Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. Jäälinnu keha on 1620 cm pikk, kaal 3845 g Silmaalune riba ja kõrva kattesuled on ookerjad. Pea ja kaela külgedel kulgeb nokast alates taevassinine tumedate tähnidega triip. Nokk on must, jalad lihakarva punased. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt levinud Euraasia mandril. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. Jäälind Pesa teeb jäälind urgu, mille kraabivad nokaga nii isas- kui emaslind koos. Lahtikraabitud
saavad. Kaljukotkas on loodusmälestusmärgina rangelt kaitsealune liik. 7Kalakotkas Kalakotkas on saleda kehaehitusega väiksem kotkas. Tema tiibade siruulatus võib ulatuda kuni 1,7 meetrini. Ta on küllalt heleda põhivärvusega lind. Kalakotka jalad ("püksid" pole puhevil, vaid on "liibuvad") ja kõhualune on valged, samuti on seda ka tiibade hoosulgedeta alaosa. Rinnal on tume kolmnurk, millest ülalpool on kael taas valge. Pealagi on linnul hele, nokast alates kulgeb üle silma kuni tiibade alguseni tume ristvööt. Tiivanukid on alt mustad. Hoosuled ja sabasuled on altpoolt tihedalt tumetriibulised ja näivad seetõttu hallidena. Keha ülapool on pruunikashall. Jalad on kuni jooksme lõpuni paljad, küüned ja nokk on mustad. Kalakotkas on kalatoiduline lind. Toitumisretkele lendab sageli kuni 10 kilomeetri kaugusele või enamgi. Saagiks on põhiliselt kogred ja ahvenad, aga kahekilone haug pole samuti tema eest kaitstud
· Esimesena tervitab noorem inimene vanemat. · Mees tervitab naist. · Käe ulatab esimesena vanem või naine. Milliseid tervitamise viise esineb? · Peanoogutus · Kätlemine · Põsesuudlused · Reveranss · Põlvitamine Tervitamine ja peakatted · Kummardusega tervitades on härrasmeestel kombeks kergitada peakatet. · Kergitatakse kaabut või nokkmütsi. · Kaabul võetakse kinni pealt ja nokkmütsil nokast. · Kui peakate võetakse peast pikemaks ajaks (leinarongist möödudes), siis hoitakse seda nii, et peakatte põhi jääb enda poole. · Kui vastutulija möödub tervitajast vasakult, siis kergitatakse peakatet parema käega, ja vastupidi. · Kui tervitaja paremal käel kõnnib naine või vanem härra, kergitatakse peakatet alati vasaku käega. · Peast ei võeta niisuguseid peakatteid, mida on raske pähe tagasi panna (barett,
Rabapistrik on varesest veidi suurem kontrastse sulestikuga röövlind. Pistriku kurgualune on valkjas, kõht, jalgade ülaosa ("püksid") ning saba alumine pool on triibulised. Taustavärvuseks on seal valge, mille peal on pruunidest ristvöötidest madrusesärki meenutav muster. Puguala võib olla ka kollaka tooniga. Rabapistriku ülapool on kas kiltkivihall või tumedam, kuni pruunini välja ning see sõltub linnu vanusest, noorlind on tumedam. Eriti kontrastne on pea, nokast alates on see tume, altpoolt aga sama värvi, mis kurgualunegi - valkjas. Silmast allapoole kulgeb lai tume pikivööt, mida nimetatakse haberibaks. Linnu nokk on must. Jookse on sulistunud vähem kui poole pikkuseni, keskvarvas jooksme pikkune või pikem. Saba on tipust ahenev. Rabapistrik on üldiselt rändlind, kes saabub meile märtsi teisel poolel ning lahkub enamasti septembri teisel poolel. Mõnel harval juhtumil on nähtud rabapistrikku meil
Maailmas on ainult kahte liiki monotreemesid- nokkloomad ning sipelgasiilid- mõlemaid võib leida Austraaliast. Nokkloom Nokkloomi võib leida Austraalia ida rannikult, Tasmaaniast kuni Põhja- Queenslandini. Nad on väikesed tumepruuni karvaga imetajad lestakujuliste käppadega ja pardi kujulise nokaga. Nokkloomad elavad urus, mille nad ise kaevavad jõede äärde. Nad on sukelduvad loomad, ja suudavad vee all olla kuni 15 minutit. Erinevalt pardi nokast, nokklooma nokk on kummijas ja painduv. Tal on sadu elektronretseptor rakke noka sees, mis võtavad vastu elektrilisi signaale veest, jahtides saaki. Nokkloomad munevad mune. Mune hauduvad emased erilistes munemispesades. Kui muna koorub, väike nokkloomake saab piima ema piimanäärmetes, mis asuvad mööda imetaja kõhtu. Sipelgasiil Sipelgasiili võib leida igalt poolt Austraaliast. Nad on väikesed, ümmargused loomad suurte küünistega kaetud jalgadega, pika koonusega ja ta karvastik on
Rabapistrik on varesest veidi suurem kontrastse sulestikuga röövlind. Pistriku kurgualune on valkjas, kõht, jalgade ülaosa ning saba alumine pool on triibulised. Taustavärvuseks on seal valge, mille peal on pruunidest ristvöötidest madrusesärki meenutav muster. Puguala võib olla ka kollaka tooniga. Rabapistriku ülapool on kas kiltkivihall või tumedam, kuni pruunini välja ning see sõltub linnu vanusest, noorlind on tumedam. Eriti kontrastne on pea, nokast alates on see tume, altpoolt aga sama värvi, mis kurgualunegi - valkjas. Silmast allapoole kulgeb lai tume pikivööt, mida nimetatakse haberibaks. Linnu nokk on 8 must. Jookse on sulistunud vähem kui poole pikkuseni, keskvarvas jooksme pikkune või pikem. Saba on tipust ahenev(5.). Veel selle sajandi keskpaigas oli rabapistrik laialt levinud kogu maailmas,
..................................................11 2 Sissejuhatus Kalakotkas on saleda kehaehitusega väiksem kotkas. Tema tiibade siruulatus võib ulatuda kuni 1,7 meetrini. Ta on küllalt heleda põhivärvusega lind. Kalakotka jalad ("püksid" pole puhevil, vaid on "liibuvad") ja kõhualune on valged, samuti on seda ka tiibade hoosulgedeta alaosa. Rinnal on tume kolmnurk, millest ülalpool on kael taas valge. Pealagi on linnul hele, nokast alates kulgeb üle silma kuni tiibade alguseni tume ristvööt. Tiivanukid on alt mustad. Hoosuled ja sabasuled on altpoolt tihedalt tumetriibulised ja näivad seetõttu hallidena. Keha ülapool on pruunikashall. Jalad on kuni jooksme lõpuni paljad, küüned ja nokk on mustad. Kalakotkas on kalatoiduline lind. Toitumisretkele lendab sageli kuni 10 kilomeetri kaugusele või enamgi. Saagiks on põhiliselt kogred ja ahvenad, aga kahekilone haug pole samuti tema eest kaitstud
kunagi kinnastatud käega, NAISE puhul on see lubatud. Kinda ära võtmine näitab aga sügavat austust ja lugupidamist teise inimese vastu. Tervitamine ja peakatted Naine ei võta tervitamisel kunagi peakatet ära. Mees ei võta tervitamisel peast selliseid peakatteid, mida on raske pähe tagasi panna (nt barett, läkiläki, spordimüts vms). Sellisel juhul tervitatakse vaid kerge kummardusega. Kungai ei kergitata ka sõjaväelase vormimütsi. Tervitamisel võetakse kaabul pealt ja nokamütsil nokast kinni ning viiakse umbes õla kõrgusele. Kui vastutulija möödub tervitajast vasakult, siis kergitatakse kaabut parema käega, paremalt möödumisel tehakse seda vasaku käega. Kui tervitaja paremal käel kõnnib naine või vanem härra, kergitab mees peakatet vasaku käega, et oma kaaslast mitte häirida. Raske kandami puhul tervitatakse vaba käega, kui mõlemad käed on kinni, siis tehakse väike kummardus.
heaks märgiks, paremal aga halvaks märgiks. Kagu-Eestis on ka kujutelm kahjulinnust seotud tihasega, kelle teatud häälitsemine piibi- tamine elamu läheduses on halb enne, kuulutades enamasti ette inimese või looma surma. Tihased on viiuldajad, soojadel märtsipäevadel aina saetakse. Metalselt ja puhtalt kuul- dub nende ,,tritririi", ,,sidsibee" ehk ,,sitsikleit", nagu rahvas seda kuulis. Rasvatihase kut- sehüüd ,,pink, pink" tuleb täpselt nagu vindi nokast. Kevadisel ajal petab ta mõnegi kuulaja ära. ,,Pingitamise" pärast pandi talle nimeks suur sepp. q Rein Saluri Veebruaris pakane alles paugub ja päikest on napilt, aga rasvatihane laulab juba rõõm- salt. Ju hakkab talv siis lõppema. Tihased ei hooli külmast ega lumest. Lendavad talvelgi vilkalt salkadena ringi. Kollase kõhualusega rasvatihaste seltsis võib siis näha musttihaseid ja põhjatihaseid, tutt-tihaseid ja sootihaseid, sinitihaseid ja sabatihaseid. Kõik nad turni-
Andke kätt! Tiitlid ja aunimetused tervitamisel Abielu = vabaabielu Euroopas pole enam kombeks nimetada naist mehe tiitli või ametinimetusega (proua kohtunik, proua professor on ise oma eriala/ameti esindajad) Erand: diplomaatiline suhtlemine (proua suursaadik, proua konsul) Tutvumisvisiidid diplomaatias asukohariiki hiljem saabunud diplomaat külastab varem saabunud diplomaati Tervitamine ja peakatted Kergitatakse kaabut või nokkmütsi Võetakse kinni kaabu pealt ja nokkmütsi nokast Kui peakate võetakse peast pikemaks ajaks (nt leinarongi möödumisel), siis hoitakse seda põhjaga enda poole Kui vastutulija möödub tervitajast vasakult, siis kergitatakse peakatet parema käega ja vastupidi Kui tervitaja paremal käel kõnnib naisterahvas või vanem härra, kergitatakse peakatet alati vasaku käega Peast ei võeta nt. baretti, läkiläkit, spordimütsi vms, v.a. erandjuhtudel (matused) Sõjaväelase, politseiniku ega muud vormimütsi peast ei võeta
asemel, et sünnitada elusaid poegi. Maailmas on ainult kahte liiki monotreemesid- nokkloomad ning sipelgasiilid- mõlemaid võib leida Austraaliast. Nokkloom Nokkloomi võib leida Austraalia ida rannikult, Tasmaaniast kuni Põhja-Queenslandini. Nad on väikesed tumepruuni karvaga imetajad lestakujuliste käppadega ja pardi kujulise nokaga. Nokkloomad elavad urus, mille nad ise kaevavad jõede äärde. Nad on sukelduvad loomad, ja suudavad vee all olla kuni 15 minutit. Erinevalt pardi nokast, nokklooma nokk on kummijas ja painduv. Tal on sadu elektronretseptor rakke noka sees, mis võtavad vastu elektrilisi signaale veest, jahtides saaki. Nokkloomad munevad mune. Mune hauduvad emased erilistes munemispesades. Kui muna koorub, väike nokkloomake saab piima ema piimanäärmetes, mis asuvad mööda imetaja kõhtu. Sipelgasiil Sipelgasiili võib leida igalt poolt Austraaliast. Nad on väikesed, ümmargused loomad
peale lüüakse; Väsib andja, ei väsi vastavõtja; Pea tehtud pilla-palla, kaua tehtud kaunikene; Noorel nugise silmad, vanal varese silmad; Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu; Tegijal tööd, magajal und · Parallelismis mitmesugust sünonüümsed lihtlaused: Kodus laps kuulsam, ahju pääl ausam; Viha võtab vilja maast, kadedus kalad merest; Mure teeb mustaks, häda halliks; Merel silmad, metsal kõrvad; Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast; Sädemest tuli, sõnast tüli; · Parallelismis ebamäärase sisusuhtega lihtlaused: Meest sõnast, härga sarvest; Õigus maamehel, õigus meremehel; Üks tahab ema, tõine tütart; Rikkal raha, vaesel latse · Parallelismis lihtlaused, mille vahel ebamäärane temporaalne või astmesuhe: Üks patt vargal, üheksa tagaajajal; Särk on ligi ihu, surm veel ligemal; Rähn on kirev, inimese elu veel kirevam; Harvast orja kiidetakse, miniat ei millalgi