Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8 a klass Saarmas Referaat Tõrva 2007 SAARMAS Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik.
SAARMAS Kairi Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik.
Jääkarud olid peaaegu välja suremas, sest neid kütiti nii naha kui ka liha pärast sportlikust huvist. Paljud neist said surma ka siis, kui nad läksid linnadele liiga lähedale. Ka nende põhitoitu hülgeid kütiti palju. Et jääkarusid päästa, viidi paljud neist linnadest eemale. Mitmed maad nõustusid jääkarusid kaitse alla võtma. Nüüd elab looduses palju rohkem jääkarusid. Saagi asukoha teeb jääkaru kindlaks ülihea haistmisega, ta liigub jääl ja lumes väga nobedasti, ujub osavalt ja viibib kaua vee all. Jääkarusid on nähtud ujumas 320 km kaugusel maismaast - nad sukelduvad kuni 15 m sügavusele, mõnikord triivivad nad jääpangal. Hoolimata oma vägevast kasvust, on jääkarud võimelised ronima puudel. Jääkaru poeg Jääkaru Jääkaru on üks suurimatest polaaralade loomadest. Tema karvastik on väga paks. Jääkarul on hea haistmine, mille abil ta otsib oma saaki. Ta on osav ujuja ning liigub lumes väga kiiresti
Selle ajani rändavad poja tihti ema seljas sulgede vahel, ka vee all ja lennates. Tuttpütt on olnud ka jahilinnuks, tema nahast on tehtud näiteks sooje kõrvikuid. Kaitstavate lindude nimekirja ta küll ei kuulu, aga nii huvitava liigi elu ei tohiks siiski mingil moel häirida. Eestis on tuttpütist vändatud film "Ühe armastuse lugu". Saarmas Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom.
Nii tulles kui ka minnes surutakse igal ruumisviibjal kätt. Naised võivad häid sõpru mõlemale põsele suudelda (pigem seisneb see suudlus kord ühe, kord teise põse surumise vastu tervitatava isiku põski). Lähedased sõbrad ja meessoost sugulased embavad tihtipeale ja patsutavad teineteist turjale. Ladinlased kõnelevad kätega. Suurem osa zeste on tavaliselt küll väljendusrikkad, aga ohtud. Võib näha pilti, kus pahur mees tõmbab nobedasti sõrmeotstega lõua alt läbi ja lükkab sõrmed siis lõua alt välja. See on trotsi ja/või põlguse märk. Samuti info kogumisel on erinevad hoiakud: Põhja Euroopa rahvad eelistavad koguda andmeid, aga romaani rahvad eelistavad koguda infot dialoogi käigus. Kehakeelega seostub ka etikett ja kombed. Poliitika mõjutatud söömiskommetest. Multi- aktiivsetel rahvastel on söögiajad hilisemad, samuti on neil komme söögi ajal rääkida.
Kerkis üles seltsimaja ehitamise küsimus. Otsustati ehitada maja 3000 rbl. väärtuses, kuid ei suudetud teostada alguse saanud sõja tõttu. 1912.a. võeti osa Narvas korraldatud eesti asunduste laulupeost. 1916.a. peeti sõjast hoolimata seltsi 50.a. juubelit. Rahvast tuli palju kokku. Uut hoogu sai seltsitegevus peale sõja lõppu. Osteti Vaskjalas sõjaaegne barakk ja kohendati seltsimajaks. Hakati nobedasti pidusid pidama ja raha korjama. Osteti muusikapille ja muretseti muud vajalikku inventari. 1919.a. 15. Juuni protokolliga nr. 7 kinnitati Jüri muusikaseltsi uus, järjekorras neljas põhikiri. Muusikaseltsi tegevusväli oli nüüd laiem. Ka puudb nüüd sisseastumismaks ning seda asendab kord aastas peakoosoleku poolt määratud liikmemaks. Uue suunana hakati juba I maailma sõja eelselt korraldama ühispidusid koos
Ülesanded (järg) Ülesanne 4. Kasvav kirjeldamine · koostage kahesõnaline lause, mis koosneb alusest ja tegusõnast; · laske õpilastel lauset täiendada, lisades sellele järjest uusi omadussõnu ning määrusi; · näidake õpilastele, kuidas võib lisada mitu omadussõna ja määrust ühele lausele ja siis laske neil selliseid liitlauseid moodustada; Näiteks: KASS HÜPPAB MUST KASS HÜPPAB KÕRGELE SALAPÄRANE MUST KASS HÜPPAB NOBEDASTI KÕRGELE SALAPÄRANE MUST KASS HÜPPAB NOBEDASTI KÕRGELE JA LASEB KUKERPALLI · kui õpetaja on paar lauset koos lastega koostanud, võivad lapsed korrata tegevust ühe partneriga; · õpetaja võib lastele alused ja tegusõnad ette määrata, või lapsed võivad neid ise välja mõelda; · laste töö tulemusi tuleb arutada terve klassiga. Ülesanne 5. 101 kasutust · kuidas saame loovalt ja praktiliselt kasutada igapäevaseid asju teisiti kui oleme harjunud neid kasutama?;
Huvitavat: · Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12 cm pikk ning kaalub 60 g · Saarmas on suuteline vahepeal õhku hingamata ujuma 400 meetrit kiirusega, mis ulatub 1114 km tunnis · Täiskasvanud saarmas on võimeline päeva jooksul 12 kg toitu ära sööma Isase saarma käsutuses peab olema vähemalt 16 km pikkune jõelõik Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom.
Nii tulles kui ka minnes surutakse igal ruumisviibjal kätt. Naised võivad häid sõpru mõlemale põsele suudelda (pigem seisneb see suudlus kord ühe, kord teise põse surumise vastu tervitatava isiku põski). Lähedased sõbrad ja meessoost sugulased embavad tihtipeale ja patsutavad teineteist turjale. Ladinlased kõnelevad kätega. Suurem osa zeste on tavaliselt küll väljendusrikkad, aga ohtud. Võib näha pilti, kus pahur mees tõmbab nobedasti sõrmeotstega lõua alt läbi ja lükkab sõrmed siis lõua alt välja. See on trotsi ja/või põlguse märk. Kasutatud kirjandus: Liis Leemet 1. et.wikipedia.org/wiki/Itaalia Anna-Margarita Nukk 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia 2. Solly, M. 2000 ,,Sellised nad on. . . ITAALLASED" Kersti Vellearu 1. 1999 ,,Maailma reisipass. Itaalia" 2. 2002 ,,Maailma äri- ja kultuuri käsiraamat"
esimene näidend ,,Tabamata ime" valmis. Näidendi soe vastuvõtt Eestis kannustab teda uut näidendit kirjutama. 1913. aastal hakkab ta looma näidendit ,,Pisuhänd", mis valmib aasta ja 17 kaheks kuu pärast. ,,Tabamata imet" peeti isegi nii heaks, et selle lavastusega taheti teater ,,Estonia" avada, ent Vilde rivaalide vastuseisu tõttu otsustati Shakespeare`i ,,Hamleti" kasuks. Vilde kirjaniku-sulg ei libisenud enam paberil nii nobedasti kui varem. Paari aasta jooksul (1914-1915) kirjutas ta ainult üksikud lühemad artikklid. Uus suurem teos, mida Vilde 1914. aastal kirjutama hakkab, on romaan ,,Mäeküla piimamees". Pidurdavalt mõjus ,,Mäeküla piimamehe" valmimisele 1915. aasta märg ja külm suvi, mil kirjanik sattus oma vana haiguse reuma küüsi, mis ta tööd aeglustas ja töömeeleolu halvas. Vilde pagulaspõlv, lõppes 1917 aastal, varsti pärast seda, kui Veebruarrevolutsioon oli Vene tsaari troonilt kukutanud
sääl on aed ja väike maja, lapsed kooli ruttavad. ,,Tere, lapsed, kallikesed, külla teile tulime," sädistasid pääsukesed tervituseks lastele. Ja siis Minnid, Mannid, Jütsid rõõmustades hõiskasid, poisid tervituseks mütsid siniõhku paiskasid. Hüüdsid: ,,Piiri-pääsukene, meie armas kevadlind, hää, et tulid, kallikene, ammu ootasime sind! Tule, punu pesakene meie maja aknale. Kulla-kallis pääsukene, tervitused sinule!" Pääsukesed nobedasti kohe tööle asusid, tegid pesa käbedasti, savi selleks kogusid. Kogu päeva kevadise siia-sinna lendasid, keset päikse helenduse siuhti-säuhti rändasid. Lastel--Jütsil, Mannil, Ennul rõõmsast meelest paisus rind, kui neil' tervitusi lennul saatis pääsu -- kevadlind... PAISTIS SUVEPÄIKE SÄRAV Õielõikaja Oksakurus pikutas pisikene põrnikas, ootas, millal muutub ilm, puhkeb õunaõie silm.
Ujum ehk nekton Ujum ehk nekton on avavees elavate loomade kogum. On väga nobe liikuja. Tüüpilisemad esindajad on kalad, samas kuuluvad sinna ka röövtoidulised selgrootud (kalmaarid). Osa teadlasi paigutavad sinna ka meredes ja järvedes sukelduvad linnud. Suurimad on vaalad, hülged. Tippkiskjad. Tavaliselt aeglase kasvuga kuid pikaealised. Kalad elavad umbes 5-10 aastat. Kilu näiteks (kuulmeeluujärgi vaadatakse) kuni 21 aastat. Kalad munevad nobedasti (1 tursapaar võib toota 7 miljonit viljastatud marjatera, ellu jäävad neist vaid 2-3 marja. Osad marjaterad langevad veekogupõhja, kus seened söövad nad ära ja teised jäävad hõljuma, kooruvad ja enamik neist saavad seal söödud). Läänemeres on ka üks sisemise viljastamisega kala, kes poegib - emakala ehk kiviluts. Nad ei pea raiskama palju energiat, et marja toota. Neil on kalapojaga kaasas ka rebukott. Ogalik - isane teeb poegadele pesa
silmi niisama täis valetamast, nagu ta sulastega oli teinud, kui tema käest küsiti, kas ta põgenenud Priidut olevat näinud. Komtuur usaldas oma vangi, tundmatu munga, kes ettevõetava toimetuse juures ainult tüliks oleks olnud, sepa hoole alla. Vangi käed ja jalad nööriti uuesti ja väga kõvasti kinni; et ta kellelegi jalus ei oleks, visati ta pimedasse kolikambrisse, mis sepapaja kõrval oli. Pärast komtuuri ja tema seltsiliste äraminekut hakkasid sepp ja .tema sellid jälle nii nobedasti tööle, et nad vangi, kes sugugi häält ei teinud, hoopis ara unustasid. Siis läksid nad sepa elumajasse lõunat võtma. Elumaja seisis sepapajast mõnikümmend sammu eemal ja ei olnud väljastpoolt muud kui tahumata palkidest kokkulöödud taluhoone, aga sees oli palju kalleid ja haruldasi asju, mis sepp oli võõralt maalt kaasa toonud. Seal oli kõiksugu sõjariistu ja jahinõusid, kunstlikult nikerdatud kannusid ja peekreid, kaste ja karbi- 156 kesi
annaabi.ee 
