infot. Ka pol ei saa alati infot, sest pered on teadlikud, et laste juuresolek on raskendav asjaolu ja lapsed Tüli võib käsitleda kui pereliikmete omavahelist vastasseisu või vaidlust, mis on tekkinud erimeelsustest saadetakse korterist pol tuleku ajaks minema. Kuulujutud on teisel kohal (17%) sotstöö infoallikana. või ideede ja huvide konfliktist. Näiteks avaldab üks inimene pahameelt teise inimese mingi tegevuse või J.Saar Naistevastase vv märgilisest tähendusest Maskuliinses ük-s pannakse rõhku saavutustele, tegevusetuse suhtes. Teine inimene seevastu püüab kaitsta enda käitumist. Oma seisukohtade avaldamine võitmisele, võitlusele, mitte hoolimisele ja kompromissidele. Mees ja naine vastanduvad, ka nende rollid. võib minna üle tüliks, kui üks või mõlemad osapooled muutuvad vihaseks
Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata ka meestevastasele vägivallale, kuid sel juhul on enamasti vägivallatsejaks teine mees, vähestes olukordadeks on see naine. Naistevastastest vägivallatsejatest on aga ainult kümnendik naised ise. Meie, kui intelligentsed indiviidid, peaksime pöörama rohkem tähelepanu probleemide lahendamise meetoditele. Me ei tohi lasta emotsioonidel üle võtta ja kasutada füüsilist jõudu, olgu see siis kas naise või mehe vastu. Naistevastase vägivalla puhul on just naine see peaaegu alati nõrgemaks pooleks juba bioloogilisest küljest. Juba geenidega on määratud, et mehed on jõult tugevamad, mistõttu füüsilise vägivalla puhul saaks naine tõsiselt viga. Ka on meie ühiskonnas levinud mehe arhetüüp, mis kujutab meest kui koopainimest karvast, tugevat, enesekindlat. Selline mees näitab teistele koha kätte vägivallaga, temaga ei tasu jamada, kuna tema on nn alfaisane.
koostamise kaasamise protsessist, projektijuht Soome Sotsiaal-ja Tervishoiuministeeriumi erinevate osapoolte kaasamisest ja poolt 2010.a, tellitud uurimustööga „Lähisuhte- ja nende panusest. perheväkivallan uhreille tarjoittavat turvakotipalvelut“ ja Euroopa Liidu 7.aprilli 2011.a. konventsiooniga „Naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks“. Nimetatud dokumentides toodud nõuded olid teenusekirjelduse väljatöötamise lähtealused. Esmast teenusekirjelduse varianti arutati Eesti Naiste Varjupaikade ümarlaual 24. septembril 2011. Eksperdina
nooralhusseinfoundation.org/index.php?pager=end&task=view&type=content&pageid=59 3 http://www.avoiceformen.com/mens-rights/the-right-kind-of-equality/ 3 politseinikud 12-aastase poisi, kellel oli kaasas kunstrelv4. Meesõiguslased ütlevad, et võrdõiguslikkuse tagamine pole kerge, kuid see ei tähenda, et selle tagamise nimel peaks keegi kannatama. 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE 2.1 Seksuaalvägivald Süüria naised naistevastase vägivalla teemalisel loengul Damaskuses © UNFPA Syria/Hamada Smesem Statistiliselt iga 3. naine maailmas kannatab vähemalt korra elus seksuaalset või füüsilist vägivalda. Naistevastane vägivald on enimlevinud inimõiguste rikkumise viis, leides aset igapäevaselt üle kogu Maa. Enamik vägivallatsejaid on naiste lähedased. Naised kogevad seksuaalvägivalda 9x sagedamini kui mehed. 4 http://www.abc.net
toimunust arusaama. Vägistamine on teise astme kuritegu, mille eest võidakse karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev grupp. Erinevate ekspertide hinnangul kuni 90% vägistamise ohvritest ei esita avaldust politseile, kuid samas pöörduvad paljud neist arstide poole abi saamiseks. Eestis läbiviidud naistevastase vägivalla uuringud kinnitavad, et politsei poole pöördub vaid iga kümnes vägivalla ohvriks langenud naine. Aastatel 1994-2007 registreeriti Eestis 1317 vägistamist ja vägistamiskatset, mis teeb umbes sadakond vägistamisjuhtumit aastas. Kõige sagedamini on langenud vägistamiste ohvriks 15-aastased tüdrukud. Vanus 15-aastat on vägistamise riskivanuseks kogu maailmas. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni hinnangul moodustavad 15aastased tüdrukud eri riikides
meeste ümber, koos naistega, keda nad armastavad kui olulisi, kuid teisejärgulisi tegelasi, teeb Vaimude Maja vastupidist. Clara, Blanca ja Alba jäävad loo fookusesse, samal ajal kui Esteban, Pedro Tercero ja Miguel astuvad loo sisse, sest nad on mehed, keda naised armastavad või abielluvad. Alaealiste hulgas domineerivad naiste elus eriti kesksed kogemused, aga ka loo olulisemad sündmused, nagu iga sünnituse ja abordi üksikasjalikud kirjeldused ning naistevastase füüsilise ja seksuaalse vägivalla tutvustus. Lisaks Nivea pühendumusele naiste valimisõigusele mõistavad naised hukka soolise ebavõrdsuse selgesõnaliselt. Iga naise elu tähistab see siiski. Kõik Vaimude maja naised on tugevad naised, kes ei kummardu väärkohtlemisele. Nad valivad siiski täieliku mässu asemel olukorrale peene reageerimise. Seda just vastupanuvõime meetodit võib pidada eriti naiselikuks. Kui vägivald ja aktiivsus
emotsionaalset kahju. Termin on piisavalt lai, hõlmates nii peres kui ka üldisemalt lähisuhetes (nt paarisuhe nii abielus kui ka lihtsalt kooselus, endiste elukaaslaste suhted, laste ja vanemate suhted, mitte koos elavate partnerite suhted jne) toimuva vägivalla. Lisaks hõlmab lähisuhtevägivalla mõiste ka lapsi nii ohvrite kui ka pealtnägijatena. Samal ajal on lähisuhtevägivalla termin oluliselt kitsam naistevastase vägivalla terminist. Viimase alla kuuluvad muu hulgas prostitutsioon, naiste ümberlõikamised, sunnitud abielud jms vägivalla liigid. Lähisuhtevägivald on ühiskonnas varjatud probleem, millest rääkimine oli Eestis alles hiljaaegu tabu. Veel paarkümmend aastat tagasi suhtuti sellesse kui peretülisse, millesse kõrvalseisjad ei peaks sekkuma. Viimastel aastatel on Lääne ühiskondade eeskujul hakatud ka Eestis käsitlema vägivalda kui soospetsiifilist sotsiaalset probleemi. Esiteks
politseisse valesüüdistus. Selle valesüüdistamise väljauurimiseks kulub uurijal tükk aega ja ta teeb lihtsalt tühja tööd, selle asemel võib aga uurimata jääda hoopis nii-öelda tõeline vägistamine. Erinevate ekspertide hinnangul kuni 90% vägistamise ohvritest ei esita avaldust politseile, kuid samas pöörduvad paljud neist arstide poole abi saamiseks. Ka Eestis läbiviidud 7 naistevastase vägivalla uuringud kinnitavad, et politsei poole pöördub vaid iga kümnes vägivalla ohvriks langenud naine. Aastatel 1994-2007 on Eestis registreeritud 1317 vägistamist ja vägistamiskatset, mis teeb umbes sadakond vägistamisjuhtumit aastas. Kõige sagedamini on langenud vägistamiste ohvriks 15-aastased tüdrukud. Vanus 15-aastat on vägistamise riskivanuseks kogu maailmas. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni hinnangul moodustavad 15aastased tüdrukud eri riikides kolmandiku kuni
AIDSi levik ja narkomaania on seotud prostitutsiooni ja inimkaubandusega ning selleks, et ühe suhtes midagi ära teha, on vaja kõiki probleeme terviklikult käsitleda. 5 Kui me tahame tervemat ja inimsõbralikumat riiki, siis peaksime teadvustama, et prostitutsioon on sotsiaalne probleem, mitte ainult üksikisiku teema. Prostitutsiooni kui naistevastase vägivalla vastu on hakatud võitlema alles hiljaaegu ja üksikutes riikides. Näide elust enesest TÖÖLE OLEMATUSSE VEINITEHASESSE. Lea ja Angela, kes otsustasid Eesti elust veidi puhata ja välismaal raha teenida, jõudsid OÜ Angeronase kabinetti kuulutuse peale. «Läksin kohale ja tundsin firma esindajas ära Riina Vainu, kellega olime kunagi koos koolitusel käinud,» meenutab Lea.
vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas, kodus või praeguste või endiste abikaasade või partnerite vahel hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga ühel elamispinnal. Perevägivalla alla mahuvad järgmised olukorrad:
olukorda, huve ja vajadusi kõigi teiste poliitikate väljatöötamisel ja elluviimisel. Praegu töötab ministeeriumidevaheline soolise võrdõiguslikkuse edendamise komisjon välja riiklikku soolise võrdõiguslikkuse arengukava aastani 2008. Tegevuskava saab aluseks erinevate ministeeriumide vahelisele ülesannete jaotusele komplekssemate probleemide lahendamisel ( töö- ja haridusturu horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon, aegunud stereo- tüüpide kaotamine kooliõpikutest, naistevastase vägivallaga võitlemine jms.). Põhirõhk on aga ikkagi teadlikkuse tõstmisel ja koolitamisel. Suurematest projektidest on käivitumas järgmised: 1. Naiste toetamine majandusotsuste tegemisel. 2. Massimeedia roll võimusuhete kujundamisel. 3. Riigiametnike koolitamine soolise aspekti integreerimiseks tegevuskavadesse. 4. Soolise mõju hindamise metoodika väljatöötamine. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja
kasutades õpitud käitumine nagu heteroseksuaalsuski: kogemused, sildistamine ja mina-pildi kujundamine moodavad üht tüüpi seksuaalse väljenduse mugavamaks teist tüüpi seksuaalsusest. 7.6. Mis vahe on bi- ja heteroseksuaalsusel? Biseksuaalsed inimesed on paralleelselt kütkestatud mõlema soo esindajaist ja neil on nendega intiimsuhe. Heteroseksuaalsed inimesed on kütkestatud vaid vastassoolistest. 7.7. Mida näitavad naistevastase seksuaalse vägivalla sotsioloogilised uuringud? Sotsioloogid vaatavad vägivallale, kui võimu väljendusele - ühe inimese tahte pealesurumisele teise inimese tegudele. Seksuaalvägivald on õpitud käitumine, mitte loomulike tungide rahuldamine. Uuringud näitavad, et vägistajate peamine motiiv on naiste vihkamine ning oma ülimuslikkuse maksma panemine. Paljud seksuaalvägivalda kogenud naised on seda kohenud noorena. Suur probleem on ülikoolilinnakutes vägistamine.
sagedamini. Abikaasadele (elukaaslastele) ja teistele pere liikmetele räägitakse vägivallast juba tunduvalt harvemini. See on ka mõistetav, kuna perevägivallal on suur osakaal kõikides vägivalla juhtumites ja perevägivald on domineerivalt just abikaasade (elukaaslaste) vaheline konflikt. Politseid teavitab kõige raskematest ja eluohtlikumatest juhtumitest vaid 10% naistest ja 14 % meestest. See on ühtlasi peamine põhjus, miks vaid vähene osa naistevastase vägivalla juhtumitest kajastub politseistatistikas. Arstide poole pöördub uuringu andmetel vaid 7-8% ohvritest, sõltuvalt vägivalla juhtumi tõsidusest. Kriminaalsüüdistuseni või süüdimõistva otsuseni jõuab kohtus ka kõige raskematest juhtumitest vähem kui kümnendik. Vägivallatseja jääb valdavalt karistamata. Ja kuigi perevägivald on ohtlik ja 20
ESSEE Eesti Vabariik ühines ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooniga 26. septembril 1991. (alles nüüd hakatakse nö. lille liigutama) Konventsiooni eesmärk on tagada võrdõiguslikkuse ja inimväärikuse põhimõtte austamine ning naiste ja meeste võrdne osalemine oma riigi poliitilises, ühiskondlikus, majandus- ja kultuurielus. Dokumendis keelustatakse naiste diskrimineerimine ning kohustatakse sellega ühinenud riike võtma ka erinevaid meetmeid naistevastase diskrimineerimise lõpetamiseks. Praeguseks on konventsiooniga ühinenud 168 riiki. Käesolev seadus on üks neid, mida on vaja just inimõiguste ja vabaduste tagamiseks. Selle sisu on ja jääb vähemalt pikaks ajaks puht deklaratiivseks nagu sarnase suunitlusega lastekaitse seadus jms. Seaduseelnõu on vahendiks poliitilise tahte elluviimiseks- isegi kui Eestis ei ole kõik soolise võrdõiguslikkuse põhimõtted veel
d) Araabia kaitsesüsteem toimib peamiselt Araabiamaade Liiga raames. Kaitsesüsteemid. Olulisemad inimõiguste kaitse dokumendid: - Ameerika süsteem: 1948. aasta Ameerika riikide organisatsiooni (OAS) harta; 1948. aasta Ameerika inimese õiguste ja kohustuste deklaratsioon; 1969. aasta Ameerika inimõiguste konventsioon, mille täitmist kontrollib Ameerika Inimõiguste Kohus; 1985. aasta Inter-Ameerika konventsioon piinamise vältimiseks ja karistamiseks; 1994. aasta konventsioon naistevastase vägivalla tõkestamise, karistamise ja likvideerimise konventsioon; 1994. aasta Üle-Ameerikaline inimeste meelevaldse kadumise konventsioon. - Araabia süsteem: 1994. aasta Araabia inimõiguste harta. - Aafrika süsteem: 1963. aasta Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni (OAU) põhikiri; 1981. aasta Aafrika inim- ja rahvaste õiguste harta (jõustus 1986); 1998. aasta lisaprotokoll Aafrika rahvaste- ja inimõiguste harta juurde, mis loob Aafrika Inim- ja Rahvaste Õiguse Kohtu; 1992
annaabi.ee 
