· Suure koguse vedeliku paratsentsees · Albumiin · Transjugulaarne intrahepaatiline portosüsteemne sunt (TIPS) · Maksa transplantatsioon Spontaanne bakteriaalne peritoniit · Astsiidi tõttu hospitaliseeritud patsientidest kuni 30%, haiglas suremus 25% · Bakterite translokatsioon seedetraktist · Tekitajad: E coli ja teised Gram- seedetrakti bakterid, Gram+ Streptococcus viridans, Staphylococcus aureus, Enterococcus sp · Neutrofiile > 250/mm3 · Sümptomid: palavik, teadvusehäired, leukotsütoos, kõhuvalu või ebamugavustunne · Võib-olla asüptomaatiline · Ravi 2. pk tsefalosporiin nt tsefotaksiim · Vaariksite verejooksud profülaktika SBP vastu · Tervenenud profülaktiline AB 1x nädalas Hepatorenaalne sündroom · Raskest maksapuudulikkusest tingitud neerupuudulikkus ilma otsese neerupatoloogiata · 10% tsirroosihaigetel
toksiinid östrogeen 2. Erütrotsüütide hüpoplaasia põletikuprotsessid krooniline neerupuudulikkus endokriinhaigused toitumine Leukotsüütide hindamine · Leukogramm = kogu- ja diferentsiaal valgeliblede arv · valgeliblede morfoloogia (äigepreparaat) · 100 rakku, loendamisalas= leukotsüütide populatsiooni protsent! · Absoluutarv (leukotsüütide konsentratsioon vereproovis) · Leukotsüütide üldarv x iga leukotsüüdi tüübi protsent. Näide. Leukotsüütide üldarv 10 000 Neutrofiile 60 % (10000x60/100=6000) absoluutarv arv 6000/L Leukotsüütide hindamine Neutrofiilid ja nende prekursorid, eosinofiilid, basofiilid, monotsüüdid, lümfotsüüdid (väljendatakse absoluutarvuna) Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid- tsütoplasmas sisalduvad graanulid · Neutrofiilid · Eosinofiilid · Basofiilid 2. Mononukleaarsed rakud- ümarad tuumad · Lümfotsüüdid · Monotsüüdid · Neutrofiilia: 1.Põletik · Bakteriaalne · Seened · viirused · Immuunvahendatud haigused
ravikuur. Juba 24 peale ravi alustamist on loomadel täheldatud sümptomite kadumist. Üldiselt paranevad koerad õige ravi korral täielikult. (Ward, 2012) Järeldused Puugid põhjustavad lemmikloomadel nii parasitaalseid, bakteriaalseid kui ka viiruslike infektsioone. Haiguste levikut soodustavad lülijalgse süljes leiduvad ained. Üks enamlevinud puuknakkusi koertel on granulotsütaarne anaplasmoos, mida põhjustab bakter: Anaplasma phagocytophilumi. See patogeen nakatab neutrofiile, lõhkudes neid ja seejärel levides edasi. Tõhusaim ravi anasplasmoosi vastu on antibiootikumikuur. Üldiselt paranevad koerad sellest väga kiiresti ja täielikult. Fuente, J., Villar, M., Cabezas-Cruz, A., Estrada-Pena, A., Ayllon, N., Alberdi, P. TickHost Pathogen Interactions: Conflict and Cooperation. PLoS Pathog. 2016. file:///C:/Users/liisi/Downloads/Tick%E2%80%93Host%E2%80%93Pathogen%20Interactio ns%20Conflict%20and%20Cooperation.PDF 23.09.2017
IL1 (Mo, MQ) põhjustab palaviku ja valu teket, stimuleerib CRP sünteesi ja Th2 proliferatsiooni, mobiliseerib luuüdist leukotsüüte, stimuleerib T- ja B- rakkude proliferatsiooni, indutseerib IL-6 sünteesi. IL-6 (T, Mo) aktiveerib B- rakke. IL6 on tuntud kui lihasrakkude poolt toodetud tsütokiin, kuna ta tase tõuseb lihaste treeninguga. TNF (MQ, Mc) aktiveerib endoteeli rakke, indutseerib ka palavikku, valu. TNF suur kogus põhjustab sokki. Aktiveerib neutrofiile, makrofaage ja dendriitrakke. Stimuleerib endoteelirakke ja makrofaage tootma kemokiine. IFN (T) keskne makrofaage aktiveeriv tsütokiin, osaleb nii loomuliku kui omandatud immuunvastuse reguleerimises, stimuleerib MHCI ja II klassi molekulide ekspressiooni APC-del, soodustab fagotsütoosi võimendavate IgG- alaklasside tootmist, aktiveerib neutrofiile. Anti-inflammatoorsed: IL10, transforming growth factor (TGF), IL1 retseptori antagonist (IL1Ra)
Monotsüüdid b. Lümfotsüüdid Erütrotsüüdid kaksiknõgusad (suur pindala) , ilma tuumata. Punased hemoglobiini tõttu. Hea suuruse võrdlus teistele rakkudele. Eluiga ca 120 päeva, lõhustatakse põrna makrofaagide poolt. Kõikde ringlevate punaliblede kogupindala 3800 m2. CO mõjul langeb hapnikusidumisvõime. Leukotsüüdid A. Granulotsüüdid, sisaldavad tsütoplasmas valgusõmeraid, B. agranulotsüütidel need puuduvad. Leukotsüütidest on kõige rohkem neutrofiile 55-60%, eosinofiile 1-5%, basofiile 0-1%, lünfotsüüte 20-30%, monotsüüte 3-7%. Granulotsüüdid: Neutrofiilid segmenteerunud tuum (noortel vähesegmenteerunud, väga noored on kepptuumsed, küpsedes segmentatsioon suureneb), natuke suuremad kui erütrotsüüdid. Tsütoplasmas on arvukalt peeneid sõmeraid, mis värvuvad neutraalselt. Neutrofiilid on aktiivselt liikuvad ja fagotsütoosivõimelised, sisaldavad palju lüsosoome, on üks olulisemaid
ülemishingamisteed peavad saama süüa=hapnikku- sellega seoses haigestub ka treenitud sportlane kergemini?! neutrofiilid(valged verelibled) neelavad võõrkeha osa baktereid ja parasiite võivad fagotsüüdi "kõhus" edasi elada (tuberkuloos) nende vastu tehakse vabade radikaalide rünnak defensiinid-levivad rakkude vahel ja oksüdeerivad membraane ning hävitavad ka neutrofiile endid opsonisatsioon(seljal-löö mind-lüüakse-keha ei tunne võõrkehasid ära)- molekulid, mille liitmine halvasti äratuntavale patogeenidele muutub... tapjarakud- suured granularsed lümfotsüüdid, puudub spetsiifilisus, tapavad viiruse ohvriks sattunud rakke ja vähirakke, ründavad raku membraani kemikaalidega lüüsides (üritavad ära tunda need koed, mis ei tööta nii nagu peaks-kasvukude-healoomuline või kasvaja)
kudedesse. Valgelibled e. leukotsüüdid on hemoglobiinivabad. Talitlus on seotud organismi kaitsega: leukotsüüdid fagtsüteerivad (õgivad) organismi sattunud mikroobe ja valmistavad viimastesse mürkidena toimivaid valkaineid.Teostavad ka koesisest seedimist (raukunud ja surnud rakkude lagundamist). Tekkelt ja ehituselt jagatakse kahte rühma: a) granulotsüüdid arenevad punaüdis, eristatakse atsidofiile, basofiile ja neutrofiile. b) agranulotsüüdid tekivad peamiselt lümfisõlmedes, eristatakse: lümfotsüüdid vererakkudest väikseimad, rakuvalkude produtseerijad; ja monotsüüdid suurimad vererakud. 26. Luukude,kõhrkoed Luukude on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik,mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus.Keemiliselt koosneb veetu luusubstant keskmiselt ühest kolmandikust organnilisest ja kahest
Sekundaarsed lümfoidorganid on põrn, lümfisõlmed, MALT. Vahel eristatakse ka tertsiaarseid lümfoidorganeid, mis on difuusselt organismis lokaliseeruvad lümfoidkoe rakud ja nende kogumikud. Immuunsüsteemi ehituslikest komponentidest: Organismi immuunsuses osalevad vererakkudest valgelibled e leukotsüüdid, mis jagunevad vastavalt sõmerate olemasolule. Agranulotsüüdid (u 65%) ja granulotsüüdid (35%). Neutrofiilseid granulotsüüte ehk neutrofiile leidub veres kõige rohkem. Neutrofiilidele on omane hästi väljakujunenud fagotsütoosivõime ning neid nimetatakse mikrofaagideks, nad fagotsüteerivad peamiselt mikroobe, kuid põletikukolletes ka väikesi võõrkehi ja rakurususid. Eosinofiilsed granulotsüüdid osalevad organismi kaitserekatsioonideks võõrvalkudele, samuti allergia (pidurdavad histamiini eraldumist basofiilidest) ja anafülaksia korral. Basofiilid osalevad histamiini ja hepariini ainevahetuses –
punalibled transpordivad hapnikku kopsudest kudedesse. Valgelibled e. leukotsüüdid on hemoglobiinivabad. Talitlus on seotud organismi kaitsega: leukotsüüdid fagtsüteerivad (õgivad) organismi sattunud mikroobe ja valmistavad viimastesse mürkidena toimivaid valkaineid.Teostavad ka koesisest seedimist (raukunud ja surnud rakkude lagundamist). Tekkelt ja ehituselt jagatakse kahte rühma: a) granulotsüüdid arenevad punaüdis, eristatakse atsidofiile, basofiile ja neutrofiile. b) agranulotsüüdid tekivad peamiselt lümfisõlmedes, eristatakse: lümfotsüüdid vererakkudest väikseimad, rakuvalkude produtseerijad; ja monotsüüdid suurimad vererakud. 6) Lihaskoed lihaskude teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihaskiududest, mis kontraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad.
kudedesse. Valgelibled e. leukotsüüdid on hemoglobiinivabad. Talitlus on seotud organismi kaitsega: leukotsüüdid fagtsüteerivad (õgivad) organismi sattunud mikroobe ja valmistavad viimastesse mürkidena toimivaid valkaineid.Teostavad ka koesisest seedimist (raukunud ja surnud rakkude lagundamist). Tekkelt ja ehituselt jagatakse kahte rühma: a) granulotsüüdid arenevad punaüdis, eristatakse atsidofiile, basofiile ja neutrofiile. b) agranulotsüüdid tekivad peamiselt lümfisõlmedes, eristatakse: lümfotsüüdid vererakkudest väikseimad, rakuvalkude produtseerijad; ja monotsüüdid suurimad vererakud. 31. Luukude,kõhrkoed Luukude on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik,mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus.Keemiliselt koosneb veetu luusubstant keskmiselt ühest kolmandikust organnilisest ja kahest
Vere muutused kehalisel tööl Kehalise töö ajal, piimhappe tõttu (tõuseb kuni 10 korda) võib reaktsiooni pH nihkuda happelisuse suunas (6,95). Vere viskoossus suureneb (10% või enam), hemoglobiini taseme tõusu ja higistatamise tõttu. Müogeenne leukotsütoos: Leukotsüütide arv kasvab, et tõsta keha kaitset – sõltub aktiivsusest. Töö alguses ja kerge kehalise töö korral suureneb lümfotsüütide arv (I lümfotsütaarne faas 10 000 1mm3). Kestva kehalise töö puhul hakatakse neutrofiile juurde tootma, organismi kaitsevõime suureneb (I neutrofiilne faas 12 000 – 18 000 mm3). Kui veel kauem kehalist tööd teha, algab II neutrofiilne faas (20 000 – 50 000 mm3). Müogeenne trombotsütoos – valmisolek keha kaitsmiseks vigastuste ajal Müogeenne erütrotsütoos – Hb tase suureneb 10-15% 11.Vereloome – uute vererakkude tootmine 1) Erütropoes – kõige kauem elavad punalibled (120 päeva). Toodetakse punases luuüdis; lõhustatakse maksas; välja viiakse sapi koostises
ja hepatomegaalia. Palavik, lööve, külmetusnähud. Viiruslik meningiit: äge palavikuga haigus, peavaluga, ajukelmete ärritusnähtudega, kuklakangestusega. Võib esineda lööve. Paraneb iseärasusteta, v.a. alla 1 aastased või entsefaliidiga patsiendid. Pikornaviirusmeningiidi puhangud iga suvi ja sügis. Diagnostika. Liikvor: polio- või enteroviiruste korral lümfotsütaarne pleotsütoos (25…500 rakku/mm3), neutrofiile liikvoris pole (bakteriaalse meningiidi korral on!), glükoositase normaalne või kergelt alanenud, valgutase normaalne või veidi tõusnud. Viiruse suhtes on liikvor harva positiivne. Kultuur: neelust võib polio kätte saada haiguse esimestel päevadel, roojast kuni 30 päeva, liikvorist harva. Coxsackie ja echo saab tavaliselt kätte kurgust ja väljaheitest infektsiooni ajal, tihti ka liikvorist. Ja siis paned ahvi neerukoekultuuri kasvama. Kultuuris kasvab 2-3 päeva
Haigused. Shigelloos (mulle meeldiks š-ga, aga kõik kirjutavad meil siin järjekindlalt Sh-ga). Inkubatsiooniaeg 1-4 päeva, haiguse kestus 4-8 päeva. Kolonisatsioon ja esialgne paljunemine peensooles algab 12 tunniga. Infektsiooni esimene märk on profuusne vesine kõhulahtisus mukoosainvasiooni histoloogiliste nähtudeta. Seda osa vahendab enterotoksiin. Siis: bakterite invasioon jämesoole mukoosasse: alakõhukrambid ja –tenesmid, roojas rohkelt mäda, verd, neutrofiile, erütrotsüüte, lima. Haiguse tõsine vorm on bakteriaalne düsenteeria, meenutab EHECi. Kerge vorm piirdub verise kõhulahtisuse ja valuga, limaskest eraldub pindmiselt. Bakterieemia tõttu võib tekkida toksiline neuriit, reaktiivne artriit, HUS. Vähestel tekib asümptomaatiline kandlus. Diagnostika. Kultiveerimine selektiivsel söötmel (roojast), serogrupeerimine, toksiinide määramine. Ravi ja profülaktika.
annaabi.ee 
