tuleviku haigutavaid lõugu". Johannes Barbarus kirjutas aja verisest näost ja veristest jalgadest, mis inimest tallavad, Jaan Kärner aga ajast-süüfilisest, mis uuristab aju. 1920ndate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline. Konkreetselt Eesti oludele viitava kõrval oli ülekaalus hoopiski üldistav pilt maailma ja inimkonna ummikusse jõudnud arengust. Globaalse katastroofi teema läbib selgelt näiteks Johannes Barbaruse luulekogu "Katastroofid", Marie Underi kogu "Verivalla" nimiluuletus on samuti otsekui maailmalõpu painajalik nägemus, kus põrgu on tõusnud maa peale ja kustutanud isegi taeva. Inimkonda tabanud katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Ajalaulik kutsus inimesi end paremaks muutma ning kurjuse ja vägivalla vastu võitlema, sagedasem on manitsus või üleskutse iseendaga aru pidama, sisemiselt puhastuda. Omapärasemad ajalaulikud olid Barbarus ("Epiloog") ja Alle ("Karistai"). 1920
1920ndate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline. Konkreetselt Eesti oludele viitava kõrval oli ülekaalus hoopiski üldistav pilt maailma ja inimkonna ummikusse jõudnud arengust. Globaalse katastroofi teema läbib selgelt näiteks Johannes Barbaruse luulekogu ,,Katastroofid" (1920). Samanimelisest tsüklist loeme: ,,Lääb hukka kõik...planeet kui haisev pomm" (,,Katastroof 1"). Marie Underi kogu ,,Verivalla" (1920) nimiluuletus on samuti otsekui maailmalõpu painajalik nägemus, kus põrgu on tõusnud maa peale ja kustutanud isegi taeva. Leidlike metafooridega loob Under õudseid pilte. Inimkonda tabanud katastroofi le vastandati maailmaparandamise püüe. Ajalaulik kutsus inimesi end paremaks muutma ning kurjuse ja vägivalla vastu võitlema. Barbaruse ja Alle luuletuses kõneleb karistaja, õiglane kättemaksja, nagu viitab Alle luuletuse ,,Karistai" pealkiri
Need on tagasihoidlikud luuletused mis kaitsevad rahvuslikke huve. Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". ,,Elu tuli" Tema esikkogu "Elu tuli" mis ilmus 1905 Helsingis oli kaasaegse nooruse kultusraamat, milles autor ülistas noort armastust ja revolutsioonilist hoogu. See koondab Suitsu luulet aastast 1900. Kogumiku nimiluuletus valmis viimaste hulgas, ning on mõtestavaks raamatule ja tema luulele tervikuna. See on loodud noore inimese vaatekohalt, kus autor näeb eelkõige noortes jõudu ja valmisolekut elu uuendamiseks. Uudsena mõjus omas ajas Suitsu armastuslüürika samas kogumikus, mille avab igatsuslaul ,,Oma saar". Humanistina kujutas Suits ka tihti valitseva võimu julmust. (1905 ilmunud ,,Jõululaul" häbimärgistas tsaarireziimi) ,,Tuulemaa" Suitsu 2. kogumik ilmus 1913. a
GUSTAV SUITS Tuntuimad teosed: luulekogu ,,Elu tuli" luulekogu ,,Tuulemaa" luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" luulekogu ,,Tuli ja tuul" Erilised teened: ,,Noor- Eesti" osalus ,,ELU TULI" Ilmus 1905. Aastal ja koondab Suitsu luulet alates aastast 1900. Nimiluuletus ,,Elu tuli" valmis viimaste hulgas ning on mõeldud mõtestavaks sissejuhatuseks esikraamatule ja Suitsu luulele tervikuna. Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsustuskindel. Tuli sümboliseerib elu, mille sisuks on vaimustusest tiivustatud töö, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks. Kontrastina on kaasas paratamatusetaju, teadmine, et võitluses ammendatakse jõuvarud, kuni kõik põleb mälestuste tuhaks. ,,Elu tuli" on loodud noore inimese vaatekohast
nagu haige hambanärv. Kõikidest värvidest mulle on ikkagi armsaim tule, vere ja mässu värv. (,,Mida mõtleb mees") (August Sang) 9 Kersti Merilaas Kersti Merilaas(1913-1986) tundeväljendus, intiimsus ja spontaansus oli tema tunnusteks. Kriitika hindaski eelkõige naiseliku andumis- ja olemisrõõmus näiliselt lihtsa, ent täpse ja peenejoonelise väljendajana. Esikkogu ,,Maantee tuuled"(1938) pealkiri ja nimiluuletus viitavad Merilaasile omasel optimistlikul viisil elule kui vabadusse kutsuvale maanteele, mis rõõmustab paljutõotavate kaugustega, kuid ka rännaku endaga. Vaatamata nõrkushetkedele ja elu argihalluse tõdemisele on noore Merilaasi eluhoiak julge ja avatud. Selles suhtes sarnaneb ta B.Alveriga, kelle luulel on samas kokkupuutepunkte arbujate n-ö metafüüsilise liiniga, eriti H.Talvikuga. Mis on nukker nuuksatus, mis raske ohe? On mere kohal pilv kui hiigla lohe.
Rannaloodus ja merepildid on tema luules eluvärskelt nähtud ja osa tema armastuslaule ei hooli 1940ndate esteetilistest arusaamadest. Luulekogus „Mere ja taeva vahel“ ja pärast seda loodutes muutub ta kirjutusviis süngemaks, käsitlus indiviidikesksemaks, hakkab sallima hellalt intiimseid või traagilisi toone. Luuletus „Kuidas kalamehed elavad“ esindab tema luule laululisuse alge üht olulisemat saavutust. Mõtisklev-humoristlik nimiluuletus „Mere ja taeva vahel“ on ballaadilise omapärast arendusvõimalust. Luulekogud: „Karm noorus“, „Tormi Poeg“, „Järvesuu poiste brigaad“, „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“, „Merelaulud. Tormipoeg“, „Õhtu Nekrassoviga“, „Valus valgus“, „Kümme luuletust“. D. Vaarandi I luuletus ilmus 1936. Debüütkogu „Põleva laotuse all“ paistis silma isamaa-armastuse ja koduigatsuse isikupärase käsitlusviisi poolest
Loobus varasemast laialivalguvast stiilist, keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Kõige selle juures säilitas usutavuse. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. Poed on peetud nii geeniuseks kui ka närvihaigeks. Nimiluuletus "Kaaren" kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. The most obvious symbol is, of course, the raven itself. When Poe had decided to use a refrain that repeated the word "nevermore," he found that it would be most effective if he used a non-reasoning creature to utter the word. It would make little sense to use a human, since the human could reason to answer the questions (Poe, 1850). In "The Raven" it is important
Suitsus varakult: tema esimene luuletus avaldati 1899. a, kui ta oli vaid 15- aastane. Esikkogu "Elu tuli" ilmus 1905. a Helsingis, järgnesid "Tuulemaa" (1913) ja "Kõik on kokku unenägu" (1922) ning samal aastal ka armastusluule valikkogu "Ohvrisuits". Viimane luulekogu "Tuli ja tuul" ilmus 1950.a Stokholmis. Esikkogu "Elu tuli" sisaldab luuletusi aastaist 1900 1904. Neid luuletusi kannab usk inimesesse, tema võimesse maailma uueks muuta. Värsikogu hoogsalt sissejuhatav nimiluuletus on üles ehitatud elu ja surma antiteesile. Siin loob luuletaja püha tule sümboli, mis avab elu mõtte võitlemises aadete eest. Järgmises luulekogus "Tuulemaa" on kirjaniku ideeline ja poeetiline maailmapilt põhjalikult muutunud. Põhiteemaks said traagilisi murranguid üleelanud inimese pettumused ja unistused, ideaalide ja reaktsiooniaja tegelikkuse vastuolu. Temaatiliselt ja kujutluslaadilt on luulekogu
Näitab, et ta luule on muutunud: ,,Tuulehaud", ,,Laul Eestist" (1908) on tema nägemus Eestist, pessimistlik, ,,Sügise laul" on ka pessimistlik. · Teine tsükkel ,,Maailma vari" luuletused, mis kirjeldavad sõda ja ,,Grupp" kirjeldab sakslaste sõjakust. ,,Sapine kuu" sõjavastane luuletus, kus sõna sõda ei kasutata. Iseloomustab irooniline ajaluule. · Kolmas tsükkel ,,Rängast ringist" 1917 veebruarirevolutsioonist. Saabunud vabariik ja vaimustus, nimiluuletus on ,,Kõik on kokku unenägu". 1919 kutsutakse Suits Tartu Ülikooli emakeele õppejõuks. Töötab seal 1921-1924, tema loengutel käisid väga paljud. Avaldab Eesti nüüdislüürika luuleantoloogia, ajalugu tekstides, ,,Noor Eesti", Kreutzwaldi, Kristjan-Jaak Petersoni. Suhtleb aktiivselt Euroopa konverentsidel, kutsuti Euroopa ülikooli Königsbergi, Stockholmi, Göteborgi. Valitakse Uppsala ülikooli audoktoriks, Prantsuse akadeemia korrespondendiks, Soomes kirjanduse seltsi auliikmeks
aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845). Nimiluuletus "Kaaren" kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892) Esimene Lääne luuletaja, kes kasutas riimita vabavärssi. Pigem XX saj ekspressionismi laadis looming. Sündis Long Islandi saarel farmeri peres. Haris end ise. Tegi tööd vaid hädapäraseks äraelamiseks. Kodusõja alal töötas sanitarina sõjaväehaiglas. Teda inspireerisid USA võimas loodus ja aina kiirenev ühiskonnaelu
Aja kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli loomingu pealkirjas. (Johannes Semper - "Julmal ajal" ) Johannes Barbarus kirjutas aja verisest näost ja veristest jalgadest ,mis inimest tallavad( "Indtroduktsioon" , "Laul enesest 1") . Jaan Kärner aga aja -süüfilisest ,mis uuristab aju ("Haigel ajal").Ülekaalus oli üldistav pilt maailma ja inimkonna ummikusse jõudnud arengust. Golbaalse katastroofi läbib Johannes Barbaruse luulekogu "Katastroofid".Marie Underi kogu "Verivalla" nimiluuletus on samuti otsekui maailmalõpu painajalik nägemus.leidlike metafooridega loob Under õudsaid pilte.
annaabi.ee 
