Türannia-ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim 12.Linn paiknes kaljunukile rajatud kindluse-akropoli jalamil. Seal paiknes jumalate templid. Linnas oli koosoleku-ja turuplats-agoraa. Väljastpoolt kaitsesid linna müürid. Majades olid külalistetoa otstarvet täitev anderion. 13.Naised ei tohtinud osaleda. Jooksmine, maadlus, rusikavõistlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ning neljahobusekaarikute võidusõit. Olümpiarahu-ei tohtinud relvi kaasas kanda või kedagi takistada relva jõul. Võitjatele püstitati ausammas, kodukonnas vääriline tasu. Tõi au tervele linnale. Zeusi auks peetud. 14.Naistel puudus kodanikuõigus ja iseseisvus muu suhtes. Allusid alati oma abikaasale, isale või muule meessugulasele. Mehe valis naisele isa, ise valida ei saanud. 14.a. pidi naiseks minema 30-40 aastasele mehele. Oli kodus, tegeles majapidamisega, kasvatas lapsi.
kiri, hakati korraldama olümpiamänge. · Klassikaline ajajärk(5 saj-4 saj esimene pool eKr) Kujunes kaks võimukeskust, toimus peleponnesose sõda, sõjavägi oli tugev. Olümpiamängud kreekas: · Naistele oli keelatud · Spotlased olid alasti · Korraldati iga nelja aasta tagant · Toimus Zeusi auks · Ka välismaalastele keelatud · Alad: jooksudistandid, maadlus, rusikavõitlus, kahe viimase kombineeritud võistlus, viievõistlus ning neljahobusekaarikute võidusõit · Kaasata ei võinud relvi. Teater kreekas: · Näitlejateks olid mehed maskidega( naistel keelatud) · Hobuseraua kujuline oli põhiplaan · Dionysuse auks · Asus akropoli jalamil · Mängiti etendusi Kreeka tähestik: · Loodud foiniikia tähestiku põhjal · Koosneb 22 kaashäälikust · Sellest arenes ladina tähestik kui ka slaavi kiri. Teadusharud kreekas: · Filosoofia- järgitav protsess, tekkisid sarnaste vaadetega koolkonnad
kui rusikavõitluse võtteid. Sellel alal oli lubatud kõik ning vahepeal oli võistlus nii julm, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ning maadlusest. Iga ala järel said jätkata vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja, kui keegi suutis võita kolmel alal kõik esikohad, sai ta ilma maadluseta võitjaks. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljahobusekaarikute võidusõidus (võistlusmaa pikkus oli 12 ringi). Sageli põrkusid kaarikud kokku ning paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade või rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobusejuhile ( tema sai võidukorral ainult lambavillast sideme), vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas võistlust pealt.
Traditsiooniliselt sai võitja autasuks õlipuuokstest pärja. Spordialad Kaua aega oli mängude kavas vaid staadionijooks, mis jäi kõige prežtiisikamaks alaks ka hiljem, teiste spordialade lisandumisel. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, võrdudes ligikaudu 192 meetriga. Aja jooksul lisandusid teisedki spordialad - vastupidavusjooks, maadlus, viievõistlus (jooks, odavise, hoota kaugushüpe, kettaheide ja maadlus), rusikavõitlus, vabavõitlus, kilbijooks ja neljahobusekaarikute võidusõit. Viimase omapäraks oli tõik, et võitjaks ei loetud mitte kaariku juht, vaid omanik, andes võimaluse ka meestele, kes muidu oleks ea või mõne muu faktori tõttu võistlusest ilma jäänud. Erinevalt teistest tolleaegsetest suursündmustest ei olnud olümpiamängudel lauljatele ja pillimängijatele võistlusi, välja arvatud heeroldi- ja trompetivõistlused. Kilbijooksus pidid võistlejad stardijoonel olema täisvarustuses -
maadlus- kui rusikavõitluse võtteid, võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja. Kes suutis eelnevalt võita kolmel alal esikoha, sai ilma maadluseta esikoha. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljahobusekaarikute võidusõidus(võistlusmaa pikkus oli 12 ringi). Sageli põrkasid kaarikud kokku ja paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile(tema sai võidu korral vaid lambavillast peasideme), vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas kihutamist pealt. Võitjate autasustamine Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. 12-aastane poiss, kelle mõlemad
jalaga kõhtu jne. Võistlus oli teinekord nii äge, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja. Kes suutis eelnevalt võita kolmel alal esikoha, sai ilma maadluseta esikoha. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljahobusekaarikute võidusõidus(võistlusmaa pikkus oli 12 ringi). Sageli põrkasid kaarikud kokku ja paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile(tema sai võidu korral vaid lambavillast peasideme), vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas kihutamist pealt. Võitjate autasustamine
sportisid alasti spordiväljakud ja seal juures olevad riietusruumid - gümnaasion (alastioleku koht) mõnigi gümnaasion sai ajapikku tähtsaks hariduskeskuseks alguses olid võistlused mõne usupidustuse programmis, hiljem olid need eraldi tähtsaim olümpiamängud (Zeusi auks) olümpiamängudel osalesid ainult hellenid, barbaritele ja naistele keelatud jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus (jooks, oda, ketas, hoota kaugus, maadlus), neljahobusekaarikute võidusõit (võistleja oli kaariku omanik, mitte sõitja) prestiizseim staadionijooks, 192m, mis oli ka pikkusühikuks olümpiarahu: Olümpias ei tohtinud relvi kanda ja sinnapääsu relvaga takistada Filosoofia tarkusearmastus. Maailmakorralduse teke, jumalate põlvnemine. 6- saj alguses eKr Thales (kreeka teaduse alusepanija mate, geomeetria, astro) maailm toimib loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Vesi maailm on tekkinud veest ja ujus veel.
metallnaastud. See muutis tugeva löögi isegi eluohtlikuks. Pankraationis võis vastast kägistada, väänata jäsemeid, lüüa jalaga kõhtu. Polnud haruldane, et võistlus lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaughüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest. Iga ala järel jätkasid vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid omavahel maadeldes üldvõitja. Neljandal päeval peeti hipodroomil neljahobusekaarikute võidukihutamine. Võidupärga ei saanud aga mitte hobust juhtinud ajur, vaid hobuste omanik. 6 VÕITJATE AUTASUSTAMINE Mängude lõpul anti võitjatele kätte autasud. 12-aastane poiss lõikas kuldse noaga Zeusi pühast hiiest õlipuuoksa, millest punuti võidupärg. Kes oli tulnud kolmel korral
7. Sport ja Olümpia Sport ja olümpia mängud: Kreeklased sportisid alasti (MMMMM naked boys), seetõttu nim. spordiväljakut ja sinna juurde kuuluvaid pesemis- ning riietusruume gümnaasioniks (,,alastioleku koht"). Tähtsaimad võistlustest olid olümpiamängud iga nelja aasta tagant, Zeusi auks, osalesid ainult kreeklased, võõramaalastele olid mängud keelatud, naised ei tohtinud osaleda. Sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, viievõitlust ning neljahobusekaarikute võidusõitu. Kõige olulisem oli lühim jooksudistants staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu Olümpias ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada. 8. Põhilised Jumalad Jumalad olid inimkujulised. Jumalad moodustasid perekonda. Elasid Olümpose mäel. Tähtsaim Zeus, abikaasa ja õde Hera. Poseidon oli Zeusi vend merejumal. Hades allilma ja surnute valitseja. Maailm sai alguse Chaosest. Pühamud ja templid olid olulised ohvrite toomine,
Spordivõistlusi hakati algselt pidama mõne usupidustuse raames, tähtsamateks võistlusteks kujunesid Olümpias peajumal Zeusi auks peetud olümpiamängud. Need toimusid iga 4 aasta tagant, sinna kogunesid võistlejad nii Kreekast kui kolooniatest. Võisteldi jooksudes, maadluses, rusikavõitluses, kahe viimase kombineeritud võitluses ehk pankrationis, viievõistluses (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning neljahobusekaarikute võidusõidus. Lisaks spordile tegeleti olümpiamängudel ka jumalatele ohverdamisega ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadetekuulutajad. Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, avalikus elus nad ei osalenud. Naised allusid alati abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool; abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel (see oli sageli äriline kokkulepe)
Nende kohus oli hoida majapidamine korras ja söök laual. Samuti pidid nad sünnitama terveid järglasi. Sport, Olümpiamängud Ilusat keha hinnati Kreekas nagu teravat vaimu või poliitilist edukust. Nad sportisid alasti. Kuna tekkis soov võistelda, kujunesid aja jooksul välja Olümpiamängud. Need olid iga 4 aasta tagant ja pühendatud Zeusile. Osalesid üksnes hellenid. Ka naistele oli see keelatud. Sisaldas jookse, maadlust, rusikavõistlust, viievõistlust, neljahobusekaarikute võistlust. Olümpiarahu seal ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sissepääsu relva jõul takistada. Põhilised jumalad, religiooni iseloomustus Jumalad moodustasid perekondi. Kõige tähtsam oli Zeusi pere, kus oli 12 jumalat. Olümpose mäel elasid jumalad ja jumalannad. Zeus, abikaasa õde Hera, Poseidon vend. Maailm sai alguse kaosest. Ennustamine oli olulisel kohal. Tüüpiline pühamu koosnes templist ja altarist. Seal olid ka preestrid ja preestrinnad
Kujunesid omavahel võistlevad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liitmisel olid abiks sümpoosionid, kus arutati tähtsate asjade üle. Sport aristokraadid kandsid hoolt kehalise arendamise eest. Kreeklased sportisid alasti => gümnaasion. Kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele tarkust jagama => hariduskeskus. Muidugi kuulus spordi juurde ka võistlus. Iga nelja aasta tagant peeti Zeusi auks olümpiamänge => viievõistlus (jooks, maadlus, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe) ning neljahobusekaarikute võidusõit. Olümpias ei tohtinud relvi kaasas kanda.. Olümpiavõitja tõi kuulsuse kogu linnale, mida ta esindas. Olümpiavõitjate nimekiri, mis ulatus aastasse 766 eKr, on alus kreeklaste ajaarvamisele. Orjandus klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Orjade seas olid enamuse barbarid, kujunes arusaam, et nad ongi orjuseks loodud. Neid kasutati kõikjal, oskustöö juures abistavas rollis, ebameeldivamaid ja raskemaid rolle tegid ainult orjad
kuuluvad pesemis- ja riietusruumid). Spordivõistlusi hakati algselt pidama mõne usupidustuse raames, tähtsamateks võistlusteks kujunesid Olümpias peajumal Zeusi auks peetud olümpiamängud. Need toimusid iga 4 aasta tagant, sinna kogunesid võistlejad nii Kreekast kui kolooniatest. Võisteldi jooksudes, maadluses, rusikavõitluses, kahe viimase kom- bineeritud võitluses ehk pankrationis, viievõistluses (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maad- lus) ning neljahobusekaarikute võidusõidus. Lisaks spordile tegeleti olümpiamängudel ka jumalatele ohver- damisega ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadetekuulutajad. Kreeka patriarhaalses ühiskonnas** puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, ava- likus elus nad ei osalenud. Naised allusid alati abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool; abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel (see oli sageli äriline kokkulepe)
Gümnaasion spordiväljak ja pesemis- ning riietusruumid; sporditi alasti; meeste ja noorukite kogunemispaik, seal hakkasid tarkust jagama kuulsad õpetlased, mõni gümnaasion oli ühtlasi hariduskeskus Olümpiamängud iga nelja aasta tagant, pidustused Zeusi auks; osalesid ainult hellenid, naised ei tohtinud osaleda; Jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kahe viimase kombineeritud võitlus, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ja neljahobusekaarikute võidusõit võistlejaks polnud mitte kaarikujuht, vaid omanik; Kõige auväärsem oli lühim jooksudistants staadionijooks. Staadion oli pikkusühik veidi üle 192 m. Hiljem laines staadioni mõiste jooksurajale endale. Ohverdati jumalatele (tähtsaima ohvritule süütas staadionijooksu võitja), võistlesid ka trompetipuhujad ja teadete kuulutajad. Olümpiarahu Olümpias ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada.
annaabi.ee 
