1941. aastal toimunud vene mobilisatsioon viis ära eesti paarkümmend tuhat eesti poissi, kes pidi minema Punaarmeesse. Eestis moodusati 22. territoriaalne laskurkorpus, kes pidi võitlema Saksa vägede vastu. Venemaale viidud sõdurid saadeti tööpataljoni, kus paljud ka surid. Neist, kes ellu jäid, moodustati 8. Eesti laskurkorpus. Nad said ka Eesti pinnal võidelda aastal 1944. 1944. aasta jaanuaris hakkas taas Punaarmee võidu poole teele. Tungiti kiiresti Narvani ja sinna jäädi toppama seitsmeks kuuks. Ühel hetkel oli Punaarmeel vaja tuua lisajõude ja see andis suure eelise ka Eestile ja Saksa vägedele. Eestis kuulutati üldmobilisatsioon ja toodi kaugemal olevad väeosad ka Eestisse. Veebruaris hakkas taas sõda narva all ja see kord ägedamalt. Punaarmee lõikas igasugused sidemed Narval ära välismaaga. 6. märtsil tegi vene sõjavägi pommirünnakud suurematele Eesti linnadele. 1944. aasta suveks
lubjakivi, Glaukoniitliivakivi(pehme ja kergesti murenev, rohekat värvi kivim),graptoliitargilliit(kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim), liivakivim 3 Pinnamood Põhja-Eesti rannikumadalik on endine Soome lahe põhi, mis on maatõusu tulemusena järk-järgult mere alt vabanenud. See on suhteliselt kitsas maismaariba (pindalaga u. 765 km²), mis moodustub arvukatest poolsaartest ja lahtedest, ulatudes Pakri poolsaarest Narvani ja hõlmates ka Soome lahe saared. Rannikumadalik on üldiselt väga vahelduva laiusega ning paiguti isegi katkendlik. Selline on ta kohtades, kus Põhja-Eesti klint ulatub otse mereni, näiteks Pakri poolsaarel ja Udrias. Neis kohtades aga, kus lahe väga tugevasti liigestatud rannajoon ulatub poolsaartena kaugele merre, on rannikumadalik kõige laiem. Näiteks Lahemaal ulatub tema laius kuni 20 kilomeetrini. Madalik tõusis vee alt suhteliselt hiljuti (u. 5000 aastat tagasi). Kõige enam
aastal Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride jaotuslepingu alusel aastatel 1240-1242 läbiviidud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vastu. Stensby lepinguga sõlmiti liit uute paganate maade vallutamiseks, millest Liivi ordu pidi edaspidi saama ühe kolmandiku ja Taani kaks kolmandikku. Lepingu raames sai sellel ajal Euroopa suurriik Taani voli vallutada Läänemere kaguosa piirkonda Ingerimaa, et laiendada Taani võimu all olevaid maa-alasid, mis ulatusid vaid Narvani. Laste ristisõda (1212) Laste ristisõjas ebaõnnestunud rännakut Jeruusalemma osalesid umbes 50 000 lapst. Võitluses uskmatutega innustusid isegi lapsed. Et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, siis arvati, et Jumal on nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne. Ta kuulutas ennast uueks Mooseseks. 30 000 prantsuse last ja nendega liitunud täiskasvanud jõudsid Marseille'isse
Balti riigid- 1941. sõja puhkemist võttist rahvast rõõmuga vastu, lootes iseseisvus Saksa abiga taastada. 23. juunil 1941 Leedus ülestõus NSV vastu. Sakslased saatsid laiali vangistades osa ministreid. 1941 nov olid Baltimaad okupeeritud Saksa poolt. Holokausti käigus hävitati pea täielikult kohalikud juudid ja mustlased. Paljud läksid Soome kommunismiga võitlema, et mitte Saksa poolel olla(soomepoisid). 1944. murdis NSV läbi saksa kaitse Leningradi ja jõudis Narvani. 2. sept. 1944 astus Soome sõjast välja. Eestist ja Leedust ära taantudes 1945 Saksamaa lõpuks kapituleerus.NSV eest põgenesid sajad tuhanded elanikud. 18. sept. 1944 sügisel katse taastata iseseisvus Eestis Otto Tiefi juhtimisel. 22.sept NVS siiski hõivas Tallinna. Rahvusvaheline poliitika - 1940 mittetunnustamispoliitika USA-st. NSV vallutused loeti õigusvastasteks, USA ja Inglismaa lubasid taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvuse
madala kvaliteedi tõttu on see käesoleval ajal bilansist maha arvatud. Kasutamine: 90% energeetikas, 8% põlevkiviõli tootmiseks, 2% põlevkivijääkide kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks. Diktüoneema argilliit Tavapärane põlevkiviliik - orgaanilise ainega läbi imbunud kõvastunud savikivim, mis lasub ordoviitsiumi allosas vahetult fosforiidilasundi peal. Lasund levib katkematu kihina Eesti põhja- ja loodeosas Hiiumaalt Narvani, kuid arvestatavad paksused (max 8m Osmussaarel) jäävad Haapsalu-Tallinna vahelisele alale. Kasutamine tõkestatud: madal orgaanikasisaldus, kõrge püriidi- sisaldus.Viimane laguneb põletusprotsessidel vääveloksiidseks gaasiks, mis põhjustab atmosfäärisaastet. Perspektiivikamaks loetud temas esinevate haruldaste elementide (U, Mo, V) kõrgendatud sisalduse tõttu. Kaevandati Sillamäel 1948-1952 uraani tootmiseks. Turvas
sise- ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi. Lubjakivist toodetakse peamiselt ehitusmaterjali ja killustiku, kuid ka sisekujunduselemente ja suveniire. Eestis on kaks põhilist paekiviliiki - lubjakivi ja dolomiit. Ida-Virumaal esineb kaevandamisväärselt vaid lubjakivi, mis asub Lasnamäe lademes. Lubjakivi ainuke tootmisväärne kiht asub Paldiskist Narvani. Lasnamäe lubjakivi 8- 10 m paksune kiht on lubjarikas, mis tuleneb fossiilide lubikodade ja nende kildude rohkusest. Kihist kaevandatud materjal sobib ehituskiviks, killustikuks ning ka tsemenditoormeks. Pae kui ehituskivi vajadusi rahuldavad Aseri, Saka, Kohtla- Järve, Sillamäe ja Narva piirkonnas arvele võetud Lasnamäe lademe lubjakivivarud. Maardlad on arvel paikades, kus kattekihid on õhukesed või puuduvad, pole häid põllumaid ega asustust. Olemasolevaid
Lätil oli probleeme, sakslased läksib appi... Võnnu lahing sakslased taganesid vist hoopis põhja poole ja kohtasid seal Rahvaväge, kuid need surusid sakslased tagasi. Võidupüha, 23. juuni. Nõukogude Venemaa tahtis augustis rahu teha, sest sõda oli ainult Eesti ja Venemaa vaheline siis juba. Septembri keskel toimusid Pihkvas rahuläbirääkimised, kui need lõppesid tulemusteta(Antant tahtis, et väikeriigid jääksid sõtta vms..) Novembri keskel jõudis Punaarmee jälle Narvani. Detsembri algul uuesti rahuläbirääkimised, Tartus. Venemaa ei suutnud siiski meid ära vallutada, sest läbirääkimsite ajal ikkagi nad muidu ründasid.. 31. dets 1919 lõpetati rünnakud. See oli Loodearmee Petrogradi operatsioon. Eesti oli viimaks valmis riskima separaatrahu sõlmimisega. Jaan Poska juhtis läbirääkimisi. Venemaa poolt Adolf Joffe. Läbirääkimiste esimeses etapis pidi määratama piirid, mis oli kõige raskem küsimus. 31. dets. 1919. kirjutati alla
Harri Jõgisalu jäi mõneks ajaks Paadremaale. 1.3 Sõja-aastad 1941. aasta 22. juunil alanud sõda tõi endaga kaasa suuri muutusi, kannatusi ja kaotusi kogu Eestile. Ebameeldivustest ei pääsenud ka Harri Jõgisalu. Vapustatud talurahva küüditamisest ja Punaarmee poolt toime pandud mõrvadest, otsustas Harri Jõgisalu 1941. aasta juulikuus Pärnus astuda Saksa sõjaväkke. Sõjaretk, mille käigus sunniti Punaarmee Eestist taganema, kestis Pärnust Narvani. Sõjakäigust elu ja tervisega naasnuna sai Jõgisalu Martna algkoolis õpetajaametisse. 1942. aasta märtsis astus ta Saksa Riigi Tööteenistusse, mis kestis kolmveerand aastat. Tööteenistusse läks Jõgisalu soovist pääseda edasi õppima Tartu Ülikooli. Saksa Tööteenistuses said noormehed tugeva kehalise väljaõppe, alates rivistumisest kuni iseendaga toime tulemiseni, kaasa arvatud enesehügieen ja ümbruse korrashoid.
eErik 14nes. Liivi ordu lakkas olemast koos riia pea piiskopkonnaga, anti enda poola kuninga sigismund 2. valitsemis alla. Andis liivimaa aadlile privileegid. Usuvabadus laiendas lääni õigust. Andis ainu õiguse riigi ametitele. Saare lääne piiskopkond liideti lõplikult taaniga. Sellega oli vana liivimaa eksisteerimise lõpetanud. Ordu ja riia peapiiskopkond poola. Tln ja põja eesi- rootsi. Tartu piiskopkond ja alad viljandist narvani- venemaale. Saare lääne piiskopkond- taanile. Liivi sõda muutus rahvusvaheliseks konfliktiks kus kõik tahtsid valduseid saada. Erinevad kaubandus huvid rootsi- tahtis koguvenemaa kaubanuduse suunata läbi tlna. Taani- tahtis kaubelda ainult läbi narva. Poola- püüdis takistada üldse igasugust kauplemist venega. 1569-. Sõlmisid poola leedu lublini uniooni millega loodi rzezcpospolita aadle vabariik.venemaa sekkus uuesti liivi sõtta aktiivselt. Ivan julm asutas hertsog magnuse abiga
Eriti palju skääre on Põhjalahe suudmes - Ahvenamaa ja Stockholmi skäärid, ka Lõuna-Soome rannikul on neid kümneid tuhandeid. Kui Soome lahe lõunarannikul näeme mandrijää lihvitud kaljusaari, skääre ja graniitrahnusid, siis Eesti põhjarannik on suurte avatud lahtedega, sirgejooneline ja vaid üksikute saartega. Eesti rannikut ilmestavad pangad, moodustades sellest olulise osa. Neist tuntuim on mööda Põhja-Eestit looklev Balti klint, mis Eesti aladel kulgeb Osmussaarest Narvani, hõlmates umbes veerandi kogu Balti klindi pikkusest (1200 km). Põhja-Eesti pankrannikut iseloomustab astangulisus, mille kujunemisel on olnud määravaks astangut moodustavate kivimikihtide erinev kulumiskindlus. Vastupidavaim on lubjakivi, kõige pudedam on savikivi. Klintide ehk rannikupankade moodustumine algas tõenäoliselt miljonite aastate eest ja hiljem on seda lihvinud mandriliustikud, maapinna kerkimised ja vajumised.
Väga levinud on plaatja e. kildalise tekstuuriga kivimid - kildad (vilgukilt, granaatkilt, kloriitkilt jt.). http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_kivimid.htm ja loengukonspekt 3.7. Eesti maavarad. Põlevkivi. Põhiline energeetika maavara Eestis. Koosneb 50% orgaanilistest ainetest ( vetikad). Ei esine puhtal kujul, vaid on segatud paekiviga. Eesti põhilised maardlad: Paldiski; Kohtla-Järve; Jõhvi; Tapa. Diktüoneemaargilliit Esineb Hiiumaast Narvani. Lasub fosforiidi peal. Kasutada saab komplekselt koos fosforiidi kaevandamisega. Maavarana kasutamine on tõkestatud mitme asjaoluga: - kütteväärtus väike (kõrge tuhasus) - püriidi (FeS2) sisaldus, mis laguneb põletusprotsessidel vääveloksiidseks gaasiks ning põhjustab atmosfäärisaastet - argilliidi väljastamine aherainena fosforiidi pealt puistangusse pääseb temasse õhuhapnik ning võib põhjustada kivimi isesüttimise.
1854. aasta veebruaris sõja puhkedes toimub siinsetel aladel jõudude mobiliseerimine. 21. veebr 54 kuulutatakse Eestimaal välja sõjaseisukord, millega kaasnevad mitmed kindlustustööd. Tallinnat kindlustatakse mitmetel patareidega. Põhja-Eesti rannikule rajatakse mitmeid tugipunkte, vaatlusgordonite võrgustikke. Gordonites tegutsesid põhiliselt Vene enda väed, aga hakatakse värbama ka kohalikke elanikke. Kaitstaksegi Põhja-Eesti rannikut Tallinnast Narvani, aga ka Paldiski saab tugevama kaitse. Suur osa läänepoolsest rannikust jääb kaitseta. Kaitseta jäävad ka Eesti saared. Nii Hiiumaalt kui Saaremaalt tuuakse ära kogu administratsioon, kaasa võetakse ka valdade kassad. Aprillis blokeerib Inglise-Prantsuse laevastik ka Läänemere. Siit tuleb Venemaal majanduslik ja väliskaubanduslik blokaad. See on sündmus, mis pakub siinsetele rannatalupoegadele võimaluse olukorda ära kasutada. Tekib puudus
Näiteks Pärnu lahe ümbruses võib laialdaselt näha liivarandu. Liivarannad ja luited on levinud kohati ka Soome lahe ääres ning Saaremaal ja Hiiumaal. Lääne-Eestile on aga omased roostikega kaetud mudased kaldapiirkonnad. Põhja- ja Lääne-Eestis on levinud samuti kivised moreenrannad koos juhuslike rändrahnudega. Olulise osa Eesti rannikust ilmestavad muidugi pangad, millest tuntuimaks on mööda Põhja-Eestit looklev Balti klint, mis Eesti aladel kulgeb Osmussaarest Narvani. Rannaniidule iseloomulikes tingimustes saavad kasvada vaid nn. halofüüdid, s.t. taimed, kes suudavad taluda primitiivsete rannikumuldade suurt soolasisaldust. Sõltuvalt ranniku tüübist eristatakse 4 erinevat rannarohumaade taimekoosluste rühma. Liivarandade taimekooslused - koosnevad peamiselt vähenõudlikest liivataimedest - psammofüütidest, kellele mereheidisega väetatud aladel lisanduvad lämmastikulembesed (nitrofiilsed) taimeliigid
annaabi.ee 
