Koosneb kahest osast: esimene on jutt ja teine osa on moraal. Poeem- mitmeosaline lüroeepiline teos, sisult jutustus kuid vormilt luuletus. Eeposest on ta vormilt vabam ja mahult väikesem. Tegelased poeemis on erakordsed ja/või romantilised kangelased, kes elavad läbi nn. hingelise seisundi. Sonett-vaga vana luulezanr, mis tekkis Itaalias 13 saj. Ajapikku jagunes ta kolmeks: Itaalia, Prantsuse ja Inglise. Sonetis on 14 värsirida, ta jaguneb sisult kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes on kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge. Eestis on sonette kirjutanud M.Under ja J. Tamm. Ood- kiidulaul või pidulik ülev luuletus mõne isiku või tähtsa sündmuse auks. Pastoraat- karjaselaul
jääpurikad nutavad 11.Mis on isikustamine ehk personifikatsioon? Elutule antakse elusa võimed. 12.Mis on võrdlus?Too näide! Üht asja, olendit, nähtust võrreldakse teisega nt. loll nagu saabas. 13.Mitmest osast koosneb valm? Kahest 14.Mitu värssi on sonetis? 14.värssi 15.Kuidas jaguneb inglise soneti värsiskeem? 4+4+4+2 16.Kuidas jaguneb itaalia soneti värsiskeem? 4+4+3+3 17.Mis toimub soneti nelikutes? Esitatakse peateema. 18.Mis toimub soneti kolmikutes? Tuuakse juurde paralleelteema või mõtisklus. 19.Nimeta kuulsaim eestlane, kes on loonud sonette ja ballaade? Marie Under 20.Mis on haiku? Väike Jaapani loodusluuletus 21.Milline on haiku värsiskeem? 5+7+5 22.Millised on lüroeepilised teosed ja miks neid nõnda nimetatakse? Ballaad ja poeem, sest nad on jutustavad luuletused. 23.Nimeta ballaadi peamised tunnused! Sünge sisu, tegelased võivad olla kangelaslikud. 24
Sonett- 13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks: itaalia, prantsuse ja inglise sonetiks. Sonett koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga. Itaalia ja prantsuse soneti värsid jagunevad stroofidesse ehk salmidesse skeemi 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+42. klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones kaheksanda rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüürilise mõtisklus. Sonett kulmineerub neljateistkümnendas värsis vaimuka puändiga. Tuntumad kirjanikud: Dante, Petrarca, Shakespeare. Eestlased: Marie Under. Valm- õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi. Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Koosneb kahest osast: esimeses
tõega. 7. G. G. Byron _ Missugune on Byroni elukäik? Raske Miks on sunnitud kodumaalt lahkuma? Kuna ta poolõde laimab teda, et laps olla tema. Kus tunneb end kindlamalt kui ?Inglismaal? (Lühidalt) _ Nimeta Byroni luulekogusid ja poeeme. Loetle Ida-poeemid, iseloomusta nende laadi, võtteid, kangelast. 1)"jõudetunnid" 2)"gjaur", ,,abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,parisina", ,,Korintose piiramine" 3) Kirjutatud jamblistes 9 või 11silbistes paarisriimilistes värssides või nelikutes. Värssnovell.3) pöördumine lõunamaise ja idalike tegevuspaikade ning tegelaste poole 4) Kangelane- võimsa tahte ja vaimuga üksikmässaja, veendunud võitleja armastuse ja vabaduse eest, pessimist. _ Milline on autori luulelaad? Lüüriline, ent ka humoorikas-satiiriline. _ Miks oli edukas tema poeem ,,Childe Haroldi palverännak"? Sest seal pöördus ta eepilisse teosesse kaasaja ühiskondlik-poliitiliste sündmustega. _ Mille Byron taaselustas? Spenseri stroofi
puhul irdriimidest (lint:kink). Asendi järgi eristatakse paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimi (abab). Silpide arvu järgi ühesilbilisi ehk meesriime (sööb:lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi:rivi) ja kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama). SONETT loodi 13. saj Itaalias. Tunneme ära 14 värsireast (4+4+3+3), traditsioonilises riimiskeemiga abab abab cdc cdc Nelikutes esitatakse teema, kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Luuletus kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Dante, Petrarca, Shakepseare, Eestist Marie Under. ,,Sirelite aegu" Marie Under Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad aia taga. Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: mu süda õhetab kui hõõguv ääs ah, sirelite õitseaeg on käes!
Abielu lahutati, Byron sõitis Genfi Shelley juurde. 1823 otsustas sekkuda Kreeka vabadusvõitlusesse. Luulekogud ja poeemid: ,,Childe Haroldi palverännak", ,,Ludiitide laul", ,,Laps olla muretuna veel", ,,Dante ennustus", ,,Kohtunägemus", ,,Chilloni vang", ,,Tasso murelaul". Idapoeemid: ,,Gjaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine". Kirjutatud 9või 11silbilistes paarisriimilistes värssides või nelikutes. Kandev on jutustusliksüzeeline osa. Eksootiline teema, teistsuguse vastandamine. Autori luulelaad oli lüüriline ja humoorikassatiiriline. Poeem ,,Childe Haroldi palverännak" oli edukas, sest Byron oli esimene romantik, kes pöördus kaasaja ühiskondlikpoliitiliste sündmuste poole. Byron taaselustas Spenceri stroofi. Poeem ,,Korsaar" kõneleb korsaarist Conrad, kes peab jätma hüvasti oma armsama Medoraga
Värsiridade varieerimisega on saadud mitmeid huvitavaid vorme, nagu näiteks peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4) jt. Sonetipärg koosneb 15 sonetist, kusjuures iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1. soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Maailmakirjanduses on sonetti kui zanri edasi arendanud Dante Alighieri (12651321), Francesco Petrarca (13041374), prantslane Pierre de Ronsard (15241585), inglane William Shakespeare (15641616); eestlastest on sonetti tulemuslikult viljelenud Marie Under (18831980), Bernard
lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes lüroeepiliseks žanriks. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb. * sonett: 13.saj. Itaalia luuležanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust: nelikutes teemarendus kuni 8. rea lõpuni, kolmikutes tuuakse sisse kõrvalteema või mõtisklus, 14. rida kulmineerub vaimuka puändiga. Riimipaigutuse järgi jaguneb kolmeks: itaalia sonett (4+4+3+3) abab abab cdc dcd prantsuse sonett (4+4+3+3) abba abba ccd eed inglise sonett (4+4+4+2) abab cdcd efef gg Sonetipärg - 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga, 1.soneti esimene värss kordub 14.soneti viimases. 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide
värsiskeem 4+4+3+3); inglise sonetiks (abab cdcd efef gg, värsiskeem 4+4+4+2). Variatsioonid: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4) jt. Sonetipärg - 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1. soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Nt M. Underi ”Sirelite aegu” itaalia sonett (värsiskeem 4+4+3+3). Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm. 12. Narratiiv. Lood aitavad maailma mõsta ja kogemusi korrastada, samuti inimese tähendust uurida. Lood aitavad igapäevaelust eemalduda. Lood võivad olla nii vahendavad kui loovad.
lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes lüroeepiliseks zanriks. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb. * sonett: 13.saj. Itaalia luulezanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust: nelikutes teemarendus kuni 8. rea lõpuni, kolmikutes tuuakse sisse kõrvalteema või mõtisklus, 14. rida kulmineerub vaimuka puändiga. Riimipaigutuse järgi jaguneb kolmeks: itaalia sonett (4+4+3+3) abab abab cdc dcd prantsuse sonett (4+4+3+3) abba abba ccd eed inglise sonett (4+4+4+2) abab cdcd efef gg Sonetipärg - 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga, 1.soneti esimene värss kordub 14.soneti viimases. 15
Variatsioonid: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4) jt. Sonetipärg > 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1. soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Narratiiv Narratiiv kui sündmustel rajaneva, ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju.
Variatsioonid: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4) jt. Sonetipärg > 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1. soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Narratiiv Narratiiv kui sündmustel rajaneva, ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju.
" (PaulEerik Rummo, ""Harala elulood" kogutud kujul", Keel ja Kirjandus 1976 nr. 10). Ta mainib ka, et peab "Harala elulugusid" selles mõttes isegi Mats Traadi romaanidest etemateks, kuna autor jääb rohkem varju (mitte küll täiesti, nagu tema eelmisest väitest selgub) ja eluline materjal pääseb puhtamalt esile. Kriitikud tõstavad halva omadusena esile seda, et "Harala elulugudes" on surnute kõrval üks elav -- Jaan Kuusemägi. Ka on tema lugu esitatud riimitud nelikutes. Paljude meelest mõjub see raamatu stiiliühtsuse juures võõrkehana, ent Paul Eerik Rummo arvates rõhutab see kas tahtlikult või juhuslikult seda asjaolu, et surnudolemine pole teoses üldse nii tähtis kui sellele sarnanevas Edgar Lee Mastersi "Spoon Riveri antoloogias". Harala rahvas on ka spoonriverlaste elu tühisuse ja narruse motiivist kaugel. Haralaste lugudes on ka rohkem huumorit ning ligimesi ja elu pole võetud nii suurte lepitamatute pretensioonidega, kui
Värsiridade varieerimisega on saadud mitmeid huvitavaid vorme, nagu näiteks peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4) jt. Sonetipärg koosneb 15 sonetist, kusjuures iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1. soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Maailmakirjanduses on sonetti kui zanri edasi arendanud Dante Alighieri (12651321), Francesco Petrarca (13041374), prantslane Pierre de Ronsard (15241585), inglane William Shakespeare (15641616); eestlastest on sonetti tulemuslikult viljelenud Marie Under (18831980),
annaabi.ee 
