Põllumajandustootmise mõju põhjavee kvaliteedile Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala Pandivere piirkonna näitel Põhjavesi on Pandivere lõhelistes paekihtides, kuhu sadevesi jõuab karstialadelt ja läbi õhukese pinnasekihi. Seepärast on põhjavesi reostuse eest kaitsmata. Eriti kaitsetud on loopealsed ja karstialad, mida on Pandivere kõrgustikul küllaltki palju. Põhilised põllumajanduslikud tootmisalad asuvad põhjavee toitealadel. Hoolimata tootmise vähenemisest on maapiirkondades suurim põhjavee kvaliteedi mõjutaja endiselt põllumajandus
Kõige kõrgem nitraatioonide sisaldus on Adavere ja Esku ümbruses ligi 50 mg/l. See tuleb intensiivsemast põllumajandustootmisest ja põhjavee toitumistingimustest (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, 2006). Nitraatioonide sisaldused maapinnalähedases põhjavees 1990date alguses ja aastatel 2000-2003 on ära toodud joonisel 1. 4 Joonis 1. Nitraatide sisaldused nitraaditundliku ala maapinnaähedases põhjavees (Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, 2004). 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs Kuna tegemist on intensiivseima põllumajandusega piirkonnaga nii loomakasvatuse kui ka põlluharimise osas, siis tekib piirkonnas palju sõnnikut, mille hoidmine ja laotamine osutab keskkonnale olulist mõju. Eriti ohustatud on pinna- ja põhjavesi, mis nitraaditundlikel aladel on vähe kaitstud või lausa kaitsmata (Jüris, 2010). Seega on
pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Redaktsiooni jõustumise kuupäev 01.07.2003
Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. Paide piirkond Maastikuliselt paikneb Paide valla lõunaosa Pandivere kõrgustiku edelanõlval põhjavee väljakiildumisalal, kus on suhteliselt rohkelt allikaid. Pandivere nitraaditundliku ala sisse jääb valla kaguosa - Mäo, Suurpalu, Sargvere, Mäeküla, Valgma, Nurmsi ja Veskiaru piirkond ning põhjaosas Puiatu, Anna ja Nurme kandis Tallinn-Tartu mnt ida poole jääv ala.Maavaradest kaevandatakse Paide vallas turvast (Prääma rabas), kruusa (Karude karjääris) ja lubjakivi (Eivere karjääris).Paide vallas asub kaks suplusjärve Matsimäe Pühajärv ja Tarbja tehisjärv, mis on Järvamaa Tervisekaitsetalituse kontrolli all. Avalikus supelrannas viibimine on tasuta.
VEESEADUS Õigusaktid Seadused • Veeseadus Vabariigi Valitsuse määrused • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri • Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded • Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded • Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine • Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid • Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord Õigusaktid
aastal ja Lääne- virumaal 1992. aastal. Analüüsitakse nitraat-, ammoonium-, kloriid- ja sulfaatiooni sisaldusi põhjavees. Vee temperatuuri, elektrijuhtivust ja pH-d mõõdetakse kohapeal aparaadiga AP50. 2001. aastal oli Pandivere veekaitseala seireprogrammis 36 vaatluspunkti, neist 14 allikat, 6 karstipunkti ja 16 kaevu. Proove võeti 4korda aastas ( aprillis, juunis, septembris ja novembris). Aastatel 1991-1999 võeti vaatlupunktidest proove kord kuus aasta ringi. Johtuvalt nitraaditundliku ala põhjaveeseire konseptsioonist tehti aastatel 2000-2001 kõrgendatud lämmastikusisaldusega põhjaveealadele järelkotrolli. Rahvusvaheline koostöö Põhjavee kvaliteedi ja selle vastavuse jälgimine kasutusotstarbelistele nõuetele, mis on sätestatud järgmiste direktiivide ja standarditega: · Euroopa Liidu Vee raamdirektiiv · Põhjavee kaitse direktiiv · Põllumajandusliku nitraatse reostuse direktiiv
säästlikku tarbimist, ennetamaks varude ammendumist, ning hinnata põhjavee kvaliteeti ja sobivust joogiveeks. Samuti võimaldavad seireprogrammi raames läbiviidavad uuringud kindlaks teha reostuskoldeid, hinnata reostatud ja reostusohtlike piirkondade põhjavee seisundit ning vastavalt tulemustele planeerida kaitsemeetmete rakendamist. Alamprogrammi kuulusid 2007. aastal järgmised projektid: · põhjavee tugivõrgu seire; · nitraaditundliku ala põhjavee seire Pandivere ja Põltsamaa-Adavere piirkonnas; · põhjavee pestitsiidiuuring; · mikro- ja makroelementide uuring; · jääkreostusobjektide põhjaveereostuse järelseire. 2.3.2 Rahvusvaheline koostöö Põhjavee kvaliteedi ja selle vastavuse jälgimine kasutusotstarbelistele nõuetele, mis on sätestatud järgmiste direktiivide ja standarditega: - Euroopa Liidu Vee raamdirektiiv 2000/60/EC; - Põhjavee kaitse direktiiv 80/68/EEC;
hooldus- ja sanitaarraiete näol ning eesmärgiga tagada metskonna hea seisukord. Otsesest metsaraiest või kõrvalkasutusest inimese majanduslike huvide eesmärgil rääkida ei saa. Looduslike ressursside alla kuuluvad loomulikult ka kõiksugused marjad, mis Piiumetsa maastikukaitsealal esinevad. Leida võib seal jõhvikat, pihlakat, murakat, aga ka musta sõstart ning vaarikat (Reier ja Kukk, 2000). Seire Piiumetsa maastikukaitsealal asub kuus seirejaama, kus seiratakse nitraaditundliku põhjavett. Kuna Piiumetsa on Natura 2000 ala, seiratakse seal ka Natura 2000 liikide liigirikkust (Keskkonnaregister). Piiumetsa raba seisundit hinnati 2007. aastal teistest seiratud rabadest (näiteks Väätsa ja Tellissaare raba) veidi paremaks ning looduskaitselist väärtust kõrgeks (Eluslooduse ja ...). Pärandkultuur Piiumetsa küla on esmakordselt mainitud 1423. a., mõisat Rootsi ajal (Eesti giid). Mõis on rajatud ka alles 17. sajandi alguses (Särg 2005)
Põllumajanduslikule reostusele tundlike piirkondade kaitseks määratletakse Veeseaduse alusel Eestis nitraaditundlikud alad. Nendel aladel on sõnniku ja mineraalväetiste kasutamine piiratum ning arvesse tuleb võtta erinõudeid, mis on täpsustatud Veeseaduses ning nitraaditundlike alade kaitseeeskirjas. Nitraaditundlikud alad ning nende kaitseeeskirjad kehtestab Veeseaduse alusel Vabariigi Valitsus. Kitsenduste kompenseerimiseks, mis tulenevad nitraaditundliku ala kaitseeeskirjast vähendatakse neil aladel maamaksumäära. Ohtlike ainete mõju Valgalalt võib veekogudesse ning põhjavette sattuda ka palju teisi aineid, mis võivad kahjustada ning tekitada reostust veekogudes ja põhjavees. Paljud sellised ohtlikud ained võivad oma mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustada ohtu inimeste tervisele, kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme. Sellised ohtlikud ained on
piisaval määral (ca 2100 ha) põllumaad, mis võimaldab pidada kinni sõnniku kasutusnõuetest. Põhjavee kaitstuse hindamisel võeti aluseks peamiselt see, kas farm paikneb põhjavee suure reostusohtlikkusega alal või väljaspool seda ning arvestati täiendavalt koha konkreetseid hüdrogeoloogilisi tingimusi. Väljaspool kaitsmata põhjaveega alasid on tegemist piisavalt hea reostuskaitstusega ning seal puudub reaalne põhjavee reostamisoht loomakasvatusest pärinevate reoainetega. Nitraaditundliku ala piires arvestati mõju hindamisel põhjaveele ka pinnakatte paksust. Pinnaveekaitse puhul hinnati eelkõige farmide paiknemist pinnaveekogude suhtes. Maakasutusteguri arvesse võtmisel hinnati esmajoones farmide seost lähiümbruse põllumajandusmaa kasutamisega. Näiteks veisefarmide puhul on oluline söödabaasi olemasolu, peamiselt kultuurrohumaad. Rohumaade aktiivne kasutamine soodustab põllumajandusmaastiku
toodetakse kogu karjale vajaminev söödakogus. Planeerimine tuleks teha iga aasta kohta eraldi, vastavalt loomade arvule karjas erinevatel aastatel. Seega tuleb kõigepealt alustada karja struktuuri, loomade arvu ja toodangu planeerimisest ning seejärel arvutada vajaminevad söödakogused (kogused sõltuvad ju otseselt loomade arvust ja toodangust). Eestis on lubatud pidada loomi haritava maa hektari kohta kuni 2 loomühikule vastaval hulgal. Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega aladel tohib pidada loomi kuni 1,5 loomühikut hektari kohta (suurem kogus loomi võib olla ainult juhul, kui on nõuetele vastav sõnnikuhoidla ja kehtivad sõnnikulaotamise lepingud teiste põllumajandustootjatega). Veisekasvatusele spetsialiseerunud tootmises planeeritakse rohusööda (karjamaa, silo- ja heinamaa) ja teravilja vajadus. Rohumaade pindala planeerimisel on soovitatav lähtuda
hajureostusest, ohustades nii joogiveena kasutatava põhjavee kvaliteeti, kuid põhjustades ka veekogude eutrofeerumist. Seepärast on moodustatud reostuse vähendamise eesmärgil Pandivere kõrgustikul ja Adavere paeplatool nitraaditundlik ala. Põllumajandustootmisest pärineva reostuse vähendamiseks moodustati ühe abinõuna 2003. a Pandivere kõrgustikul ja Adavere paeplatool nitraaditundlik ala ja 2004. a kinnitas Vabariigi Valitsus nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2004 2008, et piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele. Selle tulemusena pole olukord viimastel aastatel halvenenud vaatamata põllumajandustootmise taasintensiivistumisele. Vee kasutamise põhialused sätestab Veeseadus. Veeseaduse kohaselt toimub ka vee ja veekogu avalik kasutamine või erikasutus. Veekogu avalik kasutamine - veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit
Saadaval on ka teised kaardirakendused. · Kaardiserveri kaudu kasutatavad kaardirakendused: o Maainfo kaardirakendus o Looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus o WAP teenus o Planeeringute kaardirakendus ja detailplaneeringud o Ajalooliste kaartide kaardirakendus o Haldus- ja asustusjaotuse kaardirakendus o Geoloogia kaardirakendus ja Maardlate kaardirakendus o Maanteeameti kaardirakendus o Mullakaardi kaardirakendus o Nitraaditundliku ala kaardirakendus o Pärandkultuuri rakendus o EMK metsatoetuse rakendus · Maainfosüsteemi avalikud teenused o Teenuste kasutamisel saadav info on informatiivne ega ole ametlik o Katastri ametlikuks väljavõtteks katastripidaja pitsati ja allkirjaga tõestatud õiend maaüksuse registreerimise kohta maakatastris. o Teenuse kaudu tehtavate kaardi väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu
on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuud ja auna asukohast tuleb teavitada Keskkonnaametit, esitades teatise infosüsteemi kaudu vähemalt 14 päeva enne aunastamise alustamist. • Tahe- ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. novembrist kuni 31. detsembrini. § 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal • Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega alal pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ja karstialal võib piirata: – mineraalväetisega antavat lämmastikku aasta keskmise koguseni 100 kilogrammi haritava maa ühe hektari kohta; – loomapidamist 1,5 loomühikuni põllumajandusmaa ühe hektari kohta; – reoveesette kasutamist. • Nitraaditundlikul alal asuvast põllumajandusega tegeleva isiku kasutatavast haritavast
annaabi.ee 
