27. Jul Valmib Sm plaan NSVL vastu ,,Barbarossa" 5. Sept USA neutraliteet It tungib Kreekasse+ vallutab Põhja-Aafrikas Pr alasid. 1941 NSVL + Jap 14. Aug - Atlandi Apr Sm sõdib Kreekas + Jugoslaavias neutraliteedileping harta Rommel(Kõrberebane) Usa lendlease'i USA(Roosevelt)+ Vebr Sm Aafrikas edukas seadus lubab SB(Churchill) 22. jun Sm tungib kallale NSVL, ,,Bararossa" relvade müümise hiljem(sept) ka 6. Dets NSVL astub Sm vastu. Zukov väejuht ja rentimise. NSVL 1941-1944Jätkusõda NSVL+ Soome. Soome vallutab NSVL põhja poolt
· Noor Saksa keiser Wilhelm II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi- kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. · 1893 sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. · 1902 Salajane neutraliteedileping Itaalia ja Prantsusmaa · Inglismaa pidi parandama suhteid Venemaa ja Prantsusmaaga. · 1903 Edward II edukas visiit Prantsusmaale · 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid Antanti. (Entende cordiale) (Jagasid mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias; Briti kohustus Prantsusmaad abistama; hakati planeerima ühist sõjategevust Saksamaa vastu) · 1907 kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias
(konkurents Inglismaaga) selleks hakati looma võimsat laevastikku; mandri- Euroopas eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma ülemvõim. Austria-Ungari oli rahvuslikult killustatud. Iseseisvunud Serbia püüdis luua suurt slaavi riiki. Sõjas Venemaaga oli vaja Saksamaa toetust. Itaalia liitus, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20saj. algul hakkasid aga suhted paranema Prantsusmaa ja Venemaaga. 1902 aga sõlmiti Prantsusmaaga salajane neutraliteedileping. Halvenesid aga suhted Austria-Ungariga, kes võitles Itaalia ühendamise vastu ja kellele kuulus itaallastega asustatud alasid. 1893 tegid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid nad kallaletungi korral teineteist abistama. Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel sõlmiti liit Antant jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning sõjalisi kohustusi Inglismaa ei võtnud. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõju (ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit)
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia).
Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõttasekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 8. detsember - USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Kuna NSV Liidu ja Jaapani vahel oli 1941. a. kevadest kehtiv neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei toimunud. 9. detsember - Hiina kuulutas Jaapanile sõja. 11. detsember - Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 25. detsember - Hongkong kapituleerus jaapanlastele. 1942 2. jaanuar - Filipiinide pealinn Manila kapituleerus jaapanlastele. 10. jaanuar - Malaisia pealinn Kuala Lumpur kapituleerus jaapanlastele. 16. jaanuar - Jaapanlased alustasid pealetungi Birmas. 31. jaanuar - Briti väed lahkusid Malaka poolsaarelt 15
lennukit. Hukkunuid oli üle 2300. Üllatusefekt tagas Jaapanile edu, ise kaotasid nad 29 lennukit ja 5 väikest laeva. Roosevelt nimetas 7. dets häbipäevaks ja 8. dets kuulutas ta koos Srb välja sõja. 11. dets kuulutasid USA-le sõja Hitler ja Mussolini. Teisest maailmasõjast oli tõesti saanud sõda. Jap+Saks+Itaalia versus USA + Inglismaa. Omavahel ei sõdinud vaid NSVL ja Jaapan, keda sidus 1941. aasta kevadel loodud neutraliteedileping. 1940. a. hakati Berliinis plaanima "Uut korda", mis tähendas lihtsalt kogu Euroopa vallutamist. "Generaalplaan Ost" nägi ette ümber asustada 30. milj. venelast, et saada vaba maad sakslastest asunikele. 1942 a. hakkas aga saksamaa ja tema liitlasriikide õnn pöörduma. Stalingradi lahing 1942. a. nov. Keskpaigaks oli Venemaal Volga ümbrusesse kogunenud ligi 2 miljonit võitlejat, 1 miljon kummalgi pool. Relvastuses oli aga punaarmeel ülekaal.
seepeale kuulutasid Jaapani liitlased Saksamaa ja Itaalia USA-le sõja. algas sõda Vaiksel ookeanil, kus oli esialgu edukas Jaapan - välksõda, mis kestis kuni märts 1942 (3,8 milj.km², sh. Malaisia koos Briti tähtsaima sõjalise tugipunktiga Singapuriga, USAlt Filipiinid, osa Uus-Ginead, suurema osa Indoneesiat,Birma, Saalomoni, Bismarcki ja Gilberti saared. Jaapani sissetung ähvardas Austraaliat ja Alaskat.) NSVLi ja Jaapani vahel kehtis 1941.a. kevadest neutraliteedileping III Murrang sõjas 1942.a. 1. 1. jaanuar 1942 Washingtonis Ühinenud Rahvaste deklaratsioon - 26 Kolmikliidu vastast riiki kirjutasid alla ühise tegevuse kokkuleppele - Washingtoni pakt, millega vormistub Hitleri-vastane koalitsioon Juudiküsimuse nn. lõplik lahendamine (Endlösung) - jaan. 1942 Wannsee konverents - koondada juudid idaaladele rajatavatesse surmalaagritesse - Auschwitz, Majdanek, Treblinka jt. Hukati ligi 11 milj inimest, neist 5-6 milj juudid - holokaust. 2
Väljapääsu igavast ja tühisest argipäevast nähti kõike purustavas ning puhastavas võitluses seninägematus sõjas ,,mis lõpetab kõik sõjad". Rahvusvahelised suhted 20. Sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine 1879. Liidulepingu sõlmimine Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a ühineb Itaalia. KOLMIKLIIT 1893. Venemaa ja Prantsusmaa liiduleping, mis kohustab üksteist kallaletungi korral teineteisele appi minema 1902. Salajane neutraliteedileping Itaalia ja Prantsusmaa vahel 1904. Prantsusmaa ja Inglismaa leping. ANTANT 1907. Inglismaa ja Venemaa sõprusleping. Aasia mõjusfäärideks jagamine Riikidele andis sõjaka meeleolu sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Võeti kasutusele raudteed, moodsad sidevahendid, miinipildujad, kaevikud. Kuigi oli teada, et ratsavägi enam suurem asi pole, arendati seda ikka, lootes et eelseisev sõda tuleb kiire ja lõpeb ühe otsustava lahinguga. Kolmikliit ja selle eesmärgid
Normid, millest lähtutakse, on pigem moraalinormid. Seega rahvusvaheline õigus on pigem moraalinormide instituut. Rahvusvahelise õiguse klassikalisel ajastul (20.sajandi alguses ) RV õiguse prestiiz kannatas selle läbi, et ükski õiguslik regulatsioon ei suutnud ära hoida I ega II maailmasõda. I maailmasõja alguses tahtis Saksamaa minna Prantsusmaa vastu. Selleks mindi kaarega läbi Belgia, kuna Prantsuse-Saksa piiril kaitseliin. Enne oli sõlmitud Belgia neutraliteedileping, millega seda riiki ei oleks tohtinud kaasata sellesse sõtta. Hiljem Saksa diplomaadid väitsid, et neutraliteedileping on vaid paberilipakas (toetas Hobbsi ja Austini võimuteooriat). H.L.A. Hart ,,Concept of Law" Kas rahvõ on õigus? Sanktsioon on üks viise, ta on ikka õigus (?). Veel: tänapäeval järgivad peaaegu kõik riigid peaaegu kõiki norme peaaegu kogu aeg. Rahvusvaheline õigus ja Euroopa õigus
7. detsember 1941 8. detsember 1941 Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Kuna NSV Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul Liidu ja Jaapani vahel oli 1941. a. kevadest kehtiv muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei sekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA toimunud. president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 9
Moskva rahule (12.03.40') . NL saab Karjala ja Hanko rendile. 41-42 sõda Venemaal. 18.12.1940 allkirjastab Hitler Barbarossa. 22.06.1941 tungib Saksamaa kallale ilma sõda kuulutamata. Sõtta astuvad Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari. Soome alustab Jätkusõda. Kaitseabinõud. Sisepoliitilised: Stalin kuulutab välja Suure Isamaasõja ja moodustatakse Riiklik Kaitsekomitee (Kõigi jõudude mobiliseerimine ja põletatud maa taktika. Partisaniliikumise organiseerimine). Välispoliitikas: neutraliteedileping Jaapaniga välistab kahe rinde ohu. 41' Nõuk- Briti liit Saksamaa vastu. Sõja käik: 1. etapp kuni aug 41' – rinde põhjalõigus murtakse läbi kaitse Peipsi ja Ilmjärve vahel, kesk- ja lõunaosas jõuavad saksa väed Minski. Ka Dneprini ja Murmanskini. 2.etapp – kuni dets 41' – Pärast Kiievi lahingut hõivatakse Donetski bassein ja Krimmi ps. Rünnaku Leningradile suudavad peatada. 41' Moskva lahing. Saksa pealetung peatub talve saabumise ja kurnatuse tõttu. Algab vastupealetung
peaks Hollandile appi tõttama. Seega jäi Prantsusmaa mureks vaid Saksa vürstide toetuse saavutamine või nende neutraalsuse tagamine. 1670 okupeeris Prantsusmaa Lotringi (Lorraine), et oleks võimalik rünnata Hollandit idast – ilma Hispaaniale kuuluvaid Lõuna-Madalmaid läbimata. Kuna Lotring kuulus Saksa keisririiki, tekitas see Saksamaal proteste, ent Austria Habsburgid oli liialt hõivatud Ungaris ja seotud Türgi-probleemiga. Seepärast õnnestus Louis’l sõlmida Austriaga neutraliteedileping. Prantsusmaal õnnestus sõlmida liiduleping ka paljude Saksa riikidega (Saksimaa, Baier) - peamiselt osteti nad ära. Samal ajal suurendati Prantsuse aremeed, eriti laevastikku, ja koondati varusid ja vägesid Hollandi ründamiseks. Holland seevastu ei võtnud ohtu kuigi tõsiselt ega teinud olulisi ettevalmistusi – tõsi, 1672 sõlmiti leping Hispaaniaga, teatavat tuge hiljem ka saadi. Prantsuse-Hollandi sõja käik
annaabi.ee 
