uriin. 9. Loe ka õ lk 75. Neerutorukestes imenduvad verre tagasi glükoos ning vesi 10. Uriini moodustavad: jääkained ning liigne vesi , uriin liigub kuse juhade kaudu põide (kuhu?) http://www.slideshare.net/helina20/erituselundid-presentation 11. Reasta: veri,neerud,kusejuha,põis,sulgurlihas,kusiti. 12. Neere kaitseb põrutuste eest ümbritsev rasvakiht 13. Neerukehakesed ja neerutorukesed on ümbritsetud verekapilaarid ,nende ühinemisel tekivad suuremad veresooned , mille kaudu veri nefronist väljub 14. Uriin koguneb kuse põide, sealt eemaldatakse uriin lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu Nefron: http://www.youtube.com/watch?v=glu0dzK4dbU Erituselundkond: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?KUSE- _JA_SUGUELUNDID:ERITUSELUNDKOND Uriin: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?KUSE-
hüübimine), jämesoole lõpus väljaheide: seedumata jäägid, vesi, hukka saanud bakterid. pärasool. pärak väljutatakse tahked jäägid. erituselindkond (nahk, kopsud, neerud, soolestik) ül vedelate jääkide eemaldamine, 2 neeru 2 kusejuha kusepõis kusiti, neer vedelate ainevahetus jääkide eemaldamine, vee mineraal soolade sisalduse reguleerimine veres tagavad püsiva sisekeskkonna, nh3 organismist välja, ehitus neerukoor (neerukehakesed), neerusäsi (neerutorukesed), neeruvaagen, eritatakse uriin, vesi, soolad, kusiaine. nahk eritatakse higi, vesi, mineraal soolad, kusiaine. kopsud eritatakse vesi, süsihappegaas, soolestik eritatakse vesi, seedumata jäägid. uriin esmane uriin 100 120 l, tekib neerukehakestes, koostis: vesi, mineraal soolad, glükoos, aminohapped, kusiaine, lõplik uriin 1 2 l, tekib neerutorukestes, koostis: kusiaine, mineraal soolad, vesi, puuduvad glükoos, aminohapped,
Vihmaussid on võimelised eristama pimedust ja valgust, tundma toidu maitset ja puudutusi. Seedeelundkond. Vihmaussid toituvad kõdunenud taimejäänustest. Suu asetseb neil keha eesmises otsas ning sealt satub toit neelu kaudu söögitorusse. Vihmausside söögitoru tagumine osa on jämenenud ning seda nimetatakse puguks. Pugule järgneb lihaseline magu. Edasi kulgeb kuni keha lõpuni sool, mis lõpeb pärakuga. Erituselundkonna moodustavad neerutorukesed, mida paikneb igas lülis üks paar. Neerutorukeste üks ots on ühendatud kehaõõnega ja teine avaneb kehapinnale. Nende kaudu väljutatakse kehapinnale kahjulikud elutegevuse jäägid, mis on kogunenud kehaõõnde. Sigimine. Vihmaussid on liitsugulised loomad. Suguelundid paiknevad keha eesotsas. Munemisel on oluline roll vöökohal. Sellises mullas, kus pole vihmausse, kasvavad taimed halvasti ning annavad vähe saaki. Vihmaussid soodustavad taimedele vajaliku vee ja õhu tungimist mulda
tilgakesteks · süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi ERITUSELUNDKONNAS toimub vedelate jääkide eemaldamine. Kuseelundid neerud(2)(moodustub uriin e. kusi) => kusejuhad(2) => kusepõis(u.1l) => kusiti Neerude ül: · vedelate ainevahetusjääkide eemaldamine · vee mineraalsoolade sisalduse reguleerimine veres => tagavad püsiva sisekeskkonna Neeru ehitus 1) Neeru koor (neerukehakesed) 2) Neeru säsi (neerutorukesed) 3) Neeruvaagen Uriini teke 1) Esmane uriin (100-120 l/ööp) => tekib neerukehakestes · vesi · mineraalsoolad · glükoos · aminohapped(AH) 2) Lõplik uriin (1-1,2 l/ööp) => moodustub neerutorukestes · puudub glükoos, AH · suureneb kusiaine kogus Väljaheite hulk sõltub toidu koostisest, söömise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms. Makrotoitained - toitained mida peab saama suurtes kogustes(valgud, rasvad, süsivesikud, vesi)
· lipiidid + kiudaine + suhkur · toidu konsistents näiteks rukkileivast tõuseb vere Glc kiiremini kui pähklisokolaadist. Kohv hoiab jäätisest tekkivat Glc tõusu tagasi. Glükolüüs ja aeroobne oksüdatsioon Skeem, vitamiin B1 tähtsus 6.1.4. Vere glükoosisisalduse (veresuhkru taseme) regulatsioon. Insuliinist sõltumatud rakud on : · aju · erütrotsüüdid · peensoole limaskesta rakud · neerutorukesed · maks Insuliinist sõltuvad: · skeletilihased · rasvkude · südamelihas · silmalääts · leukotsüüdid · hüpofüüs Insuliini süntesi ja sekretsiooni stimuleerivad peale vere glükoosi taseme ka hormoonid: · Koletsütokiin (CCK) · Peptiid IRP e. GIP · Aminohapped Leu ja Arg · Serotoniin moodustub Trp-st UV-kiirguse toimel, seega stimuleerib suvel insuliini
ja närvide küljes · eritiseks on uriin, ülesandeks vedelate mürkainete välja viimine · hoiavad veebilanssi tasakaalus · aitavad säilitada vere keemilist koostist · filtreeriv jääkained ja vett verest Uriini teke: Arterid suunduvad neerukehakestesse ja hargnevad järsult. Seetõttu surutakse veres olev vedelik koos seal lahustunud ainetega neerukehakestesse. Moodustub esmane uriin, mis hakkab liikuma piki neerutorukesi neeruvaagnasse. Neerutorukesed on tigedalt ümbritsetud veresoontega. Vajalik vesi ja selles lahustunud ained imatakse tagasi veresoontesse. Nii jõuab neeruvaagnasse teisene uriin, mis suunatakse kusejuhasse ja sealt kusepõide. Teise kusejuha kaudu välja kusitisse.
Ainevahetuses moodustunud jääke kõrvaldavad erituselundid. Erituselundid on (tähtsaimad) neerud, kopsud, soolestik, nahk Neerud- osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist, nad reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres *Oakujulised paarilised elundid, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu Neerude ehitis on uriin, mille teke algab neerukehakestes. NEERUKEHAKESED(eemaldatakse verest esmane uriin)NEERUTORUKESED(esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained (nt glükoos) ning suurem osa verre tagasi) NEERUDKUSEJUHAKUSEPÕID Nahk- eritavad higi(veest, mineraalsooladest, ainevahetusjääkidest koosnev vedelik) Kopsud- eemaldavad koos väljahingatava õhuga ka veeauru Soolestik- Seedimata toiduosised, peamiselt taimerakkude jäägid, kogunevad jämesoolde. Väljaheitega koos eemaldub meie kehast ka vett.
Suur vereringe: Varustada keha hapnikuga. Väike vereringe ehk kopsuvereringe: Venoosne veri kopsu, kus rikastub hapnikuga 12. Kuidas reageerib organism haigustekitajatele? Kaasasündinud kaitsemehhanismid reageerivad kiiresti paljudele patogeenidele. Omandatud immuunsus reageerib aeglasemalt kindlatele patogeenidele(mikroobid) 13. Kuidas toimub eritamine neerudes? (joonis vihikus) Neerukehakesed e nefronid (ultrafiltratsioon)- esmane uriin Neerutorukesed(reabsorbtsioon) uriin 14. Mil viisil toimub lõpliku uriini koguse reguleerimine? Reabsorbtsiooni 15. Mil viisil reguleerib organism lühiajalisele füüsilisele pingutusele? Hapniku hulk väheneb,, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb , kehat. tõuseb, veresuhkru taseme tõus 16. Milles seisneb energeetiline pidevus? Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel 17. Milline on treeningu pikaajaline mõju südamele ja veresoonkonnale,kopsudele ja lihastele
Endoteel, mesoteel Talitleb barjäärina, osaleb vahetusprotsessides ja vähendab hõõrdumist. Lameepiteelirakud. Peensooles- vee ja toitainete imendumine Südame sisekest Magu- toidu seedimine Alveool Soole välispind 2 Ühekihiline kuupepiteel barjäär, imendumine kanaleid läbiva sekreedi juht. õõntesse/naha pinnale sekretsioon Kuupepiteelirakud. neerutorukesed bronhioolid näärmejuhad maksarakud 3 Ühekihiline silinderepiteel. Osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis. Silinderepiteeli rakud. Magu Peen- ja jämesool Sapipõis Munajuha Emakas 4 Mitmerealine epiteel. Imendumine, sekretsioon kanaleid läbiva sekreedi edasi juhtimine. Ripsrakud, karikrakud, kiilrakud, basaalrakud. Hingetorus Bronhiaalpuus
Tagasiimendumine algab kohe proksimaalsetes tuubulites, jätkub Henle lingus, siis distaalsed tuubulid, lõpeb kogumistorukestes. Glc ja aminohapped imenduvad tagasi kohe proksis. Kui glc-tase ei ületa seda läve, siis glc imendub täielikult tagasi. Glc küllastab neerutorukesed. Kui kõik torukesed küllastunud, sinna ei mahu enam glc, ülejäänu Henlesse, aga seal ei ole glc transporivaid torukesi, jääb lõplikku uriini, läheb põide. Aminohapetega ei tule tihti ette. Nende sisaldus veres kõrge teatud ainevahetushaiguste korral, pärilikud. Mineraalained ja vesi Naatriumi tagasiimendumine algab kohe prokstorudes, 2/3 imendub seal tagasi. Kui see
aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 9. Kuseelundkond koosn.: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti tööt.: neerudes tek. lõppuriin -> kusejuhad -> kusepõis -> kusiti 1. ultrafiltratsioon -- vereplasma, v.a valgud läbib neerukehakeste päsmakeste kapillaaride seina ja Bowmani kapsli sisem. lestmest mood. filtri -> neerukehakese kihnu valendik => esmasuriin 2. tagasiimendumine -- neerutorukesed -> verekapillaarid verre tagasi kõik vaj. ained ja kuni 99% veest 3. sekretsioon -- mõned ained otse uriini läbi neerutorukeste eripärad: neer -- koosn. 2 kihist - koor, säsi, nefrontorukesed; kusejuhad -- seinas 3-kih. lihaskest, mille kokkutõmb. sood. uriini liik. neeruvaagnast kusepõide, ei lase tagasi valguda; kusepõis -- limaskest - kurrud, retsept. reag. põiesis. rõhule; lihaskest - talitl. ei allu tahtele; osal
· Uriini teke neerudes on kahe etapiline: kõigepealt tekib neerudes esmasuriin, on oma koostiselt lähedane vereplasmale, tekib ööpäevas väga palju. Välja tuleb keskimiselt 1,5 l. Esmasuurinist imendub neerutorukestes suurem osa tagasi verre, koos veega imendub normaalselt täielikult tagasi ka glükoos ja aminohapped. · Lõpliku uriini glükoos ei lähe seni, kuni vere glükoosi tase ei ületa 10 mMol/l, kuna neerutorukesed omavad kanaleid, mille kaudu glükoos läheb verre tagasi, liigse taseme juures küllastuvad glükoosiga ning glükoos mis on üle 10, ei jõua tagasi minna, läheb lõplikku uriini. · Lühiajaliselt, kui palju komme ära süüa, see kestab paar tundi- lühiajaline hüperglükeemia. · I tüüpi diabeet avaldub tavaliselt juba lapse või nooruki eas, on sageli pärilik. · Insuliini tuleb kuntlikult manustasda kas süstides või tablettidega. Selle juures peab
Hüpofüüsi tagasagarasse jõuab ta aksonaalse transpordi teel. ADH teke oleneb vaheajus asuvate, koevedelike osmootse rõhu suhtes tundlike osmoretseptorite aktiivsusest. · Veepuudusel: Suureneb koevedelike ja vere osmootne rõhk. Mis põhjustab osmosensoreilt lähtuva impulsside voo tõusu nucleus supraopticus'sse Produtseeritakse rohkem ADH-d ADH märklauaks on distaalsed väänilised neerutorukesed ja kogumistorukesed Nende epiteeli veeläbilaskvus suureneb Uriiniga väljaviidava vee hulk väheneb ja osmootne rõhk kudedes normaliseerub Kui sellest ei piisa, tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joogiga · Ja vastupidi, ilma ADH toimeta on kogumistorukeste epiteel veele väheläbitav, uriini jääb rohkem vett ja uriini hulk suureneb. Aldosteroon: · On neerupealiste koore mineralokortikoid, mis:
Hüpofüüsi tagasagarasse jõuab ta aksonaalse transpordi teel. ADH teke oleneb vaheajus asuvate, koevedelike osmootse rõhu suhtes tundlike osmoretseptorite aktiivsusest. · Veepuudusel: Suureneb koevedelike ja vere osmootne rõhk. Mis põhjustab osmosensoreilt lähtuva impulsside voo tõusu nucleus supraopticus'sse Produtseeritakse rohkem ADH-d ADH märklauaks on distaalsed väänilised neerutorukesed ja kogumistorukesed Nende epiteeli veeläbilaskvus suureneb Uriiniga väljaviidava vee hulk väheneb ja osmootne rõhk kudedes normaliseerub Kui sellest ei piisa, tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joogiga · Ja vastupidi, ilma ADH toimeta on kogumistorukeste epiteel veele väheläbitav, uriini jääb rohkem vett ja uriini hulk suureneb. Aldosteroon: · On neerupealiste koore mineralokortikoid, mis:
paremast. Neerud kattuvad väliselt kiud- e. fibrooskihiga, mis patoloogiliselt muutumata neeru pinnalt on kergesti maharebitav (raskesti maharebitav fibrooskiht viitab probleemidele. Kiudkihnust väljaspool asetseb rasvkihn, mille ülesandeks on amortiseerida põrutusi. Mäletsejaliste vasaku neeru rasvkihn on täielikult ümbritsetud kõhukelmega. Neer koosneb neerukoorest ja kiirja ehitusega neerusäsist. Neeru ehituslikeks ja talitluslikkudeks elementideks on neerutorukesed, milles eristatavad kogumistorukesed kannavad uriini edasi. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Veisel avanevad neerukarikad peente varte abil kusejuhasse ilma laienenud osa – neeruvaagnat – moodustamata. Kusejuha avanemismoodus takistab uriini tagasivoolu kusejuhadesse ning selle lihaskesta liigutuste abil kantakse uriin tilkhaaval põide. Kusepõis on muutuva suurusega uriinireservuaar. Põiekaelas moodustab lihaskest
Veregrupid Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid glükoproteiine, mis määravad veregrupi. Veres leiduvad antigeenid (aglutiniinid) neile veregruppi määravaile ainetele, mida ei leidu inimese oma erütrotsüütides (aglutinogeenid). Aglutinatsioon Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel. Hemolüüs Vale veregrupi ülekande teel vabanev liigne hemoglobiin ummistab neerutorukesed ja neerude funktsioon häirub. Leukotsüüdid jaotuvad granulotsüütideks, lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed. Neutrofiilsed granulotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad kehavõõrast ainet organismis. Eosinofiilsed granulotsüüdid ergastuvad
transpordib hapnikku. Veregrupid- Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid glükoproteiine, mis määravad veregrupi. Veres leiduvad antigeenid (aglutiniinid) neile veregruppi määravaile ainetele, mida ei leidu inimese oma erütrotsüütides (aglutinogeenid). Aglutinatsioon- Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel. Hemolüüs- Vale veregrupi ülekande teel vabanev liigne hemoglobiin ummistab neerutorukesed ja neerude funktsioon häirub. Leukotsüüdid- jaotuvad granulotsüütideks, lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid- neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed. Neutrofiilsed granulotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad kehavõõrast ainet organismis. Eosinofiilsed granulotsüüdid ergastuvad allergiliste reaktsioonide käigus
tüübi glomeerulis. See toimub dehüdratatsiooni korral ja vähendab GFRi. Võib olla põhjustatud arginiin vasotokiini (vasotocin) poolt – analoog imetajate arginiin vasopressiinile – toimub aferentse arteriooli konstraktsioon reptiilide tüübi nefronites, mis vähendab GFRi. Jukstaglomerulaarne aparaat on olemas, macula densa puudub/on rudimentne, tubuloglomerulaarne tagasiside ka ilmselt puudub. Lindudel ei saa kreatiniini kasutada, sest linnu neerutorukesed sekreteerivad kreatiniini, kui plasma tase on tõusnud ja saab imendada kreatiniini, kui plasma tase on tavaline. Tuubuli sekretsioon on olulisem lindudel, kui imetajatel. Proteiini lõpp-produkt imetajatel on uurea, mis eritub glomerulaarse filtratsiooni kaudu. Lindudel on proteiinide lõpp-produkt kusihape. Lindudel toodetakse maksas ja neerudes ning eritatakse peamiselt proksimaalse tuubuli kaudu. Lindudel ei ole nefron oluline soolade taseme sälitamisel, hoopis naatriumi
Ööpäevas produtseeritud 180L esmasuriinist eritub 1.5L uriinina. 99% imendub verre tagasi. 2/3 tagasiimendumisest toimub proksimaalses väänilises torukeses. Tagasiimendumine: Organismile olulised ained viiakse esmasuriinist läbi neerutorukeste seina verekapillaaridesse tagasi ATPst saadava energia arvelt, vesi järgneb tekkinud konsentratsioonigradiendi tõttu. Lõplik uriin koguneb neeruvaagnasse ja sealt kusejuhade ehk ureeterite kaudu kusepõide. Neerutorukesed: Neerutorukestest ja neerukehakestest koosneb nefron. Mööda neerutorukesi liigub esmasuriin neeruvaagna poole. Esmasuriini regulatsioon autonoomse närvisüsteemi abil Sümpaatilise süsteemi aktivatsioon (treening) tõstab ringleva noradrenaliini ja adrenaliini hulka ning viib aferentsete arterioolide konstriktsioonini. Filtratsioonirõhk langeb ja seega ka filtratsioonimaht. Uriini eritumise regulatsioon - hormoonidega nt: ADH = uriiniga väljamineva vee hulk väheneb
annaabi.ee 
