Enamik vetikatest elab veekogudes, kas Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. hõljuvad vees/kasvavad veekogu põhjas.Hulkrakne Keha nimetatakse talluseks| Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad Erinevused:Vetikat toestab ümbritsev vesi-taime vars. Fotosünteesib tallus, taimel leht.| omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008¼0,015 mm.|klorella- Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Klorella on üherakuline rohevetikas, võib elada väga erinevates kasvupaikades nii Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008¼0,015 mm
et ilmselt põlvnevad õistaimede kauged eellased ürgsetest pleurokokitaolistest rohevetiktaimedest. Lühikirjeldus Eestikeelne nimi pleurokokk Ladinakeelne nimi Pleurococcus vulgaris Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Eluvorm Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008...0,015 mm. Väliskuju Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Paljunemine Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel. Algul jäävad pooldunud rakud 2...4-kaupa kokku. Peagi jagunevad rakud uuesti ja nii võivad moodustuda lühikesed rakuniidid. Levik ja ohtrus Väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. Kasvukoht Esineb eranditult õhkkeskkonnas, vees hukkub. Peamiselt kasvab puutüvede alumistel niisketel osadel, kuid ka kividel
4) Kirjeldage rakutuuma ehitust. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumamembraanid on ehituselt sarnased teiste rakumembraanidega. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad.Kromosoomid on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitu tuumakest. Need on piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum on enamasti ümar, võib selle kuju ja suurus eri rakkudes varieeruda. 5) Mis tähtsus on rakutuumal? Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. Enamasti on
Neil on ATP-ga seondumise domään ja ATPaasne aktiivsus. · Chaperoniinide rolli rakuskeleti moodustamises hakati uurima hüpertermofiilsel (valgulise kestaga) atsidofiilsel arhel Sulfolobus shibatae, kellel kindlasti on vaja hoolitseda valkude struktuuri säilumise eest, sest tema Topt on 83 kraadi ja pH opt on 3.0. · Selle bakteri chaperoniinid koosnevad kahest suures koguses rakus esinevast valgust. Nad agregeeruvad niitideks, kui in vitro lisada neile ATPd ja Mg. Mis siis ikkagi on nende niitide roll? · Üks võimalus on, et nad on ikkagi rakuskeletiks. Sulfolobusel on valguline kest ja seega nö kõva välisskelett puudub. NB! Rakuskeletti ja kõva rakukesta puudumist on vaja ka fagotsütoosiks. · Valgulise kestaga Sulfolobus ja kestata Thermoplasma on ühed kandidaadid eukarüootsete rakkude eellasteks, kes endosümbioosi teel omandasid organellide eellased.
Anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskonna põsiva Ph taseme. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad.. Neid enamus rakkudes ei näe, kuna nad on lahti keerdunud väga peeneteks niitideks. Tuumas võib näha mitut tuumakest. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. Kromosoomide arv ja kuju on muutumatu. Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Need võib sarnasuse alusel jagada 23 paariks. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene
Tsütoplasma on pidevas liikumises on seob rakuorganellid ühtseks tervikuks. Milline on rakutuuma ehitus ja ülesanne? Tuuma ümbris koosneb kahest membraanist. Membraanide sees on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus rakku ja rakust välja. Tuumamembraanid on sarnased teiste rakkude membraanidega. Tuuma sisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks ja see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d jne. kromosoomid on raku olulisimad osad. Enamasti neid ei näe, sest nad on peeneteks niitideks lahti harutatud. Neid on näha ainult rakujagunemise ajal, sest siis pakitakse nad niivõrd kokku, et neid on võimalik eraldada. Tuumas on tuumakesed, kus toimub aktiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kui rakust eraldada tuum, siis raku ainevahetus aeglustub ja kaotab paljunemisvõime, mõne aja pärast rakk aga hukkub. Rakutuum puudub näiteks inimese küpsetes erütrotsüütides. Enamasti on rakus ainult üks tuum
o tuumamembraan on ehituselt sarnane teiste rakumembraanidega; o membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja; o poorid on suured, et läbi mahuksid ka suured molekulid; o tuumasisene plasma on karüoplasma; o karüoplasma sisaldab DNAd, valke, RNAd; o kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad, mis on enamik juhtudel väga peenteks niitideks lahti keerdunud; o rakujagunemise alguseks pakitakse kromosoomid sedavõrd kokku, et nad muutuvad ülejäänud karüoplasmast eristatavaks (nukleosoomne fibrill keerdub kokku); o tuumas võib olla ka üks või mitu tuumakest, mis on piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRna süntees ja ribosoomide moodustumine; o rakutuuma kuju võib olla erinev;
korral lõigatakse ta teraliseks ja jäetakse seisma Osa vadakut nõrgub välja, järgneb järelsoojendus, segamine ja pesemine Alma kodujuust 4% 100 g toodet sisaldab: Energiat - 460 kJ/110 kcal Valke - 16 g Süsivesikuid - 2,6 g Rasvu - 4 g Soola max 1% Toorjuust Toorjuustud on piimavalkude kalgendamise teel valmistatud tooted, mida ei järelvalmitata Tuntuimad toorjuustud on feta, mozzarella ja philadelphia Mozzarella Juustumass venitatakse niitideks ja keritakse kokku Originaalmozzarella on värskelt pehme ja elastne ning võtab ka tugeval muljumisel alati tagasi oma algse kuju Mozzarella Mozzarella säilib 7 päeva külmkapis kinnises karbis Võib säilitada ka nõrgas soolvees, mida peaks iga päev uuendama Mozzarella on üks vähestest juustudest, mis talub külmutamist ilma märgatavate maitse- või struktuurimuutusteta Feta Valmistatakse kitse- või lambapiimast või nende segust
Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Ehituselt on sarnased teiste rakumembraanidega. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See on tihedam, kui rakuplasma. Ta nukleiinhappeid sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Enamikes rakkudes neid ei näe, sest kromosoomid on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. Mikroskoobi abil võib näha ühte või mitut tuumakest piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse - kui rakk on ümar siis ka tuum on ümar. Kui rakk on välja venitatud siis ka tuum on välja venitatud. 5. Kromosoomid, koostis, ehitus, ülesanded. CHROMIS värv SOMA - kehake Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimese iga keharaku
biopolümeerid: polüsahhariidid, valgus ja nukleiinhapped. Peale selle leiab tsütoplasmast mitmesuguseid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. 4. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes on pooris, mille kaudu toimub ainetevahetus. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks- selles on DNA-d, valke, RNA-d ja madalmolekulaarseid ühendeid. Kõige olulisemaid osasid- kromosoome, enamikus rakkudes ei näe, sest nad on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. 5. Rakutuuma tähtsus: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 6. 7. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. 8. Kui inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, siis igas muna- ja seemnerakus on üksnes 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkudes kaks korda vähem kromosoome kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. lk 58 1
° Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne ° Rakutuum avastati taimerakus 1831. ° Tuumaümbris kahest membraanist ° membraanis paikevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja ° karüoplasma tuumasisene plasma > DNA, valgud, RNA, madalmolekulaarsed ühendid ° Kromosoomid tuuma olulisemad osad > kromatiin > peeneteks niitideks lahti keerdunud > jagunemise alguseks pakitakse kokku, siis nähtavad ° Tuumas võib näha ühte või mitut tuumakest. > piirkonnad, kus ribosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodust. ° Enamasti ümar, eri rakkudes võib varieeruda ° Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse ° Rakutuum puudub küpsetes erütrotsüütides jagunemisvõimu puudub, uusi moodustub vereloomueelundides
ained. Anorgaanilised ained tagavad püsiva pH · Tsütoplasmas aminohapped, nukleotiidid, moni-ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jt. · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. · Tuumasisene plasma karüoplasma(sisaldan DNA-d, RNA-d, valke) · Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Nad on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. · Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitut tuumakest. Seal toimub kromosoomidel intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. · Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. · Inimese keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Võib jagada 23 paariks. · Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks, sisaldavad kromosoomide samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
Tuumamembraan- tuumaümbris (NE) koosneb kahest membraanist — välis- ja sisemembraanist; sise- ja välismembraani vahelist osa nim. perinukleaarne ruum; perinukleaarne ruum on otses ühenduses ER valendikuga; tuumaümbrist läbivad tuumapoorid Karüoplasma- on rakutuumasisene plasma; sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja erinevaid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma olulisimad osad. Enamikus rakkudes neid ei näe, sest kromosoomid on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. Alles rakujagunemise alguseks pakitakse nad sedavõrd kokku, et nad muutuvad ülejäänud karüoplasmast eristatavaks. Kromatiin- DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid Tuumake- nim tuumas asetsevat häguste piiridega eristatavat moodustist, millel puudub membraan. Tuumake moodustub tuumakese organisaatorpiirkonna (NOR) ümber, see on koht kromosoomis, mis sisaldab rRNA e ribosomaalse RNA geene
Mikrokapsel on raku kestaga tugevasti seotud ja teda võib vaadelda rakukesta osana. Makrokapsleid saab valgusmikroskoobis näha negatiivse värvimisega ( nigrosiin jmt.). Kui kapsel on kergesti rakust eralduv, siis on tegu lihtsalt rakku ümbritseva limaga. Niitjatel bakteritel on limatuped, mis ümbritsevad niiti. KAPSLI FUNKTSIOONID: 1. Kaitseb rakku kuivamise eest. 2. Takistab faagide adsorbeerumist rakule. 3. Kaitseb fagotsütoosi eest. 4. Liidab rakke niitideks ja agregaatideks. 5. Takistab hapniku difusiooni rakku. 6. Võib osaleda bakteri libiseval liikumisel. 7. Takistab toksikantide tungimist rakku. 8. Osaleb rakkude adhesioonil pindadele. 9. Seob mikroelemente. KAPSLITE KOOSTIS: 1. Homopolüsahhariidsed kapslid: Tüüpiline on disahhariid sahharoosi kasutamine juuretisena kapsli polüsahhariidi sünteesil. Sahharoosist saab sünteesida kahte sorti homopolüsahhariide: glükaane
on bakter vähe immunogeenne teda ei tunne inimene ära kui võõrast. - Mikrokapslid paksus alla 0,2 µm. On raku kestaga tugevasti seotud ja teda võib vaadelda rakukesta osana. - Makrokapslid paksus üle 0,2 µm. Saab valgusmikroskoobis näha negatiivse värvimisega. Kapsli funktsioonid: - Kaitseb rakku kuivamise eest. - Takistab faagide adsorbeerumist rakule. - Kaitseb fagotsütoosi eest. - Liidab rakke niitideks ja agregaatideks. - Takistab hapniku difusiooni rakku. - Võib osaleda bakteri libiseval liikumisel - Takistab toksikantide tungimist rakku - Osaleb rakkude kleepumisel pindadele. NB! Kapsel on hõre, ta ei takista ainete liikumist rakust sisse ega välja ega ole ka mehhaaniliseks kaitseks! 41. Eri koostisega kapslid. 1. Homopolüsahhariidsed kapslid sahharoosi kasutamine juuretisena kapsli
fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C, termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Pilet 2.Tahkes olekus on aatomid, ioonid või molekulid paigutunud staatiliselt. Nende osakeste vastastiktoime määrab ära tahkise omadused. Sideme liigid tahkistes-Iooniliste
o Märklauaks on glükosiidside 10. Bakteriraku kapsel, selle roll. Eri koostisega kapslid. Sahharoos kui juuretis kapslite sünteesil. Dekstraan ja levaan. Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud? Bakteriraku kapsel, selle roll o Kaitseb rakku kuivamise eest. o Takistab faagide adsorbeerumist rakule. o Kaitseb fagotsütoosi eest. o Liidab rakke niitideks ja agregaatideks o Takistab hapniku difusiooni rakku. o Võib osaleda bakteri libiseval liikumisel. o Takistab toksikantide tungimist rakku. o Osaleb rakkude adhesioonil pindadele. o Seob mikroelemente. o Tegelikult on kapsel ikkagi piisavalt hõre. Ta ei takista ainete liikumist rakust sisse ega välja ega ole ka mehhaaniliseks kaitseks! Eri koostisega kapslid:
Ti=2, ZnO vähendavad läbipaistvust, ei ole tugevad mehaaniliselt, seina ja laevärvid, ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. liimvärvid - kelmemoodustajaks on kaseiin, dekstriin, kondi- või sünteetilised liimid. Krohvi ja betooni katmiseks sisetöödeks, nt laevärvid. Klaaskiud. Klaasfiltrid. Vahtklaas. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Klaaskiud on head, kuna keemiliselt ja termiliselt püsivad, küllalt tugevad, painduvad, kulumiskindlad, vähe soojusjuhtivad. Klaasfiltrid: Klaas jahvatatakse peeneks, eraldatakse kindla suurusega osakesed, mis
Praktilist tähtsust omavadki töödeldud tsellulooskiud, kuna senini ei ole valktehiskiud kuigi tähtsat rolli mänginud. Tselluloosirikkaid materjale on väga palju ja sageli saab tsellulooskiudude tootmiseks kasutada ka jäätmeid. Valktehiskiude saadakse aga sellisest toormest, mis kõlbab kas inimese või looma toiduks (piima-, muna-, maapähkli-, soojavalgud. Tehiskiudude tootmisel tuleb tselluloos muuta lahustuvaks: saadud lahus pressitakse läbi peente avade (filjeeride) niitideks. Tselluloosi lahustamiseks 5 leitakse sobiv keskkond või muudetakse keemiliste reaktsioonide abil tselluloosi funktsionaalseid rühmi nii, et tselluloos lahustuks mõnes tavalises orgaanilises lahustis. Kvantitatiivne tselluloosi valem oleks (C6H10O5)n. Seega koosneb tselluloos glükoosi jääkidest, mida võib kius olla 1400-12000. teiste monosahhariidide ja pektiinainete jääke on tselluloosis vähe
abil. Kromatofoor on rõnga või poolrõnga kujuline ja paikneb seinmiselt. Rakus on üks tuum. Sugutul paljunemisel tekivad ükskõik millises rakus, välja arvatud basaalrakk, nelja viburiga rändeosed. Suguline paljunemine on isogaamne. Gameedid on väikesed, kahe viburiga, moodustavad samuti ükskõik millises rakus. Kopuleeruvad ainult erinevate isendite gameedid. Sügoot jaguneb meioosi teel. Tekib neli rändeost, mis kasvavad uuteks niitideks. Kogu elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. Caulerpa- merevetikas, millel on substraati mööda roomav, kuni 50 cm pikkune, vahel pikemgi tallus. Välisel sarnaneb risoomiga, millel on lisajuured ja suured lehed. Tallus on otsekui hiidrakk ühtse protoplasti ja paljude tuumade ning kromatofooridega. Talluses puuduvad vaheseinad, kuid esinevad tselluloosist tuginiidid. Sugutu paljunemine puudub, vahel esineb vegetatiivne paljunemine talluse tükkide abil
Glükosüülitud valgud, aga need ei ole ainult seentele iseloomulikud. Kapsel- kapsel katab rakku väljast. Väga hüdrofiilsed. Kapsli paksus 1. Mikrokapslid (paksus <0,2 µm, valgusmikroskoobis ei näe). Mikrokapsel on raku kestaga tugevasti seotud ja teda võib vaadelda rakukesta osana. 2. Makrokapslid (paksus >0,2 µm). Kapsli funktsioonid 1. Kaitseb rakku kuivamise eest. 2. Takistab faagide adsorbeeumist rakule. 3. Kaitsef fagotsütoosi eesti. 4. Liidab rakke (niitideks ja agregaatideks). 5. Takistab hapniku difusiooni rakku. 6. Võib osaleda bakteri libiseval liikumisel. 7. Takistab toksikantide tungimist rakku. 8. Osaleb rakkude adhesioonil pindadele. 9. Seob mikroelemente (kapsel negatiivselt laetud, võib positiivselt laetud mikroelemente siduda). Kapsel ei takista ainete liikumist rakust sisse ega välja; EI OLE mehhaaniliseks kaitseks. Kapslite koostis 1
substraadile värvusetu basaalraku abil. Kromatofoor on rõnga või poolrõnga kujuline ja paikneb seinmiselt. Rakus on üks tuum. Sugutul paljunemisel tekivad ükskõik millises rakus, välja arvatud basaalrakk, nelja viburiga rändeosed. Suguline paljunemine on isogaamne. Gameedid on väikesed, kahe viburiga, moodustavad samuti ükskõik millises rakus. Kopuleeruvad ainult erinevate isendite gameedid. Sügoot jaguneb meioosi teel. Tekib neli rändeost, mis kasvavad uuteks niitideks. Kogu elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. Caulerpa- merevetikas, millel on substraati mööda roomav, kuni 50 cm pikkune, vahel pikemgi tallus. Välisel sarnaneb risoomiga, millel on lisajuured ja suured lehed. Tallus on otsekui hiidrakk ühtse protoplasti ja paljude tuumade ning kromatofooridega. Talluses puuduvad vaheseinad, kuid esinevad tselluloosist tuginiidid. Sugutu paljunemine puudub, vahel esineb vegetatiivne paljunemine talluse tükkide abil. Suguline
substraadile värvusetu basaalraku abil. Kromatofoor on rõnga või poolrõnga kujuline ja paikneb seinmiselt. Rakus on üks tuum. Sugutul paljunemisel tekivad ükskõik millises rakus, välja arvatud basaalrakk, nelja viburiga rändeosed. Suguline paljunemine on isogaamne. Gameedid on väikesed, kahe viburiga, moodustavad samuti ükskõik millises rakus. Kopuleeruvad ainult erinevate isendite gameedid. Sügoot jaguneb meioosi teel. Tekib neli rändeost, mis kasvavad uuteks niitideks. Kogu elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. Caulerpa- merevetikas, millel on substraati mööda roomav, kuni 50 cm pikkune, vahel pikemgi tallus. Välisel sarnaneb risoomiga, millel on lisajuured ja suured lehed. Tallus on otsekui hiidrakk ühtse protoplasti ja paljude tuumade ning kromatofooridega. Talluses puuduvad vaheseinad, kuid esinevad tselluloosist tuginiidid. Sugutu paljunemine puudub, vahel esineb vegetatiivne paljunemine talluse tükkide abil
annaabi.ee 
