Pärast puude raiumist oksad põletati ning kännud juuriti välja. Alles siis sai seal heina niitma hakata. Pärast puude mahavõtmist hakkasid lagendikul metsataimed asenduma rohkem valgust vajavate niidutaimedega. Inimene ei külvanud ega istutanud neid taimi. Niimoodi kujunenud niitu nimetatakse looduslikuks niiduks. (1) Looduslikke niite on mitmesuguseid: 3. aruniit kuival maapinnal heinamaadena kasutatavad niidud, 4. puisniit aruniidul kasvab ka üksikuid puid ning põõsaid, näiteks mahajäetud heinamaadel, on väga liigirikkad, sest seal on nii metsa- kui niidutaimi ja loomi, 5. sooniit märja mullaga niit, tavaliselt sooservadel, 6. looniit paekivisel pinnal, leidub rannikualal ning läänesaartel, 7. luhaniidud asuvad aladel, mida jõed kevadise suurvee ajal üle ujutavad, 8. rannaniidud asuvad mere ääres, seal karjatatakse loomi, sest niitmiseks on maapind liiga kivine. (2)
50-60% madalmurusust vegetatsiooniperioodi lopuks on sobiv tulemus (Jürgens ja Sammul 2004). Vastavalt poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nouetele on aruniitudel lubatud koormused järgmised: · kadastikul karjatamise korral 0,21,0 lü/ha (koormus 1,0 on ilmselt moeldud lopsakamatele pärisarukadastikele); · aruniidul karjatamise korral 0,21,2 lü/ha · nommel karjatamise korral 0,20,8 lü/ha. (http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Aru_ja_soostunud_niitude_hoolduskava_20 12.pdf) 3. Karjatamise mõju Luhad Luhad ehk lamminiidud asuvad üleujutavate veekogude madalatel kallastel. Kevadised üleujutused muudavad mullad viljakaks. Lamminiidud on enamasti kujunenud lammimetsadest ning on üldiselt lagedad, üksikute puude ja põõsastega. Rohurinne on liigirikas