16.sajandil. 7. Mis probleem tekib autoportreede maalimisel? Paremakäeline kunstnik jääb pildile vasakukäelisena. 9. Kuidas signeeris ta oma töid? Eesnimega. 11. Mitmes kollektsioonis on Rembrandt'i autoportreed laiali? 30-s. 3. HISPAANIA SKULPTUUR Puunikerduskunsti jätkamine. Hispaania oli katoliikluse peamisi tugialasid ja kirikud tellisid hulgaliselt värvilisi skulptuure. Barokk tõi kaasa skulptuuri senisest suurema eluläheduse, mis ulatus naturalismini. Kirglike usuliste tunnete väljendamiseks ja toetamiseks maailiti kujude näod illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. 4. PRANTSUSE KUNST Kolossaalorder - soklikorrusele toetuvad võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Regulaarpark - reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide. Selle ümber paiknevad sümmetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud
Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Hispaania skulptuur ● Itaalia renessanssimõjud peaaegu puuduvad ● Värvilised & puidust skulptuurid ● Elulähedus, ulatus naturalismini ● Kujude näod elavad, emotsioonide ehedus ● Silmad mõnikord klaasist ● Vahel lisati ehtsaid juukseid & riideid Kuulsamad Hispaania skulptorid ● Juan Martínez Montañés ● 1568-1649 ● Sündinud kohas nimega Alcalá la Real (Jaéni provintsis, Andaluusias). ● Oli tuntud ka kui “Puujumal”. ● Esimene töö oli St Christopher (El Salvadori kirikus Seville`is). 1597.a. ● Kuulsamaid töid: St Jerome`i altar
Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, seetõttu on nimetatud 19. sajandi realistlikku suunda kirjanduses ka kriitiliseks realismiks. Realismi zanrid Realismi olulisemateks zanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus Realistlik luule ja draama tõusid esile 19. sajandi lõpu poole mil realism arenes mitmes suunas: uurimuslik süvenemine tegelikkusse viis naturalismini, mis kirjeldab elu pahupoolt ja pahelisi instinkte; taastus realistlik filosoofiline romaan; kasvas ka huvi tegelaste psühholoogiliste probleemide vastu. Perioodid Realismi arengus eristatakse kahte põhiperioodi: I.18301870: realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid II.18711917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma
Hakatakse tähelepanu pöörama kujude individualiseerimisele, igas inimeses nähakse isikupära. Plastika on väiksemamõõtmelisem, kasutatakse enamasti siseruumides, ning skulptuur on arhitektuurist vähemsõltuvam. 15. sajandil pöördutakse uuesti realismi poole, eelkõige Saksa gootikas. (Mujal liigutakse juba renessansi põhimõtete järgi). Pessimistlik ja meeleheitlik alatoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõutakse naturalismini. Eelistatkse motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid (sageli kohtab lausa lagunenud laipade ja skelettide kujutisi). N: ilmalik Naumburgi „Ekhard ja Uta“ Kui piiblitegelased ja pühakud kujutati küllaltki tinglikult ja kanooniliselt, siis kurjade jõudude ja kõrvaltegelaste kujutamisel sai plastikameistrite fantaasia vaba voli – need on väga vaimukad, fantaasiarohked ja grotesksed kogu gooti perioodi vältel.
Ta oli illustreerinud arvukalt raamatuid. Viiralt pani aluse vabagraafika eluõigusele ja tähtsusele eesti kunstis. Tema tuntumad teosed on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" (1931) ja "Põrgu" (1930-1932), aga ka illustratsioonid "Usuõpetuse lugemikule" ja Juhan Jaigi "Võrumaa juttudele". Ekspressionismi mõju saame näha ka karikatuuri õitsengus. Selle kunstiala suurmeistrid olid Otto Krusten ja Gori. Viimase kunst on emotsionaalsem. Tema kohati naturalismini üksikasjalikes ja vahel räpakana mõjuvates joonistustes on esindatud koomika kogu skaala, leebest huumorist ja onupojapoliitikat rünnates. Krusteni peamiselt ainult kontuuriga joonistatud karikatuurid on ülimalt lakoonilised, täpselt kaalutletud, aga väga ilmekad ja vaimukad. 1930. aastaiks oli avangardistlik kunst Pariisis taandunud. Lõpuks peegeldas 1930. aastate eesti kunstis toimunud rahunemine kindlasti eesti ühiskonna stabiliseerumist ja iseseisvuse
Danae Öine vahtkond Nicolas Poussin: Arkaadia karjused Poeedi inspiratsioon Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Hispaania 17. sajandi skulptuuris pole peaaegu märgata itaalia renessansi mõjusid, küll aga võib rääkida keskaegse puunikerduskunsti jätkamisest. Hispaania oli katoliikluse peamisi tugialasid ja kirikud tellisid hulgaliselt värvilisi skulptuure. Barokk tõi kaasa skulptuuri senisest suurema eluläheduse, mis ulatus naturalismini. Kirglike usuliste tunnete väljendamiseks ja toetamiseks maaliti kujude näod illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. Hispaania maalikunstile oli samuti omane elulähedus, kuid see on saavutanud hoopis suurema rahvusvahelise menu. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevilasse 17. sajandi alguses.
külg, rõhk eelkõige tunnete väljendamisel. Hakatakse tähelepanu pöörama kujude individualiseerimisele, igas inimeses nähakse isikupära. Plastika on väiksemamõõtmelisem, kasutatakse enamasti siseruumides, ning skulptuur on arhitektuurist vähemsõltuvam. 15. sajandil pöördutakse uuesti realismi poole, eelkõige Saksa gootikas. (Mujal liigutakse juba renessansi põhimõtete järgi). Pessimistlik ja meeleheitlik alatoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõutakse naturalismini. Eelistatkse motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid (sageli kohtab lausa lagunenud laipade ja skelettide kujutisi). (ilmalik Naumburgi ,,Ekhard ja Uta") Kui piiblitegelased ja pühakud kujutati küllaltki tinglikult ja kanooniliselt, siis kurjade jõudude ja kõrvaltegelaste kujutamisel sai plastikameistrite fantaasia vaba voli need on väga vaimukad, fantaasiarohked ja grotesksed kogu gooti perioodi vältel. GOOTI MAALIKUNST KLAASIMAAL ehk VITRAAz
1. 1830-1870: realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid. 2. 1871-1917: realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. Zanrid: olulisemateks zanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus. Realistlik luule ja draama tõusid esile 19. sajandi lõpu poole. Juba sajandivahetuseks arenes realism mitmes suunas: uurimuslik süvenemine tegelikkusse viis naturalismini, mis kirjeldab elu pahupoolt ja pahelisi instinkte, taastus realistlik filosoofiline romaan. esindajad: kõige viljakam oli realismi areng Prantsusmaal ( Stendhal, Balzac, Flaubert ) Inglismaal (Dickens, õed Bronted) ja Venemaal ( Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov ) Realism- kirjanduse ja kunstisuund, mis püüdleb reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käistleb tegelikkust nii, nagu see näib tavalisele inimesele, väldib idealiseerimist,
luuleni. Suur osa toonasest kirjandusest koosnes siiski saksakeelsete teoste mugandustest, sealhulgas ka eesti rahvuslikule näitekirjandusele aluse pannud Koidula näidendid. 19. sajandi lõpul jõudis eesti kirjandusse kriitiline realism. Selle tuntuim esindaja on Eduard Vilde, kellel on küll ka romantilisi teoseid. Kriitilise realismi traditsioon püsis Eestis suuremal või vähemal määral läbi iseseisvusaja, jõudes kohati isegi naturalismini. Teiste seas esindavad seda näiteks Jaan Kärner ja Ernst Peterson-Särgava. 19051917 Friedebert Tuglas aastal 1910. Revolutsioonilisel ajajärgul põimusid Eesti kirjanduses mitu välismaist kirjandusvoolu. Ühiskonnakriitilisust kandva kriitilise realismi kõrval esines futurismi (nt Erni Hiir) ja sümbolismi, kirjanduslike ja rahvuslike seisukohtade toel moodustati kirjandusrühmitusi (Noor-Eesti, Siuru, Tarapita). 19171940
tugevnes tunnete väljendus. 14. sajandi plastika oli üldiselt väiksemamõõtmeline ja arhitektuurist palju vähem sõltuv kui eelmise perioodi oma. 15. sajandil tugevnesid uuesti realistlikud tendentsid. Itaalias oli sel ajal keskaja kunst juba kadunud või kadumas. Usulise motiivi sisuline tähtsus vähenes. 14. sajandi laad jõudis oma äärmuslikumate avalusteni. Seda perioodi iseloomustab pessimistlik ja meeleheitlik põhitoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõuti naturalismini, nii et mõni Pieta mõjub lausa võikalt. Eelistati motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid - sageli kohtame pooleldi lagunenud laipade või skelettide kujutisi. 12.-14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodiminekuga. NÄITED Romaani skulptuurikunstist: Kohut mõistev Kristus. Viimse kohtupäeva stseen Vezelay' Madeline'i kiriku portaalil; Hingede
Kirikuid täitis sisuline tähtsus vähenes. 14. sajandi laad jõudis oma fantastiline, lausa ebamaine valgus. Kujutised, mida me akendel äärmuslikumate avalusteni. Seda perioodi iseloomustab näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. pessimistlik ja meeleheitlik põhitoon. Kannatuste ja piinade Arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Siiski polnud kujutamisel jõuti naturalismini, nii et mõni Pieta mõjub lausa vitraaakende peaülesanne mitte kirikute kaunistamine, vaid neid võikalt. Eelistati motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja oli võimalik "lugeda" nagu religioosseid jutustusi. Hilisgootika kaduvikumeeleolusid - sageli kohtame pooleldi lagunenud laipade päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi või skelettide kujutisi
tunnete väljendus. 14. sajandi plastika oli üldiselt väiksemamõõtmeline ja arhitektuurist palju vähem sõltuv kui eelmise perioodi oma. 3. 15. sajandil tugevnesid uuesti realistlikud tendentsid. Itaalias oli sel ajal keskaja kunst juba kadunud või kadumas. Usulise motiivi sisuline tähtsus vähenes. 14. sajandi laad jõudis oma äärmuslikumate avalusteni. Seda perioodi iseloomustab pessimistlik ja meeleheitlik põhitoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõuti naturalismini, nii et mõni Pieta mõjub lausa võikalt. Eelistati motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid - sageli kohtame pooleldi lagunenud laipade või skelettide kujutisi. 12.-14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodi minekuga. MAALIKUNST: VITRAAZIKUNST Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti.
väljendus. 14. sajandi plastika oli üldiselt väiksemamõõtmeline ja arhitektuurist palju vähem sõltuv kui eelmise perioodi oma. 15. sajandil tugevnesid uuesti realistlikud tendentsid. Itaalias oli sel ajal keskaja kunst juba kadunud või kadumas. Usulise motiivi sisuline tähtsus vähenes. 14. sajandi laad jõudis oma äärmuslikumate avalusteni. Seda perioodi iseloomustab pessimistlik ja meeleheitlik põhitoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõuti naturalismini, nii et mõni Pieta mõjub lausa võikalt. Eelistati motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid - sageli kohtame pooleldi lagunenud laipade või skelettide kujutisi. 14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodiminemkuga. Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika
taas 1943. aastal. 1946 oli ta tagasi Pariisis kus töötas kuni surmani 1954. aastal. Ekspressionismi mõju võib näha ka karikatuuri õitsengus. Suurmeistrid olid Otto Krusten ja Gori. Krusten - peamiselt ainult kontuuriga joonistatud karikatuurid on ülimalt lakoonilised, täpselt kaalutletud, aga väga ilmekad ja kaalukad. Gori - emotsionaalsem kunst. Tema kohati naturalismini üksikasjalikes ja vahel räpakana mõjuvates joonistustes on esindatud koomika kogu skaala, leebest huumorist raevuka sarkasmini. 1920.aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt. Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele – Triigile ja Mägile – oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920
siis Moskva. Pilet 26 AUGUST MÄLK (4. X 1900 19. XII1987) Sündis Saaremaa Lümanda vallas. Õppis Tartu ülikooli juures kursustel. Töötas õpetajana.1936.aastast vabakirjanik. 1944.aastal põgenes Rootsi. Esimesed ilukirjanduslikud palad ilmusid perioodikas 1920. Esimesed raamatud "Kesaliblik"(1926), "Hukkumine"(1928) annavad tunnistust lugemismõjutustest ning käsitluslaadi otsingutest, mis ulatuvad uusromantismist naturalismini. Arvestatavaim sellest perioodist on pidalitõbiste elu realistlik valgustamine novellis "Surnu surm"(1926) ja jutustuses "Surnud elu"(1929). Oma parima Saaremaa ranniku inimeste ja olustiku käsitlemisel andis Mälk novellides "Rannajutud" ja "Mere tuultes". Suure populaarsuse omandas rannaromaan "Õitsev meri"(1935). On kirjutanud Põhjasõja teemadel "Surnud majad", romaani "Kivid tules" sündmustik on paigutatud põlevkivirajooni. Ajakomöödia alal
annaabi.ee 
