Uurimaks haiglatekkelisi infektsioone Eesti raviasutustes, korraldas Piret Mitt koos kolleegidega kolm uuringut. Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi aktiivraviosakondades viidi läbi ülehaiglalised vereringeinfektsioonide uuringud. Teiseks uuriti Tartu Ülikooli Kliinikumi lasteintensiivravi osakonnas patsiente, kellel oli diagnoositud samas intensiivravi osakonnas saadud vereringeinfektsioon. Kolmas uuring vaatles Tartu Ülikooli naistekliinikus keisrilõikega sünnitanud naisi. Esimene uuring Intensiivravi 54% Hematoloogia 24% osakondades Teine uuring 70% tsentraalveenik ateetrid arterikanüülid 48% Keisrilõikega sünnitanute seas leiti operatsioonipiirkonna infektsiooni 6,2% patsientidest, neist veidi alla pooltel avastati see haiglajärgselt. Mitt toonitab oma doktoritöös, et vereringeinfektsioonide peamine risk tuleneb veresoonesisestest kateetritest ja kanüülidest.
profülaktilises mõttes Röntgenkiired meditsiinis Röntgeniülesvõte inimkäest näitas teid ja võimalusi uute kiirte kasutamiseks arstiteaduses. Esialgu tehti seda luumurdude, nihestuste ja võõrkehade kindlaksmääramisel. Aparatuuri täienemine võimaldas röntgenikiirte abil uurida ka siseelundite ehitust. Kõrvuti röntgenidiagnostikaga arenes röntgeniravi. Tartu ÜIikooIis peetakse röntgensüvaravi alguseks 1922. a., mil naistekliinikus tehti esimene kiirgusravi seanss patsiendile. Röntgenravile naistekliinikus pani aluse hilisem oftalmoloog Ernst Saareste-Saarberg. 1926. aastast töötas samas radioloogina Jüri Haldre-Grünthal. Kuna röntgenitehnika arenes kiiresti ning oli kallis, hakati J. Haldre ja ülikooIi mehaaniku Jaan Muuga eestvõttel kodumaist aparatuuri ehitama, mis osutus tunduvalt ökonoomsemaks. Selleks käidi tutvumas Frankfurdis M. ä. Holfelderi kanooni ja Berliini Siemensi vabrikus
.........................................................................................................4 SISSEJUHATUS Oma referaadis räägin ma pealmiselt Jaan Kaplinski elust nooremas ja vanemas eas ning tema loomingust. Jaan on olnud üks säravamaid tähti eesti luules. Tal on väga põnev suguvõsa, perekond ning ka seiklused tema elu on huvitavad. 1 1. ELULUGU 1.1 Lapsepõlv ja noorus Jaan Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Isa, Jerzy Kaplinski oli poola rahvusest õppejõud ning ema Nora Raudsepp-Kaplinski oli eesti tantsjatar. Jaani vanemad olid mõlemad segaverelised ning seetõttu ta perekonnas päris- eestlased puuduvad, mis võib seletada tema käitumises esinevaid ebaeestilikke jooni. 23.juunil 1941 Kaplinski isa arreteeriti, et vältida võimalikku vaenulikku tegevust. Tema jäljed kaovad 1941. aastal Kirovi oblasti laagrites, kust oleks ta pidanud vabanema, kui Poola
Jaan Kaplinski Sündisin 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Minu sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18
oleks see mõistlik ning arusaam, et seksuaalne vägivald on õudusunenägu. Paljudele tundub vägistamise tagajärel saadud laps julm ning tulevikus nende lapse jaoks oleks tõe teada saamine kohutav. Naine, kes jätab abordi eetilistel põhjustel tegemata, teeb seda võimaluse olemas olul. Ta jätab lapse alles, sest ta teab, et tegelikult on lapse üleskasvatamine kõiki muid tegureid olenedes siiski võimalik ja ta saab õnnelikuks inimeseks. Naised, kes aga teevad aborti ärgates üles naistekliinikus nuttes ja hing täis kurbust, mis jääb terveks eluks. Mõlemas versioonis ei eetika mis tingib otsuse. Ilusat ja süüvaba maailma tegelikult ei eksisteeri sellest räägitakse ainult ilukirjanduses või ajalehtedes kuis räägib keegi, kes ise ei ole seda kogenud. Sündimata lapse surmamine võib olla õigustatud üksnes sellega, kui lapsel on tuvastatud mõni puue, mis on ravimatu ja lapse eest hoolitsemine on lapsevanemalee väga raske, Samas on olukordi, kus abordi tegemine
Neid teste( vereanalüüs, ultraheliuuring ja looteveepõie punkteerimine e. Amniotsentees) pakutakse ja tehakse rutiinselt mõni neist loote 16. elunädala paiku ja vastust tuleb kaua oodata. Nõustaja või tugigrupp võib aidata teil otsusele jõuda, kuigi see võib olla valus otsus ja aidata mõista ka mõju tulevasele rasedusele. ABORDI PROTSEDUURID Rasedust alla 25 nädala katkestatakse perearsti suunamisega kas naistekliinikus või haiglas. Seejuures on esmased naise vajadused ja heaolu, eriti kui tegu on terviseprobleemidega, nagu südamehaigus, verehüübehäired või võimalikud vaimsed probleemid. Legaalne abort on tavapärane operatsioon, mis enamasti viiakse läbi 7.-12. rasedusnädalal. Enne tehakse günekoloogiline läbivaatus ja ultraheliuuring. Võidakse teha vereanalüüs, et näha, kas olete aneemiline või kas teil on reesusnegatiivne veretüüp ja samuti seksuaalsel teel levivate haiguste uuringud
Embrüote krüokonserveerimine Võimaldab säilitada üleliigsed embrüod Võimaldab siirdada embrüod peale sulatamist loomulikus menstruaaltsüklis Võimaldab vähendada munasarjade hüperstimulatsiooni riski Lihtsustab embrüote doonorlust IVF-ET Eestis (vt. www.fert-c.ee) First IVF cycle : 15.09.94 - esimene IVF tsükkel TÜ Naistekliinikus Cryopreservation of the embryos: 21.02.95 - esimene embriote külmutamine IVF with donated eggs : 24.07.95 - esimene munaraku doonorlusega spermapank Cryopreservation of donor's sperm: (Donor's sperm bank) 30.11.95 Law "Protection of the embryo": 02.07.97 - kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus ICSI TÜNK-is: 06.11.97
Pole häbiasi otsida abi spetsialistide käest. Sünnitusjärgne depressioon on ravitav haigus ning mida varem seda parem, sest nagu teistegi depressiooni vormide puhul on oluline häire varajane avastamine. ravita jäämise korral võib see kesta isegi paar aastat. Depressioon on haigus. Kui sul esineb stressi, depressiooni sümptomeid või kui tunned end muul põhjusel segaduses, abituna, ärevuses või nukrameelsena, siis on õige võta ühendust oma naistearsti, ämmaemandaga. Samuti on Naistekliinikus võimalik pöörduda abi saamiseks psühholoogi, hingehoidja või raseduskriisinõustaja poole. Rutiinse seksuaalelu või armukadedus puhul on kõige õigem leida partneriga teineteise jaoks aega ning proovida erinevaid muudatusi või proovida leek teie vahel uuesti lõkkele puhuda. Seksuaalse võõrandumise peamine põhjus on see, et mees tunneb end tõrjutuna ja naine leiab, et teda ei mõisteta ja tema südant ei püüta liigutada, tuleb naisega uuesti kurameerima hakata. Selleks on
Tunnustused.....................................................................18 Teosed...........................................................................18 Kokkuvõte...................................................................... 22 Kasutatud kirjandus............................................................23 Sissejuhatus 2 Jaan Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel . Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis.1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat 3 Jaan Kaplinski eelkäijad
....................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12 2 Sissejuhatus Jaan Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis.1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat.
Südame- veresoonkonna Palavik, haigused külmetushaigused Vereringehäired Südameprobleemid Kõhukinnisus Rasedus Soolte spasmid Pahaloomulised kasvajad Unetus Neeru- ja sapikivid Stress Närvisüsteemi probleemid Jäsemete tursed Traumade järelravi Rasvumine Tselluliit Kiirgusravi Esimene kiirgusravi tehti 1922.aastal naistekliinikus. Kiirgusravi on lokaalne ravimeetod, mida kasutatakse üksi või kombineerituna teiste ravimeetoditega. Tüübid: · Väline kiiritusravi · Brahhüteraapia · Radioisotope ravi Kõrvaltoimed: · Epiteeli pinna kahjustus · Suu ja neelu haavandid · Soole ebamugavustunne (valu, kõhulahtisus) · Paistetus (turse) · Viljatus Hilisemad kõrvaltoimed: · Fibroos koed, mis kiiritusel muutuvad vähem elastseteks · Epileerimine (juuste väljalangemine)
Jaan Kaplinski lapsepõlv. Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Tema sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18
populatsioonil. Hüpotees on sõnastatud ennustusena; uurija peab hüpoteesi kas kinnitama või ümber lükkama. Hüpoteesi testimise eesmärgiks on teadmiste üldistamine. Üldistamine tähendab teoreetikute poolt esitatud, varasemates uurimustes avaldatud või praktikas täheldatud teoreetiliste väidete või seoste testimist. N: Käesolevas uurimistöös on hüpoteesiks: Vähemalt 50% Tartu Naistekliinikus arvel olevatest III trimestri rasedatest on kogenud kõrvetisi. Ennustamine (prediction) Mis juhtub kui...? Kuidas ma saan selle toimuma? Sellised küsimused otsivad kliinilise praktika eesmärkide saavutamiseks ja situatsioone, milles võiks eesmärgid saavutada. Rakendatavate abinõude mõju patsiendile püütakse ette näha. Näiteks: kui sünnitajat põhjalikult informeerida, kas ta tunneb siis vähem sünnituseelset hirmu ja ärevust?
annaabi.ee 
