kiired, alluvad organismile.)südamelihaskude(rakud väiksed, harunenud, ühendavad võrgustikku, töötavad rütmiliselt, ei saa kontrollida, vere pumpamine organisimis laiali)Närvikude-lihaste koostises;ärrituste vastuvõtt ja nende ümbertöötlus, ärrituse edasikanne, organite töö koordineerimine. dendriidid- lühikesed,harunevad, närviimpulsid kulgevad neuroni keha suunas neuriidid- ainult üks pikk, närviimpulsid kulgevad neuronist välja teistesse neuronitesse või lõppelunditesse. Termoregulatsioon on kehatemperatuuri kontroll ja korrigeerimine e soojuse tekkimise ja äraandmise regulatsioon (püsisoojased).Hüpotalamuses paikneva termoregulatsioonikeskuse mõjutavad Läbivoolava vere temperatuur, Närviimpulsid naha- ja ja limaskesta ning seedeelundite retseptoritelt, Hormoonid (türoksiini, adrenaliini mõjul suureneb soojuse teke).Konvektsioonil levib soojus keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste
käigus muutub lühikeseks ajaks rakumembraani polarisatsioon.(kõik või mitte midagi) Valuvaigistid blokeerivad närviimpulsside tekke. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Olulised osa närvikoe talituses- neurogliial- rakud mis ümbritsevad neuroneid toetavad närvirakke, kaitsevad neid ebasobivate ainete eest, osalevad toitainete transpordis neuronitesse. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühistalitusega elundi koonduvad elundkondadeks. Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest. Välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk- kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. (higinäärmed-
4. Actimel Lactobacillus casei 5. Danome ´´Activia´´- Bifidobacterium 17. Missugune pH vahemik ja mis toiduained on heaks kasvukeskkonnaks C. Botulinum´ile? pH 4,6-7,0. Toiduained: Enamus toite, mille pH on üle 4,6 sagedamini vorst, mereannid, piim, konserveeritud köögiviljad. 18. Botulismi toksiini botuliini kerge (50kDa) ja raske (100kDa) ahela ülesanded? 1. Raske ahel - Seondumine kindla aksoni terminaalse osaga, millele järgneb toksiini sisenemine neuronitesse (endotsütoosi teel) 2. Kerge ahel Atakeerib ühte valkude SNAP-25, süntaksiin või VAMP/sünaptobreviin seondumise kohta neuromuskulaarsel ´´ristmikul´´ takistades sellega sünaptilise vesiikuli seondumist membraaniga. Selle tõttu ei saa sünaptilisest vesiikulist vabaneda atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini vabanemise inhibeerimisega häirib toksiin närviimpulsi liikumist, põhjustades lihaste lõtvushalvatust. 19. Nimeta erinevaid botulismi tüüpe
krooniliseks, kui hoolimata organismis tekkivast immuunvastusest jätkub viiruse paljunemine organismis. Reeglina kulgevad sellised nakkused aeglaselt, sest viiruse omadused muutuvad nakkuse käigus kiiremini kui organism suudab nakkusest jagu saada. Nii võib tekkida väga tõsine haiguslik seisund, kus orgnism tegeleb enesehävitamisega, kuna üha uued rakud nakatuvad viirusega. Inimest nakatavad viirused Herpesviirused: HSV1 nakatab epiteelkoe rakke, paljuneb nendes, siseneb neuronitesse ja levib närvisüsteemi kaudu paljudese kehaosadesse. Tuulerõugeviirus on ülimalt nakkuslik. Viiruse replikatsioon toimub nahas. Nakkus annab eluaegse immuunsuse selle viiruse suhtes. Papilloomiviirused: Need viirused paljunevad epiteelkoe rakkude tuumades. Viiruste genoomis on kolm geeni, mis kodeerivad valke, mis kutsuvad esile rakkude vohamise. Neid nim. onkovalkudeks ja neid kodeerivad geene onkogeenideks. Onkovalgud kutsuvad esile reeglina healoomulise kasvaja tekke
Ristilõikel hallollus, mis koosneb närvirakukehadest, on liblikakujuline. Hallollust ümbritsev osa kannab nimetust valgeollus, ristlõige heledam. Tema koosneb närvijätketest. Tentraalne, tagumine ehk posterior Selgmine Hallollus Hallolluse struktuurilt eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Külgmised ainult rinna- ja nimmesegmentides.Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate närvide kehad . Tundlikkus siseneb nendesse (tagumiste sarvede neuronitesse) seljaaju tagumiste juurte kaudu. Läbib tundlikkus seljaaju närvitängu ehk ganglioni (e närvisõlme). Esimesed tundlikkust vastuvõtvad närvide kehad on väljas. Radikuliit on nende juurte põletik (tagumiste juurte). Lülide vahel on kõhrekettad. Tekitab järsu valu seljas, kui paigast ära. Tagumiste sarvede funktsioon tundlikkuse vastuvõtmine, juhtimine seljaajus. Perifeeriast. Eesmised sarved koosnevad motoneuronite kehadest. Mononeuronid: a) alfamotoneuronid –
planeeritud (soovitud) olukord. Väikeaju on varustatud ka silmade ja kõrvade kaudu vastu võetava sensoorse infoga. Väikeajus toimub osutatud infovoogude integreerimine ja analüüs, mille tulemusena vajaduse korral suunatakse peamiselt hammastuumast lähtuvad kehaasendit ja liigutustegevust korrigeerivad impulsid ülemise väikeajuvarre kaudu keskajusse. Seal mõjutatakse nendega motoorseid närviimpulsse, mis suunduvad silla ja pikliku aju kaudu seljaaju motoorsetesse neuronitesse. Väikeaju põhilised funktsioonid on: tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; uss ja tätrakesed on seotud eelkõige automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. Väikeaju kahjustuse korral on iseloomulikud järgmised ilmingud: lihastoonuse langus tasakaaluhäired
· Translatsiooni lõpetamise koodoneid on kolm: UAA, UAG ja UGA Alguspunkti otsimist nimetatakse scanning. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. V: Neuronil on puhkeseisundis membraanipotentsiaal. St, et membraan on elektriliselt laetud ja selle tasakaalu kontrollib Na-K pump. Neuroni ärritamine kutsub esile muutuse ioonide läbilaskmises. Muutunud iooniline tasakaal saadab elektrisignaali mööda aksoneid teistesse neuronitesse. Aksoni lõpus vabaneb neurontransmitter, mis destabiliseerib järgmise raku ning signaal jätkub. NEUROKRIINNE SIGNALISATSIOON · Esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid, mis sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi · Neurotransmitter liigub sünaptilise vedeliku vahendusel märklaudrakuni, kus ta seostub spetsiifiliste retseptoritega: · Märklaudrakk võib olla postsünaptiline (kaugus 50 nm) või presünaptiline (sama rakk) · Näit
Väikeaju on varustatud ka silmade ja kõrvade kaudu vastu võetava sensoorse infoga. Väikeajus toimub osutatud infovoogude integreerimine ja analüüs, mille tulemusena vajaduse korral suunatakse peamiselt hammastuumast lähtuvad kehaasendit ja liigutustegevust korrigeerivad impulsid ülemise väikeajuvarre kaudu keskajusse. Seal mõjutatakse nendega motoorseid närviimpulsse, mis suunduvad silla ja pikliku aju kaudu seljaaju motoorsetesse neuronitesse. 16 Väikeaju põhilised funktsioonid on: tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; uss ja tätrakesed on seotud eelkõige automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga.
*Aktiin *Müosiin 53.Milliseid lihaseid moodustab milline lihaskude? a) Skeletilihased → Vöötlihaskude, b) Süda, ülemine ja alumine õõnesveen ning kopsuveenid → Südamelihaskude, c) Vere- ja lümfisoonte seinad → Silelihaskude, d) Õõneselundite seinad → Silelihaskude, e) Keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased → Vöötlihaskude 54.Kuidas nimetatakse gliiarakke, mis toimivad vere-aju barjäärina ning kontrollivad ainevahetussaaduste liikumist neuronitesse ja neist välja? Astrotsüüdid 55.Millisest lootelehest on välja arenenud järgmised koed? a) Hingamiselundkonna epiteel → Endoderm, b) Lihased peale kolju lihaste → Mesoderm, c) Sidekude → Mesoderm, d) Marrasknahk, karvad, küüned ja nahanäärmed → Ektoderm, e) Närvikude → Ektoderm 56."Sensoorsete närvirakkude perikaarüonist algavad ühise tüvena kaks jätket. Nende kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi. Motoorsetel närvirakkudel on üks
Amfetamiin või spiid Dopamiin vabaneb aju naudingukeskuses. See süsteem seostab meeldivustunde kindlate käitumisviisidega (näiteks söömine, joomine ja seks). See paneb sind neid käitumisviise kordama. Uimastid võivad stimuleerida naudingukeskust ja tekitada naudingutunnet. Dopamiini ja adrenaliini säilitatakse aksoni otstes paiknevates põiekestes. Amfetamiin muudab normaalolekut kolmel erineval viisil. 1. Amfetamiin jõuab verega ajju ja siseneb dopamiini või adrenaliini neuronitesse tagasihaardevalkude abiga. Närvilõpmetes põhjustab amfetamiin kogu adrenaliini ja dopamiini põiekestest väljutamise. Need neurotransmitterid liiguvad seejärel üle sünaptilise pilu teise raku retseptoriteni, viies signaali edasi. 2. Normaalolukorras haarataks dopamiin või adrenaliin tagasihaardevalkude poolt aksonisse tagasi, ent amfetamiin blokeerib selle protsessi. Normaalolukorras lammutaks dopamiini või adrenaliini MAO, ent amfetamiin blokeerib ka selle protsessi
Oma kognitsioone ja emotsioone hakkavad kontrollima siis, kui täidesaatva tähelepanu võrgustikud on küpsemad (u 3-4-aastastena). Tähelepanu ja teadvuse mehhanism: sükroniseerituse hüpotees - milles seisneb ja kuidas toimib? Üks võimalus on see, et tähelepanusüsteem tekitab sünkronisatsiooni erinevate sensoorset infot töötlevate neuronite vahel. • Ernst Niebur jt (2002) pakkus välja, et sünkroniseerimine ilmneb samaaegsel aktsioonipotentsiaalide saatmisel vastavatesse neuronitesse. • Närvierutuse sünkroniseerides need summeeruvad ja tulemuseks on suurem postsünaptiline potentsiaal (EPSP). Teadvuse alusmehhanismid? • Uurijad on välja pakkunud, et mõned kognitiivsed protsessid on teadvuse jaoks palju olulisemad kui teised – nt arvatakse, et keel võib olla üheks alusprotsessiks, kuna muudab inimese teadvuse olemust (keel kui ineterpreteerija). • Samas ei ole afaasia või parempoolse ajukahjustusega inimesed teadvusetud.
Erineva konformatsiooniga tüved võivad tingida erinevused inkubatsiooniperioodi kestuses. Spongiformne entsefalopaatia kirjeldab vakuoliseeritud neuronite välimust, nende funktsioonikaotust, põletiku ja immuunvastuse puudumist. On täheldatav neuronite vakuoliseerumine, fibrillide ja tärkliselaadse katu moodustumine, astrotsüütide proliferatsioon ja hüpertroofia, neuronite ja kõrvalasuvate gliiarakkude sulandumine. PrPSc haaratakse neuronitesse ja fagotsüütidesse, kuid neid on raske degradeerida. Prioonide kontsentratsioon võib oluliselt tõusta. • In vitro tsütopatoloogiline efekt puudub • Kahekordistumiseks kulub vähemalt 5,2 päeva, inkubatsiooniperiood on pikk • Põhjustavad neuronite vakuoliseerumist, tärkliselaadset kattu, glioosi • Sümptomid: lihaskontrolli kaotus, värisemine, dementsus • Antigeensuse puudumine • Põletiku puudumine • Immuunvastuse puudumine • Interferooni tootmise puudumine Haigused.
J-retseptorite toimel laarünks sulgub - hingamispeetus, millele järgneb kiire pindmine hingamine. Propioretseptorid (kolmas mehanosensorite tüüp) on lihasekäävid, Golgi kõõluseorganid ja liigeseretseptorid. Lihaskäävid töötavad venitusretseptoritena ja osalevad spinaalsete omareflekside tekkes - tugevam sisse- või väljahingamislihaste kontraktsioon hingamistakistuse korral. Tõenäoline on ka aferentide minek respiratoorsetesse neuronitesse kesknärvisüsteemis. Kõõluseorganid mõõdavad kontraktsioonijõudu ja inhibeerivad inspiratsiooni. perifeersed kemoretseptorid, mis on tundlikud pH kasvule ja veregaasidele (PO2 langus, PCO2 kasv) - aktiivus kasvab/langeb vastava efekti ilmnemisel/kadumisel. PAO2 mõju edastatakse ainult perifeersete kemoretseptorite vahendusel. Piklikajus (medulla oblongata) asuvad tsentraalsed kemosensorid, mis on tundlikud ajuvedeliku
ülesannetega tegelemisel, kuid teeb seda paljukorratud ülesannete taastäitmisel. • Muutused virgatsainetes: 50 % kadu DA, ACh, 5-HT ja 25% NA tasemetes. • Esmajärjekorras häirub eksplitstiitne mälu. AD neuropatoloogia Dientsefaal- ehk vaheajuamneesia • amüloid koguneb neuronitesse ja veresoonte seintele. • (1)Taalamuse mediaalosa lokaalne kahjustus, mis tekib verevarustushäiretest • Rakusiseseid moodustisi nimetatakse neurofibrillaarseteks kämpudeks (neurofibrillary • (2)Korsakovi tõbi tekib pikaajalisest alkoholi liigtarvitamisest ja jätab raskestipiiritletava tangles) ja rakuväliseid amüloidseteks agregaatideks ehk naastudeks (amyloid plaques). vaheaju kahjustuse. Põhjuseks on tiamiini (vitamiin B1) vaegus
annaabi.ee 
