Noradrenaliin (NA) e norepinefriin (norepinephrine, NE) Aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, seotud ka õppimise ja mäluga Adrenaliin e epinefriin (epinephrine, EP) Aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, sh fight or flight reaktsioon Serotoniin (serotonin, 5-HT) Meeleolu, aktiivsuse ja une regulatsioon. Koliinergiline süsteem, ACh : Erutust tekitav, hoiab neokorteksi ärkvel. · Roll mälu formuleerumises neuronite erutuvuse kaudu. · ACh neuronite surm ja ACh kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega. · Retseptorite tüübid: 5 muskariini (M1-M5), 4 nikotiini (N1-N4) Adrenergiline süsteem (NA/NE) · Emotsionaalse tooni hoidja · NA süsteemi madal aktiivsus depressioon, ka hüperaktiivsus · NA süsteemi kõrge aktiivsus mania. · Retseptorid: 1, 2, 1, 2 Dopamiinergiline süsteem, DA Mustollusest algav tee · Normaalse motoorika säilitamine. · DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud.
Kinnistab varasemaid teadmisi ja saab aluse, millele toetuda 10. Mäluprotsessid - säilitamine (mälu jäljed ja konsolideerumine). Mälujälg - närvisüsteemis olev märge infost Konsolideerumine - info kokkupakkimine? Aile saadetu: mälujälgede konsolideerumine ja selle häirumine. Mällu talletamine eeldab mälujälgede konsolideerumist, see on füsioloogiline protsess, mis kestab tunde (hipokampuses) ja päevi, kuid, aastaid (neokorteksis); oluline unefaaside korrapärane vaheldumine 11. Mäluprotsessid – meenutamise protseduuride mõju tulemusele (meenutamine ja äratundmine; vaba, järjestikune, ja ajendatud meenutamine; äratundmine sundvaliku ja vaba valiku tingimustes). Mälus olemine (availability) ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs (accessibility) materjalile.Meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e
On seotud lihaste toonuse ja koordinatsiooniga. Ataksia liigutuste koordinatsiooni häiret. Liigutused on kohmakad, ei ole sujuvad. Astaasia pea ja jäsemete värisemine Asteenia lihaste kiire väsimine. Atoonia lihaste toonuse langus 9. Peaaju närvid ja nende funktsioonid LISA LEHEL!!! 10. Suuraju koor ja selle keskused Parkinsonism pea ja käte värisemine. Käed värisevad suure amplituudiga. Peaaju koor on kihilise ehitusega. Maksimaalne on kuus kihti ja selline on neokorteksis. 1. kiht on molekulaarne e. fleksitoorne kiht. Palju kiude vähe rakke. 2. kiht kannab nimetust väline granuloos kiht. Iseloomulik on suure hulga väikeste närvirakukehade paiknemine 3. kiht on väline püramiidrakkude kiht, kus paiknevad väikesed püramiidrakud 4. kiht on sisemine granuloos kiht. 5. kiht on sisemine püramiidrakkude kiht, kus asuvad keskmised ja suured püramiidrakud. 6. kääritaoliste rakkude kiht
Pikk inkubatsiooniperiood (20-60 päeva). Fix – Pasteur nakatas küülikuid ajju, pärast tekkisid marutaudi nähud. Nakatas loomi nii kaua kuni enam loomad ei haigestunud nö fikseerus. Ei teki Negri kehakesed, lühike inkubatsiooniperiood. Kui viirus satub haava, esmalt paljuneb viirus lihaskoes, seejärel läheb närvilõpmetesse ja mööda närvikuide liigub seljaajju, seejärel peaajju. Peaajust liigub tagasi seljaajju ja sealt süljenäärmetesse. Paljuneb neokorteksis (vaikne marutaud), pole kuri, apaatsed, järgneb kooma ja surm. Viirust on leitud ka keelepapillidest, korneast. See on neurotroopne haigus, ei ole vireemia! Kõige pikem inkubatsiooniaeg on 2 aastat. 8. Aeglaselt progresseeruvate viirusnakkuste patogenees (visna/maedi) Maedi-Visna – retroviirus, ei põhjusta kasvajaid. Tabandunud on kitsed ja lambad, eriti vastuvõtlik on nt soome landrassi lammas. Maedi ja Visna – üks viirus, kuid põhjustab eri asju.
Erutuse puhul lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse Erutuslävi -55 mV Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning põgusalt, et mida nad teevad (slaididel 46-49 piisavalt infot). Koliinergiline süsteem (ACh) : Erutust tekitav, hoiab neokorteksi ärkvel. Roll mälu formuleerumises neuronite erutuvuse kaudu. ACh (neurotransmitter) neuronite surm ja ACh kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega. Retseptorite tüübid: 5 muskariini (M1-M5), 4 nikotiini (N1-N4) Adrenergiline süsteem (NA/NE): Emotsionaalse tooni hoidja NA süsteemi madal aktiivsus – depressioon, ka hüperaktiivsus NA süsteemi kõrge aktiivsus – mania. Retseptorid: α1, α2, β1, β2 Dopamiinergiline süsteem (DA) Mustollusest algav tee: Normaalse motoorika säilitamine. DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud.
emotsioone ja nende muutumist - Sunnitud naeratus tekitab emotsiooni Ekmani baasilised e põhiemotsioonid. Hirm, vastikus, viha, õnn, kurbus, üllatus Mis on emotsioonide peamised ülesanded, st milleks meil emotsioone vaja on? Käitumine vajab emotsioone, närvitalitlusena. Põhiemotsioonid – üldiselt, milliste ajuosade ärgastusmustrid kõige olulisemad on? Muster on eristavam ajukoorealuses kui neokorteksis, kus aktiivsus on pigem vähenenud. Limbilistes struktuurides ja ajutüves. Kuidas psühhobioloogia emotsioone määratleb? Emotsioonid tekivad võrgustikus, mille moodsutavad hüpotaalamuse, taalamuse eesmised tuumad, vöökäär ja hipokampus e limbiline süsteem. Emotsioon on aktiivsus kindlas närvisubstraadis koos selle tagajärgedega. IX LOENG Organismide bioloogilised rütmid - mis need on ja milleks need kasulikud on?
Seega printsiip ei rakendu kõigil võimalikel juhtudem - Äratundmine ja meenutamine ei sõltu kontekstist ühtemoodi. Tuleks eristada seesmist ja välist konteksti; mõlemad olulised vaba meenutamise puhul, ainult seesmine oluline äratundmise puhul Aeg (ja konsolideerumise puudulikkus) unustamise põhjusena: - Mällu talletamine eeldab mäljujälgede konsolideerumist – füsioloogiline protsess mis kestab tunde (hipokampuses) ja päevi, kuid aastaid (neokorteksis) - Tõendid: aju kuvamisel aktivatsioon eri osades, sõltuvalt meenutatava materjali talletamise ajast - Unustamise kõver - Retrograadne amneesia - Ka retroaktiivse intergerentsi puhul - Uue materjali pealetulek takistab konsolideerumist, seega mida kiiremini peale õppimist vaheaeg konsolideerumiseks seda parem - Isegi alkoholiga mõju tõestatav Everyday Memory Erinevus traditsioonilisest mälu-uurmisest: - maht vs kvalitatiivne sisu
aju limbilises süsteemis (autonoomselt funktsioneeriv, motivatsiooni ja meeleolu reguleerimises osalev ajupiirkond, kuhu kuulub corpus callosum`i läheduses suuraju mediaalne serv (limbus) ja rühm sellega lähedaselt seotud teisi ajupiirkondi), mille tulemusena kaotab suurajukoor kontrolli käitumise üle, seda nimetatakse agressiivseks (raevukaks) marutatudiks. Kui viiruse levik jätkub närvisüsteemis ja paljunemine toimub neokorteksis (suuraju suurimad liigiarenguliselt noorimad osad, mis koosnevad kuuest üksteise peal asetsevast neuronikihist), siis tekkinud kliinilised muutused viitavad nn vaiksele marutaudile. Vaikset marutaudi iseloomustab depressioon, kooma, hingamise seiskumine ja surm. Samaaegselt viiruse replikatsiooniga limbilises süsteemis liigub marutaudiviirus tsentrifugaalselt kesknärvisüsteemist perifeersesse närvisüsteemi ja sealt mitmesse elunditesse
Atsetüülkoliin ja aminohapped - Atsetüülkoliin - Aminohapped - Glutamaat - Gamma-aminovõihape - Glütsiin Erinevad neurotransmitterid aitavad mõtteid ja liigutusi tasakaalustada - Neuropeptiidid - Transmitter-gaasid - Hormoonid Koliinenergiline süsteem (ACh) erutust tekitav ja hoiab neokorteksi ärkvel. Roll mälu formuleerimiss neuronite erutuvuse kaudu. ACh neuronite surm ja kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega. Dopamiineneriline süsteem (DA) – mustollusest algav tee. Normaalse motoorika säilitamine kehas, DA kadu on seotud Parkinsoniga kus lihased on kanged ja liikumine on raskendatud. Mesolimbiline tee ehk tegmentumist on seotud mõnu ja surrustusega, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. DA pigem seotud skiso kui tähelepanuprobleemidega. Adrenergiline süsteem (NA/NE) emotsionaalse tooni hoidja, NA süsteemi madal aktiivsus võib kaasa tuua depressiooni ja
• Ajus on närviteid, mida indiviidid võimalusel ise kontrollimatult aktiveerivad fluktuatsioonid aju hirmuringetes. • Mõned keemilised ühendid, mis imiteerivad aju enda virgatsaineid, võivad inimeste Iga põhiemotsiooni juurde kuulub eristav ärgastusmuster. Märkimisväärne on, et see muster igapäevase käitumise kontrollimise üle võtta on eristavam ajukoorealuses kui neokorteksis – kus aktiivsus on pigem vähenenud. • Niisiis on ajus mehhanisme ja võimalusi, mis intuitiivselt tunduvad olevat ebavajalikud või Arhetüüpsetel emotsioonidel on iseloomulik aju ärgastusemuster, eeskätt limbilistes lausa kahjulikud, ning mis ei ole mõistuslikult eriti hästi kontrollitavad struktuurides ja ajutüves.
96 - kui FOXP2 järjestust võrrelda inimesel, šimpansil ja hiirel, siis järjestuste erinevused on väga väikesed. „Inimlikkuse“ geen - -genoomi piirkond, mis on imetajatel konserveerunud, kuid erineb oluliselt inimesel võrreldes inimahviga - HAR1 regioon (human accelerated region) 18 mutatsiooni piirkonna kohta (norm 0- 1) - HAR1F kodeerib väikest RNA-d ja ekspresseerub arenevas neokorteksis, migreeruvates neuronites - avaldub ka testistes ja ovaarimus (tavapärane neuronigeenide puhul). - migreeruvad neuronid – moodustavad neurokorteksit – neuronid, mis migreeruvad aju pinnale, on kõrgema närvitalitlusega seotud. Väga spetsiifiline neuronites. Aju erineb nt šimpansi ajust oma pinna tõttu, suuraju pinna koor. 97
annaabi.ee 
