Enamasti on vägivald õpetajate vastu vaimne, väga harva füüsiline. Kuigi on rakendatud väga palju erinevaid meetmeid koolivägivalla lõpetamiseks, pole see eriti palju aidanud. Vägivald on koolidse jätkuvalt tõusuteel. Üha enam kurdavad õpetajad ja õpilased, et on sattunud kiusamise ohvriks. 181. Kui soovime vähendada ja koolivägivalla sooduks ära kaotada, peame me kõik midagi selle jaoks tegema. Me kõik peame lõpetama üksteise kiusamise, narrimise ja muu vägivallatsemise. Ainult niimoodi on võimalik kaotada vägivald koolis ja ka mujal. Ütleme kõik üheskoos: ,,Ei vägivallale!"
puudub süütunne ja empaatiavõime. Mittefüüsiline kiusamine jaguneb kaheks: verbaalne kiusamine ja mitteverbaalne kiusamine. Verbaalse kiusamise all mõtleme hirmutamist, narrimist, solvamist, mõnitamist jne. Arvan, et verbaalne kiusamine on mingil määral paratamatus, sest omavahelisi nalju, kus käib sageli kaasa narritamine, on palju. Näiteks kui algklassides meeldib mõnele poisile mõni tüdruk, siis võib ta seda väljendada tüdrukule näiteks narrimise või kiusamise teel. Samas arvan ka, et lastele tuleb õpetada oma tundeid, arvamusi ja tahtmisi väljendada muul moel. Koolis tuleb ikka ette, et mõni õpilane võtab teise asju ära ja peidab neid kuskile. Sinnamaani, kui asi piirdub vaid naljaga mõlema suhtes, on kõik korras. Kui „nali“ ületab aga piirid, on asi märksa keerulisem. Meie „piirid“ on erinevad. On aga üldkehtivad ja –tunnetatavad piirid, mille ületamine on kiusamine. Küberkiusamine näitab kasvamise tendentsi
Narritakse neid, kelle pered on vaesemad ja ei võimalda lapsele paremaid asju osta. Neid narritakse nende puhtuse ja riietuse pärast. Ning kui riietel puudub firmamärk, nimetatakse ka neid vaeseteks. Tanel Sujev Uus õpilane klassis või koolis võib saada päris kiiresti kiusatavate hulka. Kuna teda pole veel tundma õpitud, hakatakse teda narrima esmamulje järgi. Teda tundma õppides kaob tasapisi ka tema narrimine ja kiusamine. Aga kuigi see uus õpilane andestab neile selle esmase narrimise, ei unusta ta seda kunagi. Ja kui ta tõesti pääses sellest igapäevasest kiusamisest, jääb tema hinge ikka märk et teda on narritud. Kisatavate hulgas on ka klassis nõrgemad isiksused. Kes ei oska midagi vastu öelda ega ka vastu lüüa. Selliseid kaaslaseid lüüakse ja narritakse igapäevaselt. Sest teatakse, et ta ei suuda vastu hakata. Kiusatavad ei suuda end kuidagi kaitsta ega ka kellelegi sellest rääkida. Sest nad ei usalda kedagi, peale iseenda
vägivallaga. Kiusati ühte natukene teistest erinevat ja vaikset tüdrukut. Talle pandi krae vahele nuudleid, sõimatu kõige inetumate sõnadega, süüdistati kõiges mis klassis toimus. Mida aega edasi ja mida vanemaks ma sain seda rohkem hakkasin vaatama neid kiusajaid imelikult ja mõtlesin, et neil on midagi väga puudu. Ema rääkis ühe hirmsa loo oma kooliajast. Nimelt oli nende klassis tüdruk ,keda narriti. Põhiliselt tegid seda poisid ja üks aineõpetaja. Mis oli narrimise põhjus? Ema mäletab, et tüdrukut naerdi tema kõnnaku pärast, naerdi, et ta liiga vähe rääkis....Ja ei teagi miks teda narriti aga lihtsalt narriti. Mitte keegi ei astunud õnnetu tüdruku kaitseks välja. Kord käristas see tüdruk tunnis tindipaberit katki ja geograafiaõpetaja nägi seda ning ütles, et mis titelappe sa siin meisterdad, terve klass loomulikult naeris. Aga ühel päeval läks õpetaja väga labaseks ja tema nõmedate naljade üle ei naernud enam keegi.
vägivald- kõik need aspektid soodustavad samuti meie eetiliste arusaamade allakäiku. Vägivald on koolielu paratamatu osa. Koolivägivallal on tänases koolis kaks palet: füüsiline ja psühholoogiline. Füüsilist vägivalda esineb sagedamini ning seda on togimise ja tõukamise näol koolis kogenud kindlasti ligi pooled õpilased. Teist vägivalla vormi, psühholoogilist, kogetakse koolis väga erinevates vormides: ühelt poolt narrimise või pilkamise näol ning teiselt poolt vägivald seoses kooliasjade kui omandiga nagu teiste õpilaste asjade äravõtmine, peitmine, pildumine või suisa ära lõhkumine. Füüsilise vägivalla kasutamisega kaasneb ka vaimne kahju. Vaimne vägivald seisneb teise inimese mõnitamises, solvamises, hirmutamises, narrimises. See muudab inimese, kellele see suunatud on ebakindlamaks. Ebakindlus omakorda võib halvata mõtlemis-, mõistmis- ja teovõime
suutlikuses. rahulikuks, kui tekivad erinevates situatsioonides; Imiteerib täiskasvanu probleemid. kriitika talumine; reeglite tegevusi ja rolle, kasutades Reegleid jälgitakse, kuid järgimine; konfliktide tema sõnavara ja maneere. vahetevahel tuleb neid lahendamine; narrimise siiski meelde tuletada. ignoreerimine või sellele 2 koheselt reageerimine. Akadeemilised oskused Õpetaja juhtnööride Tegutseb sihipäraselt. Kuulab ja täidab õpetaja Minu rühma lastel on hästi
põhjustab riske nende tervisele ja ohutusele. Koolimajas nii füüsiline kui ka vaimne vägivald puudub kuna töötajad on pädevad ning toimib sujuv ja väga hea meeskonnatöö. Kuna koolis on ka oma osakaal õpilastel siis õpilastevahelisest vaimsest ja füüsilisest vägivallast on igal pool väga palju juttu olnud. Koolikiusamine on väga suur ja pahameelt tekitav teema, mis paraku toimub igas koolis mingil määral. Vaimse koolivägivalla suhtes e. narrimise ja kiusamise suhtes saab kool ette võtta nii mõndagi. Narrimised võivad esineda mitmete aspektide näol näiteks vanemate rahaline seis see tähenda, et narritakse riietuse ja muude materiaalsete võimaluste pärast. Selleks, et seda vältida, saaks kool kehtestada koolivormi kohustuslikkuse mille tulemusena on kõik õpilased võrdsed riietuse suhtes. Minu arvates see teeks koolid ka tõsiseltvõetavamaks ja kujundaks paremat mainet.
Noor Kaval-Ants võrgutab tüdruku, viimane jääb lapseootele. Tüdruk suri. Üks poeg töötas vabrikus, jäi kättpidi masina vahele. Sündmused jõuavad sinnamaale, et võtab pangast laenu. Kaval-Ants on usaldusmeheks, võta laenu ja anna minu kätte. Lõpuks Vanapagana raha läheb kaduma. Läks pankrotti, Kaval-Ants tuleb ja aitab hädast välja. Vanapagan ei saa aru, tal saab mõõt täis. Vanapagan tunnistab surivoodil naisele, et tappis noore Kaval-Antsu õe narrimise eest. Kaval-Ants tahab Vanapaganat talust välja ajada, loodab uuelt rentnikult rohkem kasu saada. Vanapagan vihastab ja lööb Kaval-Antsul pea lõhki, virutab kivihunnikusse. Paneb ka maja põlema ja hukkub ka ise tulekahjus. Kohtumine taevas/põrgus. Tõdetakse, et maapealne elu on hukas, isegi Vanapaganal pole lihtne õndsaks saada maa peal.) 1. märtsil 1940.aastal leitakse Tammsaare oma kodus töölaua taga surnuna. Tõenäoliselt südameprobleemid
ka need kiusajates noormehed said aru oma tegude tagajärgedest. ARTIKLID, LISAMATERJAL Kaljuvee, A. 2007. Et kiusamine lõppeks.- Eesti Päevaleht, 02.07.2007 Kiusamine on palju levinum kui võib arvata. Selle vähendamiseks soovitavad psühholoogid, lapsevanemad ja lastekaitsjad panna kooliprogrammi suhtlemisõpetuse. 2001. aasta uuring näitas, et pea pooled Eesti kooliõpilased olid kuu jooksul kogenud togimist või tõukamist, neli kümnest olid olnud narrimise ja pilkamise ohvrid ning paljudelt oli asju ära võetud. 16% olid kogenud karmimat kehalist koolivägivalda, näiteks löömist või peksmist. Eriti suure tõenäosusega kiusatakse andekaid lapsi, näitas Purdue ülikoolis eelmisel aastal tehtud uuring. Koolikiusamine mõjutab kogu elu. Tosinkond aastat tagasi leiti Ameerikas, et 60% põhikoolis vägivalda kogenud poisse oli juba 24. eluaastaks mõistetud süüdi vähemalt ühes kriminaalkuriteos
osalemine vestluses; juhtimisoskuste omamine; tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes ( empaatia, sümpaatia); huumorimeel; sõprussuhete loomine, sõprade omamine. 2. Enesejuhtimine/enesekohased oskused oskus jääda rahulikuks kui tekivad probleemid; oskus kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide ( viha) korral; kriitika talumine; reeglite ja piirangute järgimine; konfliktide korraloskus teha kompromisse; narrimise ignoreerimine või sellele kohaselt reageerimine. 3. Akadeemilised oskused õpetaja juhtnööride kuulamine ja täitmine; iseseisvus ülesannete täitmisel/lõpetamisel; individuaalsete tööülesannete täitmine oma võimete tasemel; vaba aja sihtpärane kasutamine; käitumine hästi organiseeritud viisil; oskus küsida vajaduse korral abi; oskus küsimusi esitada; oskus ignoreerida kaaslaste mõjutusi ( nt töö jätkamine hoolimata sellest, et
õed-vennad, sõber, mõni õpetaja) 26 Tihti kiusamist ei märgatagi või peetakse mitte märkimisväärseks. Paraku toimub kiusamine koolis iga päev ning vahel on kiusaja ise ,,ohver", kes valib kiusamiseks nõrgema, et selle kaudu tõsta oma madalat enesehinnangut. 27 10. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et koolis on kiusamist üsna palju. Kõige enam kiusatakse läbi narrimise, mida ka nähakse rohkem ning ka tunnistatakse, et ise tehakse verbaalseid märkusi, kus kaasõpilane tunneb ennast väga halvasti. Kõik see toimub klassis, kooli ümbruses ning väljaspool kooli. Kiusamisest räägitakse kõige rohkem sõbrale, usaldatakse samuti vanemaid ja õpetajaid, kuid väga suur osa jääb varju. Ma toon välja, mis on küberkiusamine, koolikiusamine, mida tuleks teha, kui kedagi kiusatakse, mis on minu arvates kiusamine,
Bussikorrapidajaks olev õpetaja kutsus poissi enda juurde, aga too jooksis kisades minema. Selle asemel, et teda taga Rogers 2003a, 2006a). ajada (mis polnuks tark), korraldas õpetaja järgmisel päeval järelkohtumise lõunavahetunnist • Probleem ja selgitus, mida kiusamine tähendab, tehakse õpilastele üldisel tasemel selgeks kinnipidamisega. Kinnipidamise ajal arutles ta, mis oli juhtunud, kuidas õpilane end narrimise õppeaasta kehtestamisfaasis. Vaja on selget arusaama, et kiusamine pole ainult kehaline. pärast tundnud oli, ning et ta jooksis õpetajat eirates ära. Ta väljendas oma hoolimist ja mõistmist, Enamik kiusamisest on psühholoogiline/sotsiaalne: narrimine ja pilkenimede andmine; kuid rääkis „bussile virutamise“ intsidendist. Ta küsis, kuidas bussijuht võis end tunda
annaabi.ee 
