kontsentratsioonist, madalama temperatuuri Orgaanilise aine muudumist mõjutavad tegurid kaaliumi esineb mullas peamiselt mitmesuguste juures. Mulla läbikülmumise sügavus oleneb mullas: 1.mulla õhustatus(eroobne, anaeroobne liitsilikaatide koostises, millest taimed teda lumikatte tüseduset. Mida suurem on lumikatte lagunemine), 2.Org aine koostis( suhkrud, raskesti kätte saavad. Kergemini mulla neelavas tüsedus, seda väiksem on mulla läbikülmumise tärklised proteiinid- kiire lagunemine.../ rasvad, kompleksis seotud K ja kõige hõlpsamini vees ulatus. Mulla sulamine algam mulla alumistes vahad, lingiinid- aeglane lagunemine, lahustunud K. kihtides, mis toimub alumiste soojemate 3
väetis. Niraatioon neg füüsikaline neeldumine, likuv ja kiire. Lämmastik leostub mullas pm nitraatidena. 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine- Aktiivne happesus- pH lubjatakse mullad mille pH on alla 5,5 mida happelisemad seda suurem kogus ja mida raskem lõimis. ; Hüdrolüütiline happesus- H8,2 mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka caco3 t/ha H8,2xDm; Asendushappesus H5,6 cmol/kg ; Küllastusaste- neelnudnud aluste osakaal neelavas kompleksis; Mullaprofiili ehitus ja kihisemine- selgelt välja kujunenud leethorisont on happelise mulla tunnus(keemine puudub) karbonaatsus viitab lupjamise vajaduse puudumisele.; Indikaatortaimed (happelised väike oblik, põldrõigas,põldkanike jne ; lubjarikkal: põldsinep,kollane karikakar, lubikas jne ) Kaltsiumi võime tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinik. Tuleb lähtuda lubjatarbest,
Seda väljendatakse pH ühikutes- vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. Praktikas kasutatakse pHH2O või pHKCl. pHH2O = pHKCl + (0,5...1,1) 2)potensiaalne mullahappesus- kajastab mulla kolloididel neeldunud vesinik ja alumiiniumioone. Aktiivse ja potensiaalse happesususe vahel on tihe seos, kui mulla lahus on happeline, siis on ka kolloidi´del palju vesinik ja alumiiniumioone. (Potentsiaalne happesus e. tiitritav happesus lisaks mulla neelavas kompleksis olevad H+ ja Al+++ ioonid). Tähistatakse H5,6 ( asendus-) ja H8,2 (hüdrolüütiline-) happesus. H5,6 näitab minimaalset lubjatarvet. Mulla puhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõk millise teguri poolt esilekutsutavatele reaktsioonimuutustele, väga tähtis taimede toitumise ja väetamise seisukohast. Mullad ei ole ühtlaselt kaitstud nii hapetega kui leelistega mõjutamise vastu. Parandamiseks org. väetised ja happeliste muldade lupjamine. LIHTSALT TEADMISEKS!!
BRAGGI Kui teha oletus, et laine peegeldub aatomkihilt, saame maksimumide tingimuseks See on eksperimentaalfüüsikas hästituntud Wulff-Bragg'i valem. 19 loeng bouger Negatiivne eksponent lainevõrrandis tähendab amplituudi vähenemist, see aga kajastub laine intensiivsuse vähenemises. Et intensiivsus on võrdeline amplituudi ruuduga, saame valemi kus kannab neeldumisteguri nime. Kokku saime nn. Bouguer' (loe: buzee) seaduse, mis kirjeldab valguse nõrgenemist neelavas keskkonnas. Näeme, et neeldumistegur sõltub vahest ja on maksimaalne resonantsipiirkonnas . Wieni seadus kirjeldab spektri käiku rahuldavalt ning määrab õigesti maksimumi asukoha. Viimase sõltuvust temperatuurist kirjeldab märksa enam tuntud Wieni nihke seadus: suurust nim. Wieni konstandiks. einstein Kui pealelangeva valguse sagedus on väiksem (lainepikkus suurem) energiast , vabu elektrone ei teki. Kui energia on suurem, kehtib valem
pHKCl Mulla reaktsioon kuni 4,5 tugevalt happeline 4,6...5,5 mõõdukalt happeline 5,6...6,5 nõrgalt happeline 6,6...7,2 neutraalne üle 7,2 leeliseline 2. Potentsiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H+ ja Al+3 ioonidest. Nimetatakse ka mulla tahke faasi happesuseks. Jaguneb kaheks: a) asendushappesust põhjustavad need mulla neelavas kompleksis olevad vesinik- ja alumiiniumioonid, mis on asendatavad neutraalsoolade (näit. KCl) lahuste ioonidega. Tähistus on H5,6. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. b) hüdrolüütilist happesust põhjustavad need vesinik- ja alumiiniumioonid, mis on mullakolloididelt väljatõrjutavad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega.
..1 ühiku võrra madalam kui pHH2O.väärtus. Kui pHKCl on 5,1, siis pHH2O on ca. 6. Muldade liigset happesust on võimalik vähendada lupjamisega. Happeliste muldade lubjatarvet väljendatakse CaCO3-na t/ha kohta. 34. Mulla asendushappesus. 2) Potentsiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H+ ja Al+3 ioonidest. Nimetatakse ka mulla tahke faasi happesuseks. Jaguneb kaheks: asendus- ja hüdrolüütiline hapesus. Asendushappesust põhjustavad need mulla neelavas kompleksis olevad vesinik- ja alumiiniumioonid, mis on asendatavad neutraalsoolade (näit. KCl) lahuste ioonidega. Tähistus on H5,6. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. 35. Mulla hüdrolüütiline happesus. Hüdrolüütilist happesust põhjustavad need vesinik- ja alumiiniumioonid, mis on mullakolloididelt väljatõrjutavad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tavaliselt on reaktiiviks naatrium- või kaltsiumatsetaadi leotis
Väga hügroskoopne, mistõttu seda 13 II VÄETISED hoitakse niiskuskindlates kottides. Kasutatakse põhiliselt aiandusväetisena. 4) Naatriumnitraat, 16,5% N. 5) Ammooniumsulfaat 6) Ammooniumkloriid 7) Kaltsiumtsüaanamiid. Mürgine, ei kasutata. Tahkete lämmastikväetiste kasutamisel tileb arvestada: · Ammoonium seotakse mulla neelavas kompleksis, kus taimed seda kasutavad ja ammooniumlämmastik nitrifitseerub. · N-väetis põllukultuuridel suurendab saaki ja parandab saagi kvaliteeti. Lämmastikuga üleväetamine halvendab saagi kvaliteeti. · N-väetised on meie tingimustes kõige efektiivsemad, sest siin on lämmastikuvaesed mullad. FOSFORVÄETISED Fosforväetiste looduslikeks tooraineteks on fosforiit ja apatiit. Suurimad fosforiidivarud: Aafrika, Põhja-Aafrikas, Koola ps. (Venemaa), Maardu,
suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. Muldade kipsimine Varem arvati ekslikult, et muldade kipsimine asendab lupjamist, kuna kips mõnikord suurendas liblikõieliste saaki (väävlivaestel muldadel). Tegelikult suurendab kips mullas aktiivset happesust. Kipsi kasutamine tuleb kõne alla stepis soolakulistel muldadel, kus mulla neelavas kompleksis on palju naatriumi ioone. Toiteelemendid mullas Lämmastik Ainus element, mida ei sisalda mulla mineraalosa. Lämmastikuvarude kandjaks on mulla orgaaniline aine. Mineraalsel kujul (omastatav) on 1-3% mulla üldlämmastikust. Liikuva lämmastiku allikad • Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioonil) vabanevad ammooniumühendid – 1-2% üldvarudest (30-90 kg/ha).
14 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mulda neutraliseerivat mõju avaldavad kaltsiumnitraat ja naatriumnitraat. Väga oluline on ka lämmastikväetistes leiduvate toitainete liikuvus mullas. Ammooniumväetiste ammooniumioonid seotakse mulla neelavas kompleksis (asendusneeldumine), kust taim saab neid kasutada. Seetõttu sobivad ammooniumväetised selliste kultuuride väetamiseks, mis vajavad aeglaselt mõjuvaid väetisi. Nitraatioone iseloomustab aga negatiivne füüsikaline neeldumine, mille tõttu nitraatväetiste lämmastik on väga kiire toimega, sest ta on mullas väga liikuv. Lämmastikväetistest kasutatakse meil kõige enam ammooniumsalpeertit ehk
Mulla happesus jaotatakse: Aktiivne hapesus ja potentsiaalne hapesus. 1) Aktiivne happesus põhjustavad mullalahuses vabalt esinevaid vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. 2) Potentsiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H+ ja Al+3 ioonidest. Nimetatakse ka mulla tahke faasi happesuseks. Jaguneb kaheks: a) Asendushappesus põhjustavad need mulla neelavas kompleksis olevad vesinik- ja alumiiniumioonid, mis on asendatavad neutraalsoolade (nt KCl) lahuste ioonidega. Tähis H5,6. Väljendatakse cmol kg kohta. Asendushappesus on alati suurem, kui aktiivne happesus. b) Hüdrolüütilist happesust põhjustavad need H+ ja Al+3 ioonid, mis on mullakolloididelt väljatõrjutavad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tavaliselt on rektiiviks naatrium- või kaltsiumatsetaadi leotis
19. Kiirguse nõrgenemine neeldumisel või hajumisel (Bouger' seadus). Kirchoff'i seadus. Musta keha kogukiirgus - Stefan-Boltzmann'i seadus. Musta keha kiirgusmaksimumi lainepikkus - Wien'i nihkeseadus. Planck'i valem (tuletusega). Einsteini fotoefekti valem. Valguse intensiivsuse kahanemine eksponentfunktsiooni järgi on tuntud Bouger' neeldumisseaduse nime all. kus kannab neeldumisteguri nime. Kokku saime nn. Bouguer' (loe: buzee) seaduse, mis kirjeldab valguse nõrgenemist neelavas keskkonnas. Näeme, et neeldumistegur sõltub vahest ja on maksimaalne resonantsipiirkonnas . Kirchoff'i seadus. Kiirgamisvõime ja neelamisvõime suhe on kõigil kehadel sama, keha ja tema pinna omadustest sõltumatu funktsioon, mis sõltub ainult temperatuurist ja sagedusest. Stefani-Boltzmanni seadus: absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime on võrdeline tema absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Matemaatilisel kujul: r * (T ) = T 4 ,
19. Kiirguse nõrgenemine neeldumisel või hajumisel (Bouger' seadus). Kirchoff'i seadus. Musta keha kogukiirgus - Stefan-Boltzmann'i seadus. Musta keha kiirgusmaksimumi lainepikkus - Wien'i nihkeseadus. Planck'i valem (tuletusega). Einsteini fotoefekti valem. Valguse intensiivsuse kahanemine eksponentfunktsiooni järgi on tuntud Bouger' neeldumisseaduse nime all. kus kannab neeldumisteguri nime. Kokku saime nn. Bouguer' (loe: buzee) seaduse, mis kirjeldab valguse nõrgenemist neelavas keskkonnas. Näeme, et neeldumistegur sõltub vahest ja on maksimaalne resonantsipiirkonnas . Kirchoff'i seadus. Kiirgamisvõime ja neelamisvõime suhe on kõigil kehadel sama, keha ja tema pinna omadustest sõltumatu funktsioon, mis sõltub ainult temperatuurist ja sagedusest. Stefani-Boltzmanni seadus: absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime on võrdeline tema absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Matemaatilisel kujul: r * (T ) = T 4 ,
annaabi.ee 
