põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Deformatsioonivuugid Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid, kuid rikuvad seina välimuse. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Deformatsioonivuukide paiknemine Üheseid juhiseid deformatsioonivuukide rajamiseks ei saa anda. Iga ehitust tuleks vaadelda ja hinnata eraldi, et leida kohad, kuhu vuugid paigutada, ilma et rikutaks struktuurset ühtsust. Praktika näitab, et sagedaste avadega välisseintes ei tohiks deformatsioonivuugid olla üksteisest kaugemal kui kuus meetrit
1 9 Nõlva püsivus 9.1 Probleemi olemus Maapinna kõrguste erinevuse puhul tekkivad pinnases täiendavad nihkepinged. Kui kõrguste erinevusest tingitud nõlva kalle on piisavalt suur, võib nihkepinge mingil pinnal saavutada nihketugevuse ja põhjustada pinnase purunemise ning nõlva varisemise. Nõlva varisemist võib pinnase tugevuse ja maapinna kalde kõrval mõjutada pinnasevee liikumine, staatiline ja dünaamiline lisakoormus. Nõlva purunemisega võib kaasneda külgnevate ehitiste purunemine ja seega oluline oht nii inimeludele kui ka materiaalsetele väärtustele. Seepärast on nõlva püsivuse tagamine olnud alati tõsine ja vastutusrikas inseneriprobleem. 9.2 Nõlvade liigid ja purunemisviisid
tarvilik määrata 6 üksteisest sõltumatut pingekomponenti: 3 suuremad nihkepinged ja suured pingekontsentratsioonid. Nihkumine ei toimu Katseseadmete keerukuse ja kõrge hinna tõttu kasutatakse siiski harva. normaalpinge ja 3 nihkepinge komponenti. Pinnasemehaanikas loetakse piki pinda, vaid haarab teatud keskelt paksema ja äärtest õhema kihi. 1.7.3 Nihketugevuse hindamine empiiriliste seoste abil Liiva survepinged pos-ks ja tõmbepinged neg-ks. Pinnastes on tegemist pea Etteantud lõikepind ei pruugi olla kõige nõrgem koht pinnases. sisehõõrde nurga hindamise lihtsa mooduse on esitanud Brinch Hansen ja alati survepingetega ja seepärast tavaline tähistamisviis nõuaks kõigi Liketeimiga määratud tugevusparameetrid on kasutatavad inseneripraktikas
Viirsavi pealispind asub absoluutkõrgusel -1...-2 m, jõe säng on kujunenud viirsavisse. Savikompleksi all asub tihe moreeni või liiva kiht. Sauga jõe kallastel on vahetult mulla-, turba- või mereliivade kihi all kuni kümne meetri paksune jääjärvelise tekkega viirsavi. Nii nagu viirsavi, on ka tema all karbonaatkivimitest aluspõhja peal olev veega küllastunud savi-liiv moreen, pärit viimase jääaja lõpust. Just viirsavid ja teised savi- ning aleuriidipinnased on nende väikese nihketugevuse tõttu Eesti oludes eriti lihkeohtlikud. Olulist rolli mängib ka põhjaveetaseme kõrgus ning kiire veetaseme langus jões. Viimane tõsisem maalihe toimus 2005. aasta detsembris, kui Sauga jõe ääres Nurme silla lähedal varises kallas 125 m ulatuses. Lähim maja asub varisenud alast mõneteist meetri kaugusel. Maalihet võivad põhjustada, nii hoonete ehitamisest tingitud lisaraskus nõlvale kui ka põrkekalda olemasolu (kallas, mida vesi uuristab), mille koosmõju võibki põhjustada
Pinnas on arvestada, Sellistel pinnastel on kasutuspiirseisundi järgi? Kasutuspiirseisundi anisotroopne, seetõttu ei ole deformeeritavus kompressioonigraafik poollogaritmilises tekkimise vältimiseks kehtestatakse vajumite ja kõigis suundades ühesugune mõõtkavas sirge ja selle kalle pingetest sõltumatu vajumi erimite piirväärtused, mis peavad jääma 21. Mis on tiivikkatse? Nihketugevuse konstantne suurus. Kasutades selle graafiku kaht prognoositavatest väiksemaks määramiseks looduslikus pinnasemassiivis on iseloomustavat suurust - compressiooniindeksit Kasutuspiirseisundit kontrollitakse enamlevinud tiivikkatse. Tiivikkatse seade cc arvutatakse elementaarkihist tingitud vajum normkoormuste järgi Kasutus piirseisundis kujutab endast penetratsioonivarda otsa
karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid kuid muudavad välisilme inetuks. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Betoonplokkidest laotud müüritis on jäik konstruktsioon. Praod tekivad tavaliselt siis kui toetav konstruktsioon (näiteks vundament, sillused) ei ole küllalt jäigad ja tugevad. Pragude tekkimist ja avanemist põhjustab ka mittepiisava jäikusega horisontaalselt töötav konstruktsioon (näitks seinte
Tihendades eelnevalt iga vertikaalsurve 1, 2 ja 3 juures sama pinnase 3 proovikeha ja seejärel teha nendega dreenimata teim, saame tulemused, mis joonisel on märgitud ristikestega. Seega igale tihedusele vastab oma cu. Tuleb lugeda õnnelikuks juhuseks, et ristikesed asuvad ühel sirgel ja lubavad määrata lihtsa sõltuvuse tugevuse ja vertikaalsurve vahel. Siit on ka selge, et ' ja c' ei ole füüsikalises mõttes puhtalt seotud hõõrde ega kohesiooniga, vaid on lihtsalt nihketugevuse sõltuvust vertikaalsurvest kirjeldava matemaatilise seose parameetrid. Lõiketeimil on olulised puudused. Pingejaotus lõikepinnal ei ole ühtlane nagu eeldatud parameetrite arvutamisel. Normaalpinge on keskel suurem kui äärtel. Äärtel tekivad keskmistest suuremad nihkepinged ja suured pingekontsentratsioonid. Nihkumine ei toimu piki pinda, vaid haarab teatud keskelt paksema ja äärtest õhema kihi. Etteantud lõikepind ei pruugi olla kõige nõrgem koht pinnases. Kõik need
pinnaprofiilid kokku puutuvad Liimikihi paksus, mm Liimikihi OPTIMAALNE PAKSUS on tavaliselt (0,05 ... 0,15) mm Priit Põdra 4. Ainesliited 40 Lii id nihketugevuse Liimide ihk t võrdlus õ dl Allikas: http://www.roymech.co.uk Konkreetse liimi kasutamisel tuleb selle tugesvusomaduste tuvastamisel lähtuda tootja andmetest andmetest. Priit Põdra 4
1 2. kombinatsiooni jaoks 1,25, teistel juhtudel 1,0. Arvutusnäide 4.1 Määrata joonisel 4.12 toodud andmetel vajalik lintvundamendi talla laius. Alaline normkoormus 240 kN/m ja ajutine Maapind normkoormus 50 kN/m. Pinnaseks on kõvaplastne savi, mille dreenimata V1 nihketugevuse normväärtus cuk = 70 kPa. Tagasitäite mahukaal on 16,5 2,90 1,20 3 Keldri põrand kN/m Arvutus teise arvutusvariandiga Arvutuskoormus B=? 0,50
määratakse vertikaalne koormus ja kontrollitakse tugevust. Kontrollitakse neid ääriku osasid, mis on ristuvast seinast kaugel. Sel juhul eeldatakse vaba nõtkumist. Põikseina nimetatakse tihti ka diafragmaks, selle mõistega tähistatakse põikseina hoonet tuulele jäigastavat mõistet. Karkasshoonete puhul on diafragma karkassi auku täitev konstruktsioon kas müüritis või raudbetoonelement, mis töötab omas pinnas. Diafragma töö on seotud alati ka nihketugevuse loomisega vastavas kohas. Põikseina puhul peab olema tagatud nihketugevus igas tema lõikes, samuti nihketugevus ristuvate seinte joonel. Diafragma nihketugevust kontrollitakse avaldisega kus lc on ristlõike surutud osa pikkus. 21. Kiviseintega kõrghoone konstueerimine (vahelaed, põikseinad) Kõrghoone konstrueerimine Kõrghoone konstrueerimisel tuleb põhitähelepanu pöörata hoone üldstabiilsusele ja jäikusele.
Tühjade praoga ristsed ära kasutada poolikuid vert.vuukidega müüritises tõmbepinged.Kuna hapra telliseid täiteridades, saab peavad kivide otsad olema materj tõmbetugevus on laduda soojustusega seinu. tihedalt üksteise väike,areneb pragu edasi Mitmekihilise seina puhul vastas.Müüritise Mört on ebahomogeenne, laotakse kuni 5 rida telliseid nihketugevuse saab selles on tihedamaid ja kohakuti, ilma sidumata katseandmete puudumisel hõredamaid kohti,üksikuid põiki müüri. Järgneb siderida vastavatest suuremaid tükke.Kui sellised ja jälle 5 kohakuti valemitest.Armeerimata kohad satuvad vuuki,hakkab rida.Vertikaalse kihi liialt müüritise kivi töötama lihttalana kahel
Kui poorid on veega täitunud, sõltub pinnase tihenemine vee filtratsiooni kiirusest pinnases. Selliselt käitub pinnas tihenemis-staadiumis. Selles staadiumis sõltub vajum koormusest lineaarselt (vt lisa p. 2.3.1.) Koormuse suurenedes pinnasele tekivad aluses nihkepinged, mis püüavad osakesi vastastikku nihutada. Pinnase nihketugevus sõltub osakestevahelisest hõõrdest, savipinnaste puhul ka veel nidususest (kohesioonist). Kui tekkivad nihkepinged ületavad pinnase nihketugevuse, algab pinnaseosakeste nihkumine. Pinnas deformeerub peamiselt osakeste nihete arvel. See on väljasurumise staadium. Selle staadiumi algperioodil pole pinnase kandevõime veel ammendunud. Lõpuks põhjustab üha arenev nihe pinnases vajumi suurenemise ilma koormuse suurenemiseta, mille lõpptulemuseks on pinnase väljasurumune vundamendi alt. Kui tekkivad nihkepinged ületavad tunduvalt pinnase nihketugevust, viib pinnaseosakeste nihkumine aluse varisemiseni (varisemisstaadium).
Kui temperatuur on alla -20 lüheneb aeg 1-1,5 tunnini. Sellest tulenevalt määratletakse ehitatava lõigupikkus ning valitakse tihendusmasinad. Pinnase veoks kasutatavate kalluri kastid tuleb kas kloorkaltsiumi lahusega üle töödelda või kasutada nende soojendamist, et vältida pinnase külmumist veo ajal kasti külge. 173. Tihendamine- pinnase pooride osakaalu vähendamine mehaaniliselt pinnase konstantse niiskussisalduse juures. 174. Tihenduse eesmärgid: · Pinnase nihketugevuse ja sellega seotult kandevõime tõstmine · Pinnase jäikuse suurendamine ja sellega seotult võimalike tulevaste püsivate deformatsioonide vähendamine · Pinnase pooride mahu ja sellega seotult võimaliku tulevase niiskusesisalduse ja külmakerke vähendamine. 175. Pinnase tihendamisel saavutatav tihedus sõltub · Pinnase tüüp · Pinnase niiskussisaldus · Kohalikud tingimused
eeldusi ja vajum leitakse üksikute kihtide deformatsioonide summeerimise teel. 20. Nõlva püsivus. probleemi olemus. Võimalikud lihet soodustava põhjused. Nõlva püsivuse parandamine. 16 Maapinna kõrguste erinevuse puhul tekivad pinnases täiendavad nihkepinged. Kui kõrguste erinevusest tingitud nõlva kalle on piisavalt suur, võib nihkepinge mingil pinnal saavutada nihketugevuse ja põhjustada pinnase purunemise ning nõlva varisemise. Nõlva varisemist võib pinnase tugevuse ja maapinna kalde kõrval mõjutada pinnasevee liikumine, staatiline ja dünaamiline lisakoormus. Nõlva purunemisega võib kaasneda külgnevate ehitiste purunemine ja seega oluline oht nii inimeludele kui ka materiaalsetele väärtustele. Seepärast on nõlva püsivuse tagamine olnud alati tõsine ja vastutusrikas inseneriprobleem. Looduslikud nõlvad on sageli tasakaalu piiril
Postist (koormatud alast) plaadi kahe kasuskõrguse kaugusel paikneva baaskontrollperimeetri pikkus u1 = 2· 2 d + 4 a = 4· ·200 + 4·300 = 2513 + 1200 = 3713 mm. Kontrollperimeetriga määratud kontrolllõikes mõjuva arvutusliku nihkepinge arvutame aval- disega (7.7): VEd 529000 N v Ed 1,15 0,82 . u id 3713 200 mm 2 Põikarmatuurita plaadi läbisurumiskandevõime (nihketugevuse) arvutame avaldisega (7.8): v Rd ,c C Rd ,c k 3 100 lf ck k1 cp v min k1 cp , kus CRd,c =0,18, 200 200 k 1 1 2, d 200 fck = 16,7 MPa , l ly lz 0,02 , 2 2 82
annaabi.ee 
