Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu USA ja Itaalia kahe MS vahel Itaalia oli I maailmasõja alguses Kolmikliidus, kuid sõja lõpus võitles Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos USA, Inglismaa ja Prantsusmaaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda oli Itaalias raske poliitiline olukord, palju sõjast rusutud ja vigastatud inimesi. Itaalia oli töölisriik, võttes eeskuju Venemaalt. 1919. aastal algas fasistlik liikumine, algsest 17 000 liikmest sai lõpuks 300 000. Toetuti rahvuslikkusele ning 1921 kuulutatakse välja Itaalia Rahvuslik Fasistlik Partei (IRFP), mille juhiks Mussolini. Fasistide tunnuseks oli must särk ning neil oli oma hümn. Samal aastal on Itaalia kodusõja lävel. 1922
igas Euroopa riigis. Riikidevahelisi tülisid aga üritati lahendada sõjaga mitte läbirääkimistega. Mis olnuks USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks? Võitjateta rahu sõlmimine. Ta esitas rahukava 1918a. Jaanuaris, mida hakati nimetama Wilsoni 14 punktiks. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni rahukava? Ei järgitud, sest teistele ei meeldinud mõte sõja lõpetamisest ilma võitjateta. Kes kuulusid suurde nelikusse ja milliseid riike nad esindasid? Itaalia, Prantsusmaa,Inglismaa, USA. Miks USA ja Suurbritannia ei olnud nõus Prantsusmaa plaaniga saksamaad veelgi rohkem nõrgestada? Sest nad ei soovinud Prantsusmaa liigset tugevnemist ega Saksamaa liigset nõrgestamist. Millised impeeriumid lakkasid I ms järel eksisteerimast? Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa. Miks ei olnud Pariisi rahukonverentsil Venemaa esindajaid? Kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada enamlaste võimu Venemaal.
KORDAMISKÜSIMUSED § 1-2 1. ISIKUD GEORGES CLEMENCEAU PR peaminister, kutsuti PR ,,tiigriks". Esindas PR huve Pariisi Rahukonverentsil(SM peab kõige eest maksma ja nõrgenema), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. DAVID LLOYD GEORGE ING peaminister, kutsuti ,,Walesi võluriks". Esindas ING huve Pariisi Rahukonverentsil(SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. WOODROW WILSON USA president, ,,koolmeistrist poliitik", I USA president, kes käis EUR-s. Esindas USA huve Pariisi Rahukonverentsil(tahtis ära hoida uut sõda, koostas selle jaoks ,,Wilsoni 14 punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI IT valitseja 19221943, fasistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas
Provence’i Lõuna-Prantsusmaal rüütlilaul. Lõuna Pr. trubaduurid, Saksamaal minnersinger. Rüütlilaulude temaatitaks olid vapruse ja armastuse laulud, sisult valdavalt ilmalikud. esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 11-12saj. Organumiks nimetatakse teise hääle kaasalaulmist Gregoriuse koraalile. Esimene heliloojate koolkond läänemuusika ajaloos on Notre Dame koolkond, kust on teada esimesed nimepidi tuntud heliloojad- Loohinus ja Perotinus Millise teaduse nelikusse kuulus muusika keskaegses koolisüsteemis? Loodusteaduste hulka kuhu kuulusid veel aritmeetika, geomeetria ja astronoomia Kirjuta keskaja žanrist motett 13 saj mitmehääsle muusika kõige olulisem vorm. Algselt kujutas see endast kirikumuusika vormi milles alumine hääl oli laenatud gregoriuse laulust. Selle kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. Gooti ajastu motett on aga mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul.
Motette hakati kirjutama 13. sajandil ning nendes on peamiselt kolm häält. Esimest häält ehk tenorit võidi mängida mõnel pillil, teises oli ladinakeelne vaimulik tekst ning kolmandas prantsusekeelne ilmalik tekst. Sajandi lõpul aga keelas kirik motetizanri, sest selle tekst polnud arusaadav ning see lakkas täitmast liturgilise laulu ülesannet. Keskaegne koolisüsteem koosnes kahest õppeainete tsüklist. Muusika kuulus teisse tsüklisse ehk nelikusse. See oli kõrgeim, suurima üldistusastmega teadus keskajal. Muusikat seostati siis loodusteadustega nagu aritmeetika, geomeetria ja astronoomia. Muusika jagati siis kolme suure kategooriasse: musica mundana ehk universumi muusika, musica humana ehk inimmuusika ja musica instrumentalis ehk kõlav muusika. Kokkuvõtteks ütlen, et muusika on olnud alati inimeste elus tähtsal kohal. Seda näitab juba see, et ka keskajal suhtuti muusikasse pühendumuse ja austusega. Muusika on alati
c) tööstuse elavdamiseks võeti vastu seadus, mis lõi uusi töökohti d) riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, (10) reparatsioon kahju täielik hüvitamine sõja võitjale inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus agressor sõjaalgataja ja vallutaja ''New deal'' ehk uus kurss punktid, mis pidid tööstust ergutama ja looma uusi töökohti. (11) Woodrow Wilson USA president 1856-1924, kuulus PR'i kuldesse nelikusse, Adolf Hitler oli Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea (19341945). Benito Mussolini - oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. F. D. Roosevelt USA 32
teistmoodi mõtlema). 16. Miks puhkes Ruhri kriis(oli saksamaal)? - 1923.a. Saksamaa ei tasunud õigeaegselt reparatsioone. Prantsusmaa ja Belgia hõivasid Ruhri piirkonna. Maavarade tõttu, mis on Saksamaa Kirde osa tootmises, kõik tahtsid endale saada vilja, Belgia tuli sisse ja sai endale alad kus oli palju maavarasid ennekõige sütt. 17. Miks puhkes Hispaania kodusõda? Franco tahtis võimule. Kerkis võimule. I sõda peale I MS. 1936-1939 18. Kes kuulusid suurde nelikusse? Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Nõukogude-Liit 19. Miks puhkes 1929. aastal majanduskriis? Oli börsikrahh, USA- s, Wall-Streedil. ,,Must neljapäev" 20. Miks valisid I MS võitjariigid Pariisi rahukonverentsi avapäevaks just 18nda jaanuari? (18. jaanuar 1871)- Siis tekkis Saksa-keisririik 21. Millised riigid kuulusid teljeriikide hulka? Itaalia, Saksamaa, Jaapan 22. Kes oli ja mida tegi Georgi Zukov? Nõukogude Liidu väejuht, kes juhtis idaeuroopas Punaarmeed. 23
Compiegne vaherahu. Rahulepingu väljatöötamine – Versailles rahuleping 28.juuni 1919. 41. Saksamaa kapitulatsioon – Saksamaa kuulutatakse sõja põhjustajaks. 42. Pariisi rahukonverents – 18.jaanuaril 1919, kust võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõidnud riiki. Sülmitit Versailles’ leping Saksamaaga. 43. Versailles` rahuleping – 28.juuni 1919, eesmärgiks teha kokkuvõta I maailmasõjast, uue maailmakorralduse määramine. 44. Suur nelik - Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. 45. Suur kolmik - Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George) Nende otsustega pidid kõik teised riigid nõustuma. 46. Saksamaa saatus ( kaart) – territoriaalsed muutused (kaotas Elsass-Lotringu Prantsusmaale, Sudeedisaksamaa Tsehhoslovakkiale, Memmel Leedule
milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3. Kuivõrd järgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet? 4. Too välja 5 näidet Saksamaa rahutingimustest! UUENENUD EUROOPA KAART Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega.
milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3. Kuivõrd järgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet? 4. Too välja 5 näidet Saksamaa rahutingimustest! UUENENUD EUROOPA KAART Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega.
Keskajal kasutatavad orelid positiivid, portatiivid. Keelpillid fiidel, rebekk Näppepillid harf, lauto, psalteerium, rataslüüra Puhkpillid torupill, salmei Löökpillid trummid, taldrikud, kellad, kastanjetid Muusikateooria keskajal 22. Muusika koolisüsteemis Muusika koolisüsteemis koosnes kahest õppeainete tsüklist. Ta oli üks seitsmest vabast kunstist ning samas ka tähtsaim teadus. Muusika kuulus loodusteaduste nelikusse koos aritmeetika, geomeetria ja astronoomiaga. 23. Muusika kategooriad keskajal: Musica instrumentalis ehk kõlav (lauldav-mängitav) muusika. Musica mundana ehk universumi muusika, käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat - planeetide liikumine, aastaaegade vaheldumine > ühendteadus loodusõpetusest ja filosoofiast. Musica humana ehk inimmuusika, käsitleb keha ja vaimu, mikrokosmose harmooniat > ligikaudu tänapäevane psühholoogia.
(29. IV Kramatorsk, Ukraina), ujuja ja ujumistreener, kuulunud Nõuk. Liidu koondisesse; aastast 1982 Kohtla Järve "Kalevi" spordikooli ujumistreener. Veiko Siimar Eesti NSV ujuja; Tallinna "Kalev". 1960 a. olümpiamängudel 100m seliliujumises 8. koht (aeg:1.04,6) EM võistluste hõbemedal 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises. Kuulus 1961 a. ja 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises Euroopa rekordi püstitanud NSV Liidu nelikusse. NSV Liidu meistrivõistluste kuldmedal 1960 a. ning hõbemedal 1962 a. 100m ja pronksmedal 1961 a. 200m seliliujumises. NSV Liidu rekordid: 100m seliliujumises 1.03,3 (1960), 1.03,0 ja 1.02,8 (1961); 4x100m kombineeritud teateujumises 4.14,0 (1961), 4.11,1 ja 4.10,3 (1962). Eesti NSV meister 1959-66 a. 10 korda individuaal- ja 5 korda teateujumises. TPI õppejõud. Tehnikakandidaat (1974). Endel Press
seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis motett aga taas kirikusse tagasi. 24. Muusikateooria keskajal muusika osa keskaegses koolisüsteemis, muusika seosed teiste teadustega, muusika kolm suurt kategooriat (lk. 70) Muusika oli koolisüsteemis, mis koosnes kahest õppeainete tsüklis. Ta oli üks seitsmest vabast kunstist ning samas ka tähtsaim teadus. Muusika kuulus loodusteaduste nelikusse koos aritmeetika, geomeetria ja astronoomiaga. Muusika kategooriad keskajal: Musica instrumentalis ehk kõlav (lauldav-mängitav) muusika. Musica mundana ehk universumi muusika, käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat - planeetide liikumine, aastaaegade vaheldumine > ühendteadus loodusõpetusest ja filosoofiast. Musica humana ehk inimmuusika, käsitleb keha ja vaimu, mikrokosmose harmooniat > ligikaudu tänapäevane psühholoogia.
Püsivate rahulepingute väljatöötamise eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad. Alguses arutati rahulepingute tingimusi suure kümne ehk Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Jaapani ja Itaalia esindajatest koosnenud nõukogude istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja Jaapan jäid asumaadest ilma. Suur kolmik ei arvestanud väikeriikide huvidega. Keskriikide
annaabi.ee 
