Kristi Oja Õenduse õppetool Õ12 Peensool (intestinum tenue) Inimese kehas asub peensool kõhuõõnes ning kuulub seedeelundkonda. Peensool on seedekanali kõige pikem osa – keskmiselt 5m, mis jaguneb kolmeks osaks- kaksteistsõrmikuks (e. duodeenum), tühisooleks(e. jejunum) ja niudesooleks (e. ileum) (Roosalu 2010: 112-113). Selgelt piiri nende vahel pole, kuid ainult kaksteistsõrmik paikneb kogu laiuses kinnitunult kõhuõõne tagaseina külge. Teised kaks peensoole osa on fikseeritud kahe kõhukelmelestme sidekoelise tekisega, mida nimetatakse soolekinnistiks. Tema sees kulgevad soole vere- ning lümfisooned ning närvikiud. (Nienstedt jt 2001: 326-327) Peensooles toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine verre ja lümfi.
Sapipõis-ühismaksajuha väljasopistus. Põhi ulatub maksa alumise serva alt välja, kael kitseneb sapipõiejuhadeks. Kõhunääre e pankreas-piklik sagarikulise ehitusega elund, millel on ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produsteerib seedeensüüme sisaldavat sisaldavat kõhunäärmenõret, mis kaksteistsõrmikusse jõudes, osaleb seedeprotsessis. Endokriinne osa toodab hormoone ja eritab neid verre. Peensool-jag kaksteistsõrmikuks, tühi-ja niudesooleks. Kaksteistsõrmikusse suubuvad läbi ühise ava peensoole ühissapijuha. Kinnisti kaudu suunduvad peensoolde veresooned ja närvid. Peensoole limaskest sisaldab näärmerakke, mis toodavad ensüüme, lima sisaldavat soolenõret. Jämesool-jag umb-, käär- ja pärasooleks. Käärsool järgneb umbsoolele. Jag ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool. Pärakusulgur-sisemine silelihaskallis päraku seinas. Kuseelundkond-neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti.
· Soolhapet tootvad rakud, parietaalrakud, on suured ning püramiidse kujuga. Nende tuum paikneb tsentraalselt ja tsütoplasma värvub eosinofiilselt · Parietaalrakkudel on tohutu välispind tingituna sügavatest mikrohattudega kaetud tsütoplasma sissesopistustest - kanaliikulitest Peensool Intestinum tenue Järgneb maolukutile ja lõpeb üleminekuga jämesoolde paremas niudeaugus Jaguneb kolmeks osaks - kaksteistsõrmiksooleks e. duodeenumiks (duodenum) , tühisooleks (jejunum) ja niudesooleks (ileum) Olles peamiseks imendumisalaks on peensoolel selleks vastav pinnaehitus, mis suurendab limaskesta pindala tsirkulaarkurrud hatud ja soolekrüptid Peensoole epiteeli rakuliigid Äärisrakud on kõige arvukamad hattudel ja nad funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena valendikupoolne pind on kaetud 2-3000 tihedalt üksteise kõrval asetsevate pikkade mikrohattudega, mida katab glükokaalüks. Viimane sisaldab ensüüme (laktaas, lipaas jt.)
Seondumine *eksokriinne funktsioon: produtseerib seedeensüüme sisaldavat kõhunäärmenõret, mis Seedekanaliga kaksteistsõrmikusse jõudes osaleb seedeprotsessis. (toodetakse kõiki ensüüme, mis on seedimiseks vajalikud) *kõhunäärme endokriinne funktsioon seisneb hormoonide tootmises ja verre eritamises. · Joonis lk 118 81. Peensool: Peensoole osad Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühisooleks ja niudesooleks. *kaksteistsõrmik 25-30 cm pikk, lingukujuline peensoole algusosa. *peensoole ülemist 2/5 peetakse tühisooleks (v.a. kaksteistsõrmik) ja ülejäänud 3/5 niudesooleks. iseloomuliud Keskmiselt 5 m pikk. ehituslikud Peensoole limaskest moodustab imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte. elemendid (kurdude Väidetavalt suurendavad kurrud soole imendumispinda ligi 3korda ja hatud u 10korda.
kus toimub toitainete edasine lõhustamine pankrease nõres sisalduvate ensüümide abil. Peensooles toimuvad toitainete lõpliku seedumisega seotud lõhustumise ja lõhustamissaaduste imendumise protsessid. Peensooles imendub keskmiselt 7585% rasvhapetest. Süsivesikutest jõuab peensoolde vaid tselluloosi ja tärklist. Mineraalained imenduvad samuti peaasjalikult peensooles. Peensoole lõpu moodustab sirgem lõik, mida nimetatakse niudesooleks. Sedakaudu suundub küümus edasi umb ja käärsoolde. Jämesooles imenduvad lõplikult seedeprotsessides lõhustatud süsivesikud, aga ka vitamiinid ja vesi. 24. Veise liitmagu millisesse liitmao ossa jõub toit esmalt ja mis seal toimub? Veis on mäletsejaline, kellel on liitmagu, mis koosneb ees ja pärismaost ehk libedikust. Allaneelatuna jõuab sööt eesmakku, mis koosneb vatsast, võrkmikust ja kiidekast. Esmalt satub süljega segunenud sööt vatsa
Pikkus elus inimesel 3 m (laibal 5 m), laius 5 cm Kinnitub soolekinnistiga, milles kulgevad vere- ja lümfisooned, kõhuõõne tagaseinale Peensoolel on kolm osa: - duodeenum: 20-30 cm, ülaosa sisaldab happelist maonõret (haavandid!) ja alaosa neutraalset sapi- ja kõhunäärmenõret - jejunum e. tühisool (40% pikkusest), toimub intensiivne imendumine. Läheb sujuvalt üle - ileumiks e. niudesooleks (60%), mille lümfoidkoes toimub antikehade moodustumine Peensooles on 1 cm ringkurrud ja nendel 1 mm kõrgused hatud (1 mm2 - 20-40 tükki), mille vahel on soolenäärmete suudmed ja mikrohatud Hatte katab 1-kihiline silinderepiteel (uueneb 5p) Peensool (2) Soolepiteelis on palju lima eritavaid karikrakke Toitained imenduvad läbi epiteelirakkude Epiteelirakud sisaldavad palju mitokondreid, milles toodetud energia on vajalik aktiivseks imendumiseks
toimel + mõningane bakteriaalne fermentatsioon. Näärmemagu – toimub keemiline seede (HCl, pepsiin). Seedenõresid sekreteerivad limaskesta näärmed. Toit läheb kiiresti näärmemaost lihasmakku. Lihasmagu – toimub mehhaaniline purustamine, jätkub ka näärmemao ensüümide toimel lagundamine, sisaldab väikseid kive (gastroliidid, 12mm) ja kruusa. Madal pH – kivid lagunevad kiiresti. 36. Sooleseede lindudel. Mikrobiaaalne seede umbsooles Peensool jaotub lindudel 12sõrmikuks ja niudesooleks. Toidu ensümaatiline seede ja imendumine toimub 12sõrmikus ja niudesooles sarnaselt imetajatele. Antiperistaltilised kontraktsioonid küümeni paarilisse umbsoolde. Põhiline süsivesikute seede umbsooles – mikrobiaalne fermentatsioon, LRH imendumine. SV, mis pole mikroorganismide poolt lõhutatud peensooles, lõhustatakse umbsooles sama moodi nagu imetajatel. LRH imenduvad umbsooles, proteiinid lähevad roega välja. Toit läbib seedekanali kiiresti:
- lingud on eest kaetud suurrasvikuga ● Siin muutub toit lõplikult omastatavateks komponentideks, mis epiteelirakkude kaudu imenduvad - intensiivseim imendumine toimub tühisooles, kus on palju ringkurde,mis niudesooles puuduvad - peensoole ja jämesoole ühinemiskohaks on niudesoole-umbsoole klapp, mis ei lase jämesoole sisul peensoolde tagasi liikuda - tühi- ja niudesoole vahel puudub selge eristuspiir, tühisool läheb pikkamööda üle niudesooleks ● Soolehatte varustav kapillaaridevõrgustik saab alguse soolekinnistist MESENTERIUM - peensoole eritatav soolenõre sisaldab disahhariide lõhustavaid ensüüme, soole epiteelis on rohkesti lima eritavaid karikrakke. Peensoole funktsioon: 1. Toitkördi edasitoimetamine soole peristaltiliste ja pendelliigutuste abil. See soodustab imendumist. 2. Peensoole mahla sekretsioon. 3. Täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine hatu enterotsüütides. 4
74-75) Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud elemendid, ülesanded? PEENSOOL: peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind, mis on ringkurruline, millede pinnal on kuni 0,3-1,5mm suurused limaskesta väljasopistised e. hatud (neid on 4 miljonit). Nad suurendavad soole sisepinda kuni 10 korda. Hattude pinnal toimub seedimine ja toitainete imendumine verre ja lümfi. Soole sisu lükatakse edasi jämesoolde. Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühi ja niudesooleks. Peensooles eritatakse ensüüme, toodetakse lima sisaldavat soolenõret ja toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine lümfi ja verre. JÄMESOOL: jämesoole sisepinnal asetsevad kapad poolkuukurrud, mis lükkavad soole sisu edasi. Jämesool jaguneb umb, käär ja pärasooleks. Ileotsekaalklapid takistavad soole sisu tagasiliikumist. Jämesoole ülesandeks on: siin toimub lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja
Adventitsiaalkesta moodustab kohev sidekude. Adventitsiaalkest on ühenduses söögitoru lihaskestaga ja on seotud söögitoru naaberelunditega. Adventitsiaalkest sisaldab hulgaliselt pikisuunas kulgevaid veresooni ja närve. Vaba välispinnaga kohtades on söögitoru välimiseks kestaks serooskest (mesoteeliga kaetud sidekude). Peensool - intestinum tenue Peensool jaguneb anatoomiliselt kolmeks osaks: - kaksteistsõrmiksooleks e duodeenumiks – duodenum - tühisooleks – jejunum - niudesooleks - ileum Peamine imendumisala ja seetõttu on vastav pinnaehitus, mis suurendab limaskesta pindala. Peensooles toimub toidumasside keemiline töötlus fermentide toimel. Peensoole seina moodustavad limaskest, lihaskest ja serooskest. Limaskest -tunica mucosa Peensoole limaskesta moodustavad epiteel, limaskesta päriskiht, limaskesta lihaskiht ja submukooskiht. Limaskesta pind on iseloomuliku väljanägemisega tänu tsirkulaarkurdudele, hattudele ja krüptidele
74-75) Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud elemendid, ülesanded? PEENSOOL: peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind, mis on ringkurruline, millede pinnal on kuni 0,3-1,5mm suurused limaskesta väljasopistised e. hatud (neid on 4 miljonit). Nad suurendavad soole sisepinda kuni 10 korda. Hattude pinnal toimub seedimine ja toitainete imendumine verre ja lümfi. Soole sisu lükatakse edasi jämesoolde. Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühi ja niudesooleks. Peensooles 42 eritatakse ensüüme, toodetakse lima sisaldavat soolenõret ja toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine lümfi ja verre. JÄMESOOL: jämesoole sisepinnal asetsevad kapad – poolkuukurrud, mis lükkavad soole sisu edasi. Jämesool jaguneb umb, käär ja pärasooleks. Ileotsekaalklapid takistavad soole sisu tagasiliikumist. Jämesoole ülesandeks on: siin toimub
74-75) Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud elemendid, ülesanded? PEENSOOL: peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind, mis on ringkurruline, millede pinnal on kuni 0,3-1,5mm suurused limaskesta väljasopistised e. hatud (neid on 4 miljonit). Nad suurendavad soole sisepinda kuni 10 korda. Hattude pinnal toimub seedimine ja toitainete imendumine verre ja lümfi. Soole sisu lükatakse edasi jämesoolde. Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühi ja niudesooleks. Peensooles eritatakse ensüüme, toodetakse lima sisaldavat soolenõret ja toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine lümfi ja verre. JÄMESOOL: jämesoole sisepinnal asetsevad kapad poolkuukurrud, mis lükkavad soole sisu edasi. Jämesool jaguneb umb, käär ja pärasooleks. Ileotsekaalklapid takistavad soole sisu tagasiliikumist. Jämesoole ülesandeks on: siin toimub lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja
lõhustamissaaduste imendumise protsessid, välja arvatud vatsakäärimisel moodustuvad lenduvad rasvhapped. · Glükoos, aminohapped, pikaahelalised rasvhapped ja vitamiinid imenduvad tervikuna peensooles. · Samuti imendub siin enamik mineraalainetest ja suur osa veest. · Vee imendumine suurendab küümuse kuivainesisaldust nii, et peensoole lõpuosas on see umbes 8%. · Peensoole lõpu moodustab sirgem lõik, mida nimetatakse niudesooleks. Sedakaudu suundub küümus edasi umb- ja käärsoolde. · Peensooles imendub keskmiselt 7585% rasvhapetest. Teatud puhkudel võib selle osakaal aga jääda isegi alla 55%. Leitud on, et rasvhappe ahela pikkus peensoolest imendumist ei mõjuta. · Enamus imendunud rasvhappeid jõuab vereringesse lümfi kaudu, otse verre satub vaid vähene osa rasvhapetest. · Süsivesikutest jõuab peensoolde vaid tselluloosi ja tärklist (vastavalt 4070% ja 10
kõhunäärme pea, selle keha liibub eespoolt vastu selgroogu ning saba võib ulatuda põrnani. Põrn Põrn asub vasakpoolses ülakõhus, maost vasakul, vastu vahelihast ning pole täiskasvanul tavaliselt palpeerimisel tuntav. Teda kaitseb rinnakorvi vasakpoolne alumine osa. Peensool ja jämesool Alakõhus liitub kaksteistsõrmiksoolele soolekinnistiga tagumise kõhuseina külge kinnitatud vabalt liikuv tühisool (jejunum), mis läheb sujuvalt üle samuti liikuvaks niudesooleks (iileum). Kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool moodustavad koos peensoole. Niudesool suubub parempoolses niudeluu lohus jämesoole (colon) esimesse ossa pimesoolde (caecum). Pimesoolest väljub ussripik (appendix vermiformis). Pimesoolest jätkub jämesool ülespoole tõusva käärsoolena (colon ascendens). Maksa alumise serva tagant pöörab tõusev käärsool parempoolses nurgas (fleksuuris) ristikäärsoolde (colon transversum). See kulgeb tõusvalt vasaku külje suunas
annaabi.ee 
