imetinäärme lõpposadeks, kus tekib piim, on mikroskoopilised näärmealveoolid. Piimanäärme viimasüsteem: Algab alveolaarjuhadega, jätkudes piimajuhadega (ductus lactiferi). Piimajuhad avanevad piimaurkesse (sinus lactiferi), mis paikneb imetikeha ventraalses osas. Urge on piima kogunemise paigaks ning jaguneb: Näärmeosaks (pars glandularis), mis paikneb imetikehas Nisaosaks (pars papillaris), mis paikneb nisas. Nisaosast saab alguse nisajuha (ductus papillaris), mis lõpeb ventraalselt nisasuudmega (ostium papillare), mida ümbritseb nisasfinkter (m. sphincter papillae), mis väldib piima väljavoolu nisast.
kasutavad ererohelist värvi ja teevad esemeid üllatavate kujudega. Jätkates Rafael Bordalo Pinheiro (vaata LISBOA, Museo Rafael Bordalo Pinheiro lk 208) alustatud traditsiooni, on veekannud, salatikausid ja taldrikud rohkelt kaunistatud lehtede, lillede, loomadega jne. Alcobacas ja Cruz da Legua's töötavad pottsepad rohkem klassikaliste kujundustega, eristades oma toodangut erinevate siniste värvidega, mida nad kaunistamisel kasutavad. Ülem-Alentejos (Redondos, Estremozis ja Nisas) on savi kaetud koorikuga, milles on säravad kvarts-osakesed või marmorkillud; Algarves põhinevad amforad ikka veel Kreeka ja Rooma mudelitel, samas kui Tras-os-Montesis lämmatavad pottsepad oma ahjud põletamise lõpus, et oma toodangule must värv anda. Pits On olemas populaarne ütlus : ,,Kus on olemas võrgud, seal on ka pits" ja tõesti, pitsi valmistatakse praktiliselt ainult rannikul (Caminha, Póvoa de Varzim, Vila do Conde,
Järellüps kestab 20-30 sekundit. Pärast nisakannude äravõtmist on nisaava veel mõni aeg avatud. Selleks, et bakterid ei tungiks nisasse ega tekitaks udarapõletikku, tuleb nisad pärast lüpsi desinfitseerida. Desinfitseerimiseks kastetakse nisad desolahusesse või pihustatakse lahust pritspudelist. Lüpsmisel tuleb vältida nn tühjaltlüpsi. See tähendab, et lüpsimasin tuleb kohe ära võtta kui piimavool on lõppenud. Tühjaltlüpsi korral vigastatakse nisas asuvat limaskesta, mistõttu võib bakterite sattumisel sinna tekkida udarapõletik. 45. Lüpsiinventari pesemine - mõjutab suurel määral piimakvaliteeti. Kannulüpsimasina pesemisel eemaldatakse enne pesemist piimajäägid 30-40 kraadise veega. Vähemalt kord nädalas tuleb voolikud ja kollektor lahti võtta ja kogu aparaat põhjalikult läbi pesta ning desinfitseerida. Enne lüpsmist tuleb lüpsiaparaati imeda kuuma vett. See
väljutatakse. Emakaõõnes on palju granulotsüüte, mis lagundavad lootekoe ülejääke, tapavad sisenenud mikroorganismid. Fagotsüteerivate rakkude tegevuse tulemusena eritub nädala jooksul pärast sündi pruunikas eritis. Emakat katavad uued epiteelirakud. Difuuse platsentaga loomadel (hobustel) taastub emakas kiiresti ja ovulatsioon toimub 1-2 nädalat pärast varssumist.Mitmetel liikidel laktatsioon surub maha östruse tsükli – laktatsiooniline anöstrus. Nisas olevad sensoorsed rakud annavad signaale hüpotalamusele, nii et inhibeerivad GnRH sekretsiooni ja hoides FSH kontsentratsiooni madalana (ei algata folliikulite arengut). Lisaks visuaalsed ja olfaktoriaalsed stiimulid, hääled vastsündinult aitavad säilitada anöstrust. Võõrutamisel stiimulid kaovad ja FSH sekretsioon tõuseb. Sigadel algab östrus 3-4 päeva pärast pesakonna võõrutamist. Lehmadel, kõrge
alveoolid, kus toimub piima eritamine ehk sekretsioon, mõlemad osad on samuti piima varupaigad. 35. Udara piimajuhad, nisad Nisa – sisaldab kolmesuunalisi lihasekiude. Nisasuudmeid ümbritseb sulgur ja Nisatipul moodustub sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad närvilõpmete poolest. Viimasüsteem – Piimaalveoolidest algab alveolaarjuhadega viimasüsteem. Alveolaarjuhad jätkuvad piimajuhadena, mis avanevad piima kogmise paikades (udaras näärmeosa, nisas nisaosa) 36. Südame ehitus Süda on lihaseline õõnesorgan.Ta paikneb kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu. Süda jaguneb neljaks kambriks – paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vatsakeses on arteriaalne veri. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline vahesein
pidurdub piima sekretsioon ja alaneb toodangutase. Udar-lypsLypsimasina tööprintsiip.gif Udar-lypsLypsimasina tööprintsiip2.gif Veisekasvatusseadmeidlypsiseade1.gif Veisekasvatusseadmeidmilking machine t88 kontroll 2.gif Järellüps Järellüpsiga alustatakse siis, kui piima vool on märgatavalt aeglustunud. Piimavoolu katkemist ei tohi oodata, sest siis tekib tühjaltlüps, mis on levinuim udarapõletiku (mastiidi) põhjus. Kui piim lõpeb mõnes nisas enne kui teistes, siis võetakse nisakann selle nisa alt ära ja vaakumivoolik keeratakse kahekorra. Järellüpsil vajutatakse ühe käega lüpsimasina kollektorile, et tõmmata nisakannusid allapoole, ja teise käega masseeritakse udarat ülevalt alla. Järellüps viiakse läbi 0,5-1 minuti jooksul. Udara täiesti tühjaks lüpsmine stimuleerib piima sekretsiooni. Järellüpsil saadav piim on ~ 2 korda rammusam, kui piim keskmiselt.
· Lehma udara siseehituse moodustavad neli imetit ehk udaraveerandit, millest piim väljutatakse nisa kaudu. Kummagi poole udaraveerandeid eraldab teineteisest mediaalsete lestmete kiht, ühe poole ees- ja tagaveerandite vahel selgesti eristatav vahesein puudub. Sellele vaatamata on nende piimanäärmete ja viimajuhade süsteem iseseisev ega ole omavahel ühenduses · Igal udaraveerandil on oma piimanäärmed ja nendega seotud viimasüsteem, mis suubub nisas asuvasse nisakanalisse · Lehma peapoolseid veerandeid nimetatakse eesveeranditeks ja sabapoolseid tagaveeranditeks. · Lüpsitehnilisest seisukohast peaksid veerandid olema ühesuurused, sest siis kulutatakse kõikide veerandite tühjakslüpsiks ühepalju aega ning väheneb veerandite tühilüpsi oht. · Kuigi eesmised nisad on üldjuhul suuremad, on eesveerandid ise tagaveeranditest siiski väiksemad ja nendes toodetakse ligikaudu 40% piimast.
40 KALAKASVATUSE ERIALA Lüpsmine peab olema kõigiti loomulik, s.o. udar tuleb tühjendada piimast võimalikult nii,nagu see sünnib harilikult looduses. Loomulik udara tühjendamine on imemine. Ka lüpsmine sarnanegu võimalikult imemisega. Imemiskäik toimub niimoodi: noor loom saab udarast piima kätte sel teel,et ta, haarates nisa suhu, pigistab tugevasti selle ülimist osa, eraldab sel teel nisas oleva piima udarast, ning pigistades nisa keelega ja suulaega, imeb sealt piima välja. Ühtlasi annab ta vahet pidamata ninaga udarale kergeid tõukeid. Kui tahetakse lüpsta hästi, tuleb võimalikult järele aimata imemist. Käsitsilüps Pigistuslüps Kõige lähedam inimesele on nn imemis- ehk pigistuslüps. Sel juhul lüpsja toimetab järgmiselt: 1. Lüpsja võtab pooleldiavatud peoga nisa ümbert kinni võimalikult udara lähedalt, nõnda et
Pärast nisakannude äravõtmist on nisaava veel mõni aeg avatud. Selleks, et bakterid ei tungiks nisasse ega tekitaks udarapõletikku, tuleb nisad pärast lüpsi desinfitseerida. Desinfitseerimiseks kastetakse nisad desolahusesse või pihustatakse lahust pritspudelist. Lüpsmisel tuleb vältida nn tühjaltlüpsi. See tähendab, et lüpsimasin tuleb kohe ära võtta kui piimavool on lõppenud. Tühjaltlüpsi korral vigastatakse nisas asuvat limaskesta, mistõttu võib bakterite sattumisel sinna tekkida udarapõletik. Uuemat tüüpi lüpsaparaadid on konstrueeritud nii, et tühjaltlüps on piimavoolu lõppemisel välditud. 40. LÜPSIINVENTARI PESEMINE. mõjutab suurel määral piimakvaliteeti. Kannulüpsimasina pesemisel eemaldatakse enne pesemist piimajäägid 30-40 kraadise veega. Selleks kastetakse nisakannud veeämbrisse ja imetakse vett vaheldumisi õhuga, et paremini piimajääke eemaldada
nisakannud alt ära. Pärast nisakannude äravõtmist on nisaava veel mõni aeg avatud. Selleks, et bakterid ei tungiks nisasse ega tekitaks udarapõletikku, tuleb nisad pärast lüpsi desinfitseerida. Desinfitseerimiseks kastetakse nisad desolahusesse või pihustatakse lahust pritspudelist. Lüpsmisel tuleb vältida nn tühjaltlüpsi. See tähendab, et lüpsimasin tuleb kohe ära võtta kui piimavool on lõppenud. Tühjaltlüpsi korral vigastatakse nisas asuvat limaskesta, mistõttu võib bakterite sattumisel sinna tekkida udarapõletik. Uuemat tüüpi lüpsaparaadid on konstrueeritud nii, et tühjaltlüps on piimavoolu lõppemisel välditud. 40. LÜPSIINVENTARI PESEMINE. mõjutab suurel määral piimakvaliteeti. Kannulüpsimasina pesemisel eemaldatakse enne pesemist piimajäägid 30-40 kraadise veega. Selleks kastetakse nisakannud veeämbrisse ja imetakse vett vaheldumisi õhuga, et paremini piimajääke eemaldada. Seejärel pestakse
Kummagi poole udaraveerandeid eraldab teineteisest mediaalsete lestmete kiht, ühe poole ees- ja tagaveerandite vahel selgesti eristatav vahesein puudub. Sellele vaatamata on nende piimanäärmete ja viimajuhade süsteem iseseisev ega ole omavahel ühenduses · Udara üldehitus: 1- mediaalsed lestmed, 2- viimasüsteemi avad, 3- tagumine nisa, 4- eesmised nisad · Igal udaraveerandil on oma piimanäärmed ja nendega seotud viimasüsteem, mis suubub nisas asuvasse nisakanalisse · Lehma peapoolseid veerandeid nimetatakse eesveeranditeks ja sabapoolseid tagaveeranditeks. · Lüpsitehnilisest seisukohast peaksid veerandid olema ühesuurused, sest siis kulutatakse kõikide veerandite tühjakslüpsiks ühepalju aega ning väheneb veerandite tühilüpsi oht. · Kuigi eesmised nisad on üldjuhul suuremad, on eesveerandid ise tagaveeranditest siiski väiksemad ja nendes toodetakse ligikaudu 40% piimast.
Pärast nisakannude äravõtmist on nisaava veel mõni aeg avatud. Selleks, et bakterid ei tungiks nisasse ega tekitaks udarapõletikku, tuleb nisad pärast lüpsi desinfitseerida. Desinfitseerimiseks kastetakse nisad desolahusesse või pihustatakse lahust pritspudelist. Lüpsmisel tuleb vältida nn tühjaltlüpsi. See tähendab, et lüpsimasin tuleb kohe ära võtta kui piimavool on lõppenud. Tühjaltlüpsi korral vigastatakse nisas asuvat limaskesta, mistõttu võib bakterite sattumisel sinna tekkida udarapõletik. Uuemat tüüpi lüpsaparaadid on konstrueeritud nii, et tühjaltlüps on piimavoolu lõppemisel välditud. 5.1.6. LÜPSIINVENTARI PESEMINE. Lüpsiaparaatide pesemine mõjutab suurel määral piimakvaliteeti. Kannulüpsimasina pesemisel eemaldatakse enne pesemist piimajäägid 30-40 kraadise veega. Selleks kastetakse nisakannud
annaabi.ee 
