Tallinna Tehnikaülikool INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Kontrolltöö aines ,,Arvutid I" Tallinn 2012 Reverssiivse nihkeregistri loogikaskeem paralleellaadimisega nihkeregistri loogikaskeem JK trigerite baasil. Kui M=1, on nihe paremale, kui M=0, on nihe vasakule. Kui PL=1, toimub parallleellaadimine välisest sisendist (Di) qi+1 qi qi-1 TT TT TT R C JK R C JK R C JK R C
Tallinna Tehnikaülikool INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Kontrolltöö aines ,,Arvutid I" x Tallinn 2012 Ülesanne Koostage reverssiivse paralleel laadimisega vasakule nihutava nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. Lahendus Reversiivne vasakule nihutav kui M=1 nihutab vasakule. Paralleel laadimisega kui PL=1 siis Di=>qi, kus Di on algväärtus
Reversiivse nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. qi qi+1 qi-1 TT TT TT Reset R c T Rc T Rc T c di+1 di di-1 1 & & + + M 1
docstxt/13662205356496.txt
Reverssiivne paraleellaadimisega nihkeregister T trigerite baasil. Kui M=1, on nihe paremale, kui M=0, on nihe vasakule. Kui PL=1, toimub parallleellaadimine välisest sisendist (Di) qi+1 qi qi qi-1 qi+1 qi-1 TT TT TT R C T R C T R C T R C Ti+1 Ti T...
Tallinna Tehnikaülikool Arvuti I kontrolltöö reversiivse nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil Tallinn 2009 Reversiivne nihkerigister T-trigeri(ehk loendustriger) baasil. Juht sisend M määrab nihke suuna. M=1 nihe paremale ja M=0 nihe vasakule. C on sünkroniseerimis sisend.
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 1.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: Koostada vasakule nihutava paralleel laadimidega nihkeregistri loogikaskeem JK trigerite baasil. Esmane skeem näeb välja: Funktsiooni sõltuvus: J(i)=f(PL, di, qi-1, Ki ) Tõeväärtustabel J(i) väärus sõltub q(i) nihest ja K(i) väärtusest Karnaugh kaart vastavalt tõeväärtustabelile: J(i) = PL q(i-1) K(i) + PL d(i) q(i-1) + PL d(i) q(i) q(i-1) + + PL d(i) q(i) + PL q(i) q(i-1) + PL q(i) q(i-1) K(i) = = PL q(i-1) ( K(i) + d(i) + q(i) ) + PL q(i) (d(i) + K(i) + q(i-1) ) Skeem vastavalt valemile:
Reversiivne parallel ladimisega nihkeregister T triggerite baasil Kontroll töö nr.1 Juhendaja: dotsent Teet Evartson Tallinn 2014 · Ülesande püstitus · Elementide kirjeldus · Loogika skeem Ülesande püstitus Koostada reverssiivse paralleel ladimisega nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. Tallinna Tehnikaülikool Elementide kirjeldus Põhielement T trigger ja baas loogika elementid. Tõenäolustabel on sama nagu D trigeril, põhimõtteliselt see on D trigger T triggeri baasil. D C Q - 0 Qt-1
a0 = 11110011 a1 = 01010101 Milline on signaal trigeri väljundis f0 kogu vaadeldava tsükli jooksul, kui selle väljundi seniseks väärtuseks oli 1? V: 11111001 5) Joonisel kujutatud trigeri sisenditesse antakse alljärgnevad signaalid. a0 = 00110011 a1 = 01010101 Milline on signaal trigeri väljundis f0 kogu vaadeldava tsükli jooksul, kui selle väljundi seniseks väärtuseks oli 1? V: 11100001 6) Joonisel kujutatud nihkeregistri sisenditesse antakse alljärgnevad signaalid. a0 = 11001111 a1 = 00000000 a2 = 11001111 a3 = 00110000 a4 = 11001111 a5 = 11111111 a6 = 01010101 Milline on signaal nihkeregistri väljundites f0f1f2f3 kujutatud tsükli lõpuks? V:1101 7) Joonisel kujutatud nihkeregistri sisenditesse antakse alljärgnevad signaalid. a0 = 11111100 a1 = 11111111 a2 = 00001111 a3 = 11110011 a4 = 11001111 a5 = 11111100 a6 = 01010101 Milline on signaal nihkeregistri väljundites f0f1f2f3 kujutatud tsükli lõpuks
vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust.) Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe.
Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale või vasakule (arvu järgud liiguvad korraga üks järk paremale v. vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust. 43.Nihkeregistrid. Nihkeregistri abil nihutatakse bitte vasakule või paremale. Sõna pikkus sõltub trigerite arvust (8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid). Registrit juhitakse signaalidega write ja reset. Nihkeregistri koostamisel kasut nii RS-, D- kui ka JK-trigereid. Sõltuvalt sellest, kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihutab register iga taktimpulsi toimel sisestatava 2 nd arvu kohti ühe võrra paremale või vasakule. Nihketehte puhul nihutatakse registis oleva arvu kõiki järke korraga.
poolsuletud jadasid (algus on , aga lõppu ei ole), ja võtmena m-jadasid (algus on , praktilist lõppu mitte, kuna kordusperiood on väga suur). Seega on rohkem või vähem üles ehitatud ühele ja/või mitmekordsele m-jada kasutusele. Lihtsa jadakrüpteri struktuurskeem: Dekrüpteri puhul: Siin on oluliseks momendiks see, kuidas saada dekrüpteerimisel kätte võti (milleks krüpteerimisel oli teatavasti juhuslik m-jada). Võti tuleb ise genereerida, kasutades selleks nihkeregistri baasil töötavat m-jada generaatorit. Seega on vastuvõtu poolel vaja teada m-jada puhul m-väärtust (millise laiendatud lõpliku korpuse GF (2m ) toel jada genereerida, mitu järku on nihkeregistris ? vt järgmised punktid!!) , nihkeregistrisse sisestatud arvu ja registri tagasiside väärtuseid tagasisidestusega järkude kohad on võimalik leida rekurentsest valemist. 1. Sünkroonsed süsteemid: sünkro toimub eraldi sõltumata alg ja krüptitekstist.
Saadakse n veergu ja m rida, mille Cartesiuse korrutise iga punkti jaoks saadakse videomälust kood, vastavalt sellele laeb DigitalAnalogConverter võrgu. Dot clk / n / m = crt syncro Aadressi moodustaja järgi saadab videomälu crt signaali. Videomälu: Dot clock annab aadressigeneraatorisse impulsi, viimane saadab aadressi videomällu (realiseeritud tavaliselt kahepordiliste nihkeregistrite baasil), mis samal ajal vahetab infot (aadresse ja datat) CPUga. Videomälu tühjendab oma nihkeregistri crt-väljundisse, kus see läbib DAC ja jõuab monitori. Videokaart: video RAM, graphics controller (accelerator), 3D/mpeg co-processor / controller, bus connector form CPU, DAC + bus to crt. Saab CPU-lt andmeid edastatava pildi kohta, arvutab täpsed aadressid ja värvid (color lookup table), konverteerib need analoogi. LCD: Kahe elektroodi vahel asub vedelkristall, mis teatud pinge andmisel polariseerib valgust (90¤). Tagant langeb ekraanile polariseerimata valgus, mis läbib filtri, mis
mustri, mille eri punktides kiire intensiivsuse erinevused (videomälust saadud koodide järgi) tekitavad inimsilma jaoks illusiooni ekraanil olevast reaalse maailma peegeldusest. Videomälu: Dot clock annab aadressigeneraatorisse impulsi, viimane saadab aadressi videomällu (realiseeritud tavaliselt kahepordiliste nihkeregistrite baasil), mis samal ajal vahetab infot (aadresse ja datat) CPUga. Videomälu tühjendab oma nihkeregistri crtväljundisse, kus see läbib DAC ja jõuab monitori. LCD (Liquid Crystal Display) Nad on kergemad ja vajavad palju vähem toiteenergiat kui tavalised katoodkiiretoruga kuvarid. Kahe elektroodi vahel asub vedelkristall, mis teatud pinge andmisel polariseerib valgust (90kraadi). Tagant langeb ekraanile polariseerimata valgus, mis läbib filtri, mis hoolitseb veelkord polarisatsiooni nullistamise eest, siis läbib valgus LC kihi, mis kas polariseerib selle või
Kui C=1, siis määratakse trigeri olek nii nagu otsesisenditega RS trigeri korral. Olekute tabel Sünkroimpulsi aeg peab olema minimaalne, mis trigeri ümberlülitamiseks vaha on (nt 3-10ns) Ümberlülitamine tolimub CLK impulsi frondiga sõltumata CLK impulsi kestusest. Sellege välistatakse trigeri mitmekordne ümberlülitus impulsi kestel. 12. Nihkeregistrid. Nihkeregistrid. Nihkeregistri abil saab arve nihutada vasakule või paremale ning väljastada järjestikku bitthaaval. Arvu kõik järgud liiguvad korraga ühe järgu võrra nooremale või vanemale kohale. Nihkeregister on tavaliselt universaalne register, ja ta on võimeline teostama kõik mikrooperatsioonid. Selleks on kõik tema järguskeemid omavahel seotud. Nihkeregistrites kasutakse ainult kaheastmelisi (M –S) trigereid või trigereid dünaamilise juhtimisega
Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0- seade (reset). Signaalidega write kirjut. sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 6. SUMMAATORID.
Registri põhimõtteskeem on joonisel. Registrit juhitakse signaalidega vastuvõtt ehk kirjutus (write) ja 0-seade (reset). Signaaliga write kirjutatakse sisendite A0...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Juhul kui info kirjutatakse trigeritesse mõlema sisendi S ja R kaudu parakoodis (otse ja inverteeritult), pole eelnenud informatsiooni kustutamine (reset) vajalik ning registril puudub vastav juhtimissisend. Nihkeregistri koostamiseks kasutatakse nii RS-, D- kui ka JK-trigereid. RS-trigeritega nihkeregistri skeem on järgneval joonisel. Trigeri otsene ja inverteeritud väljund ühendatakse järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule. Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimestest astmetest teistesse. 8 Loendurid
baiti. *Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade (reset). Signaalidega write kirjutatakse sisendite Aº...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. *Nihkreregistrid on registrid, kus info sistamine ja väljastamine toimub järjestikku. Nihkeregistrites ühendatakse trigeri otsene ja invertne väljund järgmise trigeri vastavatesse sisenditesse. Seega toimub iga kella taktkiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. *Sõltuvalt nihkeregistri realisatsioonist on võimalik infosõnaga sooritada a).aritmeetilist nihet, b).loogilist nihet ning c).ringnihet. *Reverssiivne nihkeregister võimaldab kahesuunalist nihet. *Registrid on arvuti ehituses äärmiselt tähtsad, kuna protsessoris toimub kogu vahetu info töötlemine just andmeregistrite abil (andmeid tõstetakse töölemiseks mälust andmeregistritesse ning sealt jälle tagasi mällu). Samuti on arvuti suvapöördusmälu jämetates
Võib koostada kõigi trigeritüüpide baasil. Nullimise sisend saadakse tavaliselt asünkroonsete R- sisendite kokku ühendamisega. - Reversiivne nihkeregister – juhtsisend M määrab nihke suuna - Paralleellaadimisega nihkeregister – algväärtus kantakse nihkeregistrisse paralleelkoodis. Juhtimiseks kasutatakse täiendavat sisendit PL. Sama sünkrosignaaliga juhitakse nii nihet kui ka paralleelset sissekannet. Nihkeregistri üks rakendusi on info teisendamine paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi. Paralleelkujul edastamine toimub ühe taktiga, kuid igale bitile on vaja oma liini. Paralleelkujult 19 järjestikkujule teisendamisel kantakse info paralleellaadimisega nihkeregistrisse. Sealt nihutatakse info järjestikkujul bitthaaval välja.
Saadakse n veergu ja m rida, mille Cartesiuse korrutise iga punkti jaoks saadakse videomälust kood, vastavalt sellele laeb DigitalAnalogConverter võrgu. Dot clk / n / m = crt syncro Aadressi moodustaja järgi saadab videomälu crt signaali. Videomälu: Dot clock annab aadressigeneraatorisse impulsi, viimane saadab aadressi videomällu (realiseeritud tavaliselt kahepordiliste nihkeregistrite baasil), mis samal ajal vahetab infot (aadresse ja datat) CPUga. Videomälu tühjendab oma nihkeregistri crt-väljundisse, kus see läbib DAC ja jõuab monitori. Videokaart: video RAM, graphics controller (accelerator), 3D/mpeg co- processor / controller, bus connector form CPU, DAC + bus to crt. Saab CPU-lt andmeid edastatava pildi kohta, arvutab täpsed aadressid ja värvid (color lookup table), konverteerib need analoogi. LCD: Kahe elektroodi vahel asub vedelkristall, mis teatud pinge andmisel polariseerib valgust (90¤). Tagant langeb ekraanile polariseerimata valgus, mis
Saadakse n veergu ja m rida, mille Cartesiuse korrutise iga punkti jaoks saadakse videomälust kood, vastavalt sellele laeb DigitalAnalogConverter võrgu. Dot clk / n / m = crt syncro Aadressi moodustaja järgi saadab videomälu crt signaali. Videomälu: Dot clock annab aadressigeneraatorisse impulsi, viimane saadab aadressi videomällu (realiseeritud tavaliselt kahepordiliste nihkeregistrite baasil), mis samal ajal vahetab infot (aadresse ja datat) CPUga. Videomälu tühjendab oma nihkeregistri crt-väljundisse, kus see läbib DAC ja jõuab monitori. Videokaart: video RAM, graphics controller (accelerator), 3D/mpeg co- processor / controller, bus connector form CPU, DAC + bus to crt. Saab CPU-lt andmeid edastatava pildi kohta, arvutab täpsed aadressid ja värvid (color lookup table), konverteerib need analoogi. LCD: Kahe elektroodi vahel asub vedelkristall, mis teatud pinge andmisel polariseerib valgust (90¤). Tagant langeb ekraanile polariseerimata valgus, mis
iga sisendit ühendada iga väljundiga. D MS Q D DM Y Y0 Y1 x2 Y2 x4 A0 x1 A Y3 x3 A1 Digitaaltehnika konspekt 32 8. Registrid 8.1. Üldist Nihkeregistri abil saab arve nihutada vasakule või paremale. Registri põhi ülesanne on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku. n järgulise arvu jaoks peab olemas n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale ja vasakule. Arvu kõik järgud liiguvad korraga 1 järk noorema (LSB) või vanema (MSB) kohale. 8.2. Nihkeregister Nihketehte puhul nihutatakse registris oleva arvu kõiki järke korraga
iga sisendit ühendada iga väljundiga. D MS Q D DM Y Y0 Y1 x2 Y2 x4 A0 x1 A Y3 x3 A1 8. Registrid 8.1. Üldist Nihkeregistri abil saab arve nihutada vasakule või paremale. Registri põhi ülesanne on mitmejärgulise arvu säilitamine. Register koosneb trigeritest, kus iga triger säilitab ühte kahendarvu järku. n järgulise arvu jaoks peab olemas n trigerit. Registrit võib kasutada ka arvude nihutamiseks paremale ja vasakule. Arvu kõik järgud liiguvad korraga 1 järk noorema (LSB) või vanema (MSB) kohale. 8.2. Nihkeregister Nihketehte puhul nihutatakse registris oleva arvu kõiki järke korraga
Nihkeregister Nihkeregisrtriks nim registrit, milles on võimalik kahendinformatsiooni ühes või mõlemas suunas nihutada. Nihkeregister võimaldab kirjutada biti kohale biti väärtusw või biti kohale biti väärtuse. Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas, nim reversiivseks. Nihet kasutatakse nt info teisendamisel paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi. Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasutatakse kõiki trigeritüüpe. Nihkeregistril võib samuti olla asetussisend. Nullimise sisend saadakse tavaliselt trigerite asünkroonsete R-sisendite kokkuühendamisega. Reversiivsed nihkeregistrid Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas, nim reversiivseks. Paralleellaadimisega nihkeregistrid St, et nihkeregistrisse võib kanda algväärtuse paralleelkoodis. Ilma paralleellaadimise võimaluseta saab sinna kanda
vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust.) Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 2
- Vaata Pilet3 Registrid Register on grupp ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna (hulk bitte) säilitamise võib olla registris võimalik teostada ka muid operatsioone (nihe,mitme infoallika valik jne). Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe.
24 satelliiti kosmoses + Maal mõned tugijaamad. Kogu aeg peab olema nägemisulatuses 4 satelliiti. Satelliidid saadavad samal ajal infot (igal satelliidil on oma kood) asukoht + kellaaeg. Selle järgi arvutatakse inimese asukoht. IEEE 802.11 – WiFi. Bluetooth – mõeldud selleks, et asendada ühendusjuhtmeid. Levikaugus kuni 100m (tavaliselt vähem). Andmeedastuskiirus pole väga suur, aga piisav. Binaarne juhuslik jada – posu kahendarve pikkusega N (määratud nihkeregistri pikkusega). Jada entroopia peab olema maksimaalne – etteennustamine võimalikult raske. Jada keskväärtus 0.5. Pole väga praktiline kasutada päris juhuslikku jada (nii saatja kui vastuvõtjad peaksid seda teadma) – on vaja tekitada jada, mis tunduks nagu päris juhuslik – pseudojuhuslik. M-jada on perioodiline. Nihkeregister. Mida pikem, seda suuremaks on võimalik üllatusmomenti teha. Lahtimurdmiseks on vaja teada mitu bitipesa registris on ning kust on tehtud tagasiside
n R R R Reset C Write R n Joonis 1.9. Register: a) põhimõtteskeem, b) tähis 33 Nihkeregistri koostamiseks kasutatakse nii RS-, D- kui ka JK-trigereid. RS-trigeritega nihkeregistri skeem on joonisel 1.10. Trigeri otsene ja inverteeritud väljund ühendatakse järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule. Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimestest astmetest teistesse.
Põhimälus on pinumälu võimalik realiseerida posinkrementse- ning predekrementse adresseerimise baasil (enne igat ,,PUSH" käsku pinuviita dekrementeeritakse ning peale igat ,,PULL" käsku seda inkrementeeritakse). Riistvaraliselt realiseeritakse pinumälu nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu (FIFO) ,,First In, First Out" ehk registrisse esimesena kantud andmed saab sealt ka esimesena välja. Seda meetodit võib ette kujutada klassikalise nihkeregistri töö mudeli abil: ühest otsast laetakse registrisse kahendväärtusi ja teisest otsat väljuvad sisenemise järjekorras. Kahe pordiga mälu (Dual-ported RAM) võimaldab samaaegselt ühe aadressi järgi kirjutada ja teise järgi lugeda. NT: videomälu puhul protsessori poolel kirjutatakse kujutise infot mällu ja teiselt poolelt ilmub kujutis ekraanile. Assotsiatiivmälu (Content-Adressable Memory) võimaldab otsida infot sõna sisu järgi ja teada saada teine
vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust.) Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe.
vasakule), arvujada esituse viimiseks röökujule ja vastupidi. Sõltuvalt arvu esitusviisist jaotatakse registrid jada- ja rööpregistriteks. Rööpregistrisse antakse säilitavana arvu kõik järgud korraga. Jadaregistrisse antakse arvu järgud ühekaupa tavaliselt alates nooremast järgust.) Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe.
annaabi.ee 
