Spetsiifiliste õpiraskuste definitsioonid Õpiraskused on ajutalitluse või ajustruktuuri neurobioloogilised kõrvalekalded, mis seostuvad inimese taju, mälu, mõtlemise ja kõnega ning mis avalduvad inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutusoskuste valdkonnas (Kõrgesaar 2002). Mamen (2007) lähtub õpiraskuste selgituses pedagoogilisest vaatenurgast, rõhutades, et õpiraskus on konkreetse psühholoogilise protsessi, mis on tulemuslik õppimise aluseks,
Mida kiiremini pilte näidatakse, seda tõenäolisem on, et inimene ajab mõne objekti omaduse teisega sassi. Nii võib saada punasest ringist ja rohelisest kolmurgast punane ring ja roheline kolmnurk (Bachmann, 2014). Lisaks objekti esinemise kiirusele tuleb arvestada ka muude segavate faktoritega, seega on katsete tegemisse kaasatud 'maskeerimine'. (Bachmann, 2014) Sõlmimisprobleemi juures on kindlasti väga oluline see, et millised on need neurobioloogilised protsessid, mille koosesinemisest piisab, et tagada mingisugunegi teadvustatus. (Luiga, 2008) Kasutatud kirjandus: 1) Luiga, I. (2008). Teadvus, eneseteadvus, uni. Vaadatud 16.09.2014 aadressil: http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/Teadvus_ja_Uni2008AY.pdf 2) Tamm, G. (2014). Meeled. Vaadatud 10.09.2014 aadressil: https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/267519/mod_resource/content/1/PP_loeng_Meel ed_2014_PP_GTamm.pdf 3) Bachmann, T. (2014). Taju ja teadvuse eksperimentaalne uurimine
Alkoholi ja narkootikumite kuritarvitamine Ülestimuleeritus (liiga palju huviringe) Lähedaste liiga kõrged ootused teatud käitumise või teadmiste osas Uude keskkonda minek 2 Lähedase surm Vaimne- või füüsiline haigus Kiusamine Stress ja aju areng Aju ahelad ja hormoonsüsteemid on formuleeruvad ja aktiveeruvad varases eluetapis. Need neurobioloogilised keha süsteemid aitavad säilitada elujõulisuse ja on vajalikud ellujäämiseks nii varases lapsepõlves kui terves ülejäänud elus. Kui laps või täiskasvanu kogeb stressoreid, püüab keha reguleerida stressi läbi keha läbivate hormoonide vabastamise. Pikaaegse või tiheda stressi tagajärg võib kasvatada füüsilise ja vaimse tervise probleeme varases lapsepõlves. Kuna ajukurdude on varased lapsepõlves väga haavatavad ning varased stressorid võivad avaldada
erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral · Kui mõni käitumine (nt aktiivsus, sõbralikkus jne) esineb sageli ja paljudes erinevates olukordades, võib seda nimetada isiksuseomaduseks Isiksusepsühholoogia uurimisküsimused · Kas on olemas üldisi dimensioone, mille abil saaks kirjeldada võimalikult palju inimesi? · Kas isiksuseomadused on lihtsalt sõnad käitumise kokkuvõtlikuks kirjeldamiseks, või on olemas mingid neurobioloogilised või keskkondlikud erinevused, mis tingivad, et mõned inimesed on näiteks aktiivsemad kui teised? Isiksusepsühholoogia uurimisküsimused · Kuidas inimesed seavad endale eesmärke ja kuidas nad nendeni jõuavad? · Miks inimesed tahavad teha just seda, mida nad tahavad? · Kuidas inimesed endast mõtlevad ja kuidas see mõjutab nende käitumist? Isiksuse põhiomaduste mõõtmine · Küsimustikud
- agressiivsus on sisemine tung; - ta on mõjutatud senise elu poolt; - kui see mõju on olnud negatiivne, siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivsus. Sotsioloogilised teooriad Sotsiaalteaduste raames arendatud agressiivsusteooriad tegelevad eranditult inimeste agressiivse käitumisega, kusjuures paljud autorid on seisukohal, et loomade käitumise uurimisel saadud tulemused ei ole inimesele ülekantavad. 4. Vägivaldse ja õigusrikkuva käitumise seos vanusega: kaasaegsed neurobioloogilised uurimussuunad. Huvipakkuvamaid tulemusi on saadud arengulise dünaamika uurimisel: - vägivaldsus on kõrgeimal tasemel väikelapseeas, edaspidise arengu käigus langeb; - ei ole selge, miks mõnedel lastel vägivaldsus arengu käigus ei lange; - kuritegevuse sagedus on kõige kõrgemal tasemel noorukiea lõpuperioodil; - tüdrukute käitumises tipneb kuritegevuse esinemissagedus varasemas vanuses; - mida varem õigusrikkuv käitumine indiviidi puhul avaldub, seda kauem see kestab;
õhinat; Maksimaalne Melanhoolik, kes taotleb täiuslikkust absoluutselt kõigest; Kõikvõimne Koleerik, kes on juhiks sündinud või Fantastiline Flegmaatik, kes on eluga üldjoonest leppinud ja rahul. Temperameditüübid Isiksusepsühholoogias uuritakse inimeste üksteisest eristavaid omadusi, lisaks ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainulaadse isiksuse. Samuti uuritakse, millised on isiksust mõjutavad neurobioloogilised või keskkondlikud tegurid, ning kuidas saaks inimese isiksust kõige objektiivsemalt ja täpsemalt hinnata (Kiis). Esimesed arutelud inimese isiksuse kohta peeti ja avaldati antiikmaailmas, Kreekas. Esiteks, Hippokratese (460-370 eKr) kehamahlade teooria, mille kohaselt tulenevad inimese meeleolud, käitumine ja tunded neljast keha poolt toodetavast vedelast ainest ehk mahlast: veri (sangviinik), lima (flegmaatik), kollane sapp (koleerik), must sapp (melanhoolik) (Kiis).
Ei ole selge, mis tingib erinevaid arenguid. Ei ole selge, mis mõjutab vägivaldse käitumise muutumist indiviidi elu jooksul. Vägivaldse käitumise neurobioloogilisteks alusfaktoriteks eeldatakse olevat emotsionaalse ja käitumusliku regulatsiooni häirumist ning kognitiivsete võimete defitsiiti. 5 4. Vägivaldse ja õigusrikkuva käitumise seos vanusega: kaasaegsed neurobioloogilised uurimussuunad Neurobioloogiliste uurimuste tulemused vägivalla põhjuste kohta: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele.
t isendi mälu püüti kaua aega peamiselt seletada elektriimpulsside liikumisega, ent molekulaarbioloogia arenguga on tekkinud uute neurobioloogias uusi arvamusi, et eluajal omandatud informatsioon salvestatakse närvisüsteemis ja ajus samuti nagu geneetilinegi info nukleiinhapete ja valgu sünteesimise mehhanismidega. Keeruliste mäluvormide häirete süstematiseerimine omab suurt praktilist tähtsust kliinikumis ja on kasutusel diangostikas. Psühholoogilised ja neurobioloogilised uuringud arenesid kogu aeg üksteisest eraldi, alles viimastel aastakümnetel on need ühendatud ja 1800. aastatel Jacksoni, Wernicke ja Cajali uuringud näitasid, et teatud ajuosades toimuvad muutused on aluseks ka kliinilistele muutustele ja et aju eri osades on oma eriline tähsus üksteise suhtes: frontaalaju osas kahjustus on teistsugune kui väikeajus. Tähtsaim osa mälu mehhanismide selgitamisel on ajukoorel ja hippokampusel (elektrofüsioloogilised ja magneetkompuuteruuringud)
omadusi, mille mõõtmiseks nad mõeldud on. Uurimismeetodid peavad vastama ka reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Suurt osa psühholoogilisi uurimusi seob lihtne põhimõte, mida võiks tähistada reeglina `' kui nii, siis nii ja kui naa, siis naa'' `'kui->siis'' meetod. Psüühika ja teaduse neurobioloogilised alused Ilma normaalse mittespetsiifilise aktivatsioonita on aju teadvuseta! Vegetatiivses seisundis patsientide aju infotöötlusvõime demonstreerimine tedvusväline kõrgetasemeline infotöötlus ajus tedvustamine võib pärsitud saada ka ärkvelolekus, virgel inimesel Aju töö tekitab bioelektrilisi signaale, mida on võimalik registreerida ja mõõta elektrokortikograafia ja elektroentsefalograafia abil. Aju tööd saab ka mõjutada transkaniaalse magnetstimulatsiooni abil, uurides seega
1996 dr Guinevere Eden hakkas kasutama magnetresonantstomograafiat düsleksia uurimiseks 2005 dr Jeffrey. Gruen tegi kindlaks düsleksiat põhjustava geeni Õpiraskused ingl learning disabilities USAs, learning difficulties Suurbritannias Samuel Kirk ja James Gallagher (1963): lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisprobleemid ning õpilaste liigaktiivsus, mis pole põhjustatud vaimsest alaarengust. Tänapäeval: ajutalitluse või aju struktuuri neurobioloogilised hälbed, mis seostuvad inimese taju, mälu, mõtlemise ja kõnega. Avalduvad inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutamisoskuste valdkonnas. Õpiraskused: Vastuvõtmise raskused Visuaalse taju häire ei ole seotud nägemise kaotamisega; raskus on kuju organiseerimisega...ehk tähed on kas tagurpidi või ümberpööratuna. Lapsed ajavad segamini sarnased tähed. Ei suuda järge
õnnetusjuhtumite ning loote ja vastsündinute tervisehäirete tekkega. Paljudel inimestel võib joomine järk-järgult kontrolli alt väljuda ja alkoholitarvitajal kujuneb välja alkoholisõltuvus ehk alkoholism. Alkoholismi iseloomulikeks tunnusteks on : ·Geneetiline haavatavus : pärilikkuse roll 5070% ·Bioloogilised riskifaktorid : madal alkoholilävi ·Aju funktsiooni häired : dopamiinsüsteemi jt muutused 4 ·Efektiivsed neurobioloogilised ravisekkumised : opioidretseptori antagonistid ·Efektiivne neurobioloogiline preventsioon : ADHD ravi noortel (Lehtmets 2013) Oma omadustelt on alkohol kesknärvisüsteemiprotsesside pidurdaja (depressant). Kesknärvisüsteem on põhiline organsüsteem, mida alkohol kõige tõsisemalt mõjutab ning ka kahjustab. Kesknärvisüsteemi kahjustuse aste sõltub kõige otsesemalt alkoholi kontsentratsioonist inimese veres
seda situatsiooni vältima. Pärilikkus ligi 50%. Enamus paraneb ja on kestvas remissiooniseisundis. Osal on kalduvus kroonilisele kulule. Generaliseerunud ärevushäire Peamiseks jooneks on üldistunud ja püsiv ärevus, mis ei ole seotud mingite kindlate keskkonnatingimustega või ei ole see tendents tugevalt väljendunud (s.t. see on vabalt lainetav ärevus). Etioloogia: bioloogilised teooriad(pärilikkus mõõduka mõjuga, 70% seotud keskkonna teguritega; neurobioloogilised teooriad) ja käitumuslikud (õppimisteooria) ja kognitiivsed mudelid. GÄH vallandub tavaliselt stressorite korduva toime tulemusena. Mida rohkem stressoorseid elusündmusi, seda suurem tõenäosus GÄH tekkeks. Oluline osa varasel elukogemusel. Sagedasemateks kaebusteks on: püsiv närvilisus, värisemine, lihaspinge, hingistamine, peapööritus, südamekloppimine, nõrkustunne, suurenendu ohutunne. Keskmine vanus haigestumisel 21 eluaastat. Krooniline haigus.
kasvatusasutuste efektiivsuse uurimise vajaduse kui ka püüdis seda empiiriliselt määratleda. 10.küsimus Inimkäitumise determineerituse problem(eksternaalne,internaalne,jäik,pehme determinism) Inimene ise määrab oma käitumist(vaba tahe),s.t on tingitud,kontrollitud eeskätt välistest tingimustest või sisemisest dispositsioonidest.Kuna inimesi on võrreldud loomadega,siis on terved koolkonnad uskunud,et uurides loomi,saab saadud teadmisi inimkäitumise seletamisel kasutada.Siiski neurobioloogilised ja aju-uuringud on tonud välja inimaju erilisust loomade omast.Loomade mõtlemine on perspektiivne.Kriminaalne käitumine on unikaalne,ainult inimesele omane käitumisviis,mis tuleneb inimese kontseptuaalse mõtlemise võimest. Kui rääkida kuritegeslikust käitumisest ning selle põhjustest,ei saa vältida üldisemat küsimust inimese käitumise determineeritusest,mis tähendab inimkäitumise põhjuste päritolu,olemust ja lokaliseeritust.Determineerituse korral on küsimus
annaabi.ee 
