Eesti Nais-Sprinterid Eestis on ainult 3 nais-sprinterit. Nad on: Ksenija Balta Maris Mägi Egle Uljas Ksenija Balta Ksenija Balta ( sündinud 1. novembril 1986 Minskis) on Eesti kergejõustiklane. Tunnustused: 2006. astal saavutas ta Eesti aasta naissportlase valimisel Kristina Smiguni ja Irina Embrichi järel kolmanda koha, 2009. aastal aga esimese koha. Välisrekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 100 m jooks 11.47 8. august 2006 Göteborg Eesti rekord 200 m jooks 23.05 1. juuli 2006 Arles Eesti rekord Siserekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 50 m jooks 6.35 28
Isiklikud rekordid Tema isiklik rekord seitsmevõistluses on 6180 punkti. Selle tulemusega on ta Eesti kõigi aegade tabelis Larissa Netseporuki (6215) järel teisel kohal. Ksenija Balta isiklik rekord 60 meetri jooksus on 2010. aastal Tallinnas joostud 7.34. Eelmine rekord 7.40 pärineb 2008. aasta veebruaris Tallinna Spordihallis toimunud kergejõustiku BIG Kuldliigateiselt etapilt. Tunnustused 2006. aastal saavutas ta Eesti aasta naissportlase valimisel Kristina Smiguni ja Irina Embrichi järel kolmanda koha , 2009 esimese koha. 2010 oli ta aasta kergejõustiklane. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Click to edit Master text styles Fifth level Second level Third level
Miks inimese ööpäevane energiakulu sõltub tema keha koostisest? Kui suur energeetiliselt kasutatavate süsivesikute varu peitub normaalkaalulise mehe kehas? Umbes 1600 kcal. Inimese kehamassist umbes 0,7% moodustavad süsivesikud. Kui naissportlase ööpäevane energiakulutus on 12MJ, kui palju kcal peaks ta siis toiduga saama? Arvutage kirjalikult ja mitte väga täpselt 12MJ=12000KJ 1kcal=4,18KJ 12000: 4,18=2871 kcal Mis on elektrolüüdid? Kehavedelikes on põhilised elekrolüüdid Na, K, Cl, Ka, Mg. - nende sisaldus määrab veetasakaalu - koos karbonaatioonidega määravad pH-d - Na-ioonidest sõltub glükoosi ja aminohapete imendumine seedetraktis Mis on aneemia? Aneemia on kehvveresus.
Alati leidub tegelasi, kes arvavad, et sportlane on nende ja alaliidu jaoks, mitte vastupidi. Nii oli ka Kristinal, nimelt ei tahetud tunnistada, et tema suure ja raske töö- treenimisega tegeleb tema isa. Isalt võeti au ära. 2003.aastal, kui Kristina oli võitnud MMilt kulla, kaks hõbedat ja pronksi valiti aasta treeneriks Mati Alaver, kelle üks õpilane võitis hõbeda, teine jäi medalita. Kolm aastat hiljem pärjati Kristina parima naissportlase tiitliga ning tema isa Anatoli Šmigun valiti parimaks treeneriks. Kristina lausus, et kui ta isa ei oleks saanud auhinda, oleks ta suure skandaali korraldanud. Lisaks proovisid mitmed ametikud üle astuda lepetest, soovidest ja probleemide lahendamisest. Mõnel hetkel astuti talle lihtsalt peale, kuid Kristina ei andnud alla. Ta rühkis edasi ning tänu oma enesekindlusele, jättes taha kõik löögid ja jõudis tippu. „Võimas! Tunnen, et olen väikese rahva suur kangelane
19-norandrosterooni. Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus olid sokeeritud. "Ma pole kasutanud seda ainet, mis seisab kirjas Rahvusvahelisest Suusaliidust tulnud faksil," ütles ta. "seepärast soovin kiiresti B-proovi uurimist. Võitlen oma puhtuse ja õigluse eest. Ma ei karda midagi. Võin, käsi piiblil, vanduda, et minu südametunnistus on puhas." Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni otsusel tohib naissportlase uriiniproovis 19- norandrosterooni kontsentratsioon olla 4 nanogrammi milliliitri kohta, meessportlasel 2 ng/ml. Smiguni A-proov näitas 6,4 ng/ml. Eesti Antidopingu Keskuse juhataja Mihkel Mardna ütles Postimehes, et Kristina proov ületab lubatud füsioloogilise piiri väikese koguse võrra. Tal tekkis küsimus, kas tegu on üldse dopingujuhtumiga. Kahtlusi dopinguproovi ehtsuses süvendas FIS-ist saabunud teade, et Smiguni testimine 15.
Teatesõidus olid Parve partneriteks Venera Tsernitsova ja Jelena Golovina. Edukal 1985. aastal kuulutati Parve ka NL teeneliseks meistersportlaseks, samuti tunnistati ta sel aastal ka eesti parimaks naissportlaseks. 1986. aastal, kolmandatel naiste maailmameistrivõistlustel Rootsis Falunis oli jällegi põhjust heameeleks, sest koju tuli nii 10 km kui ka teatesõidu kuldmedalid. Taaskord tunnustati Parvet ka Eesti parima naissportlase tiitliga. 1987. aastal Lahtis peetud maailmameisrivõistlustel tuli leppida kõigest 10 km distantsil teiseks jäämisega, kuid nagu oli juba traditsiooniks saanud, tuli NL-i naiskond jällegi teatesõidus esimeseks, seekordseteks võistkonnakaaslasteks olid taas Jelena Golovina ja Venera Tsernitsova. 1988. aastal toimunud viiendad naiste laskesuusatamise maailmameistrivõistlused peeti taas Prantsusmaal Chamonix's, kuid seekord suutis
6. Kristina Smiguni tunnustused Kristina Smigun on Eesti rahva suur kangelane . Ta on toonud Eestile nii suurepäraseid tulemusi , mida igaüks ei suuda . Tema võimetel pole piire . Kristinat on pärjatud Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga aastal 2004 . Aastal 2006 pärjati ta aga Valgetähe esimese klassi teenetemärgiga. 2010. aastal kuulutati ta Aasta naiseks ning 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010 kandis ta aasta naissportlase tiitlit. KOKKUVÕTE Tööd alustades seadsin endale eesmärgiks käsitleda Kristina Smiguni , kui endise tippsuusataja elulugu ,et saada vastuseid minu algatatud küsimustele. Kui tööle tagasi vaadata , siis on nii mõndagi , mis mind väga üllatas ja mis uus oli mulle. Näituseks see ,kuidas Kristina , olles ise nii noor , suurematele staaridele ja treeneritele oma sõiduga silmad ette tegi. Vapustaval imetlusväärsed tulmused juba nii noorelt
osakaalu ulatusliku languseni. Rasvkoe liiga väikest osakaalu organismis peetakse paljude alade naissportlaste seas võrdlemisi laialt levinud spordiamenorröa üheks olulisemaks põhjuseks. 9. Selgitage lühidalt spordiamenorröa ja osteoporoosi seoseid naissportlastel. Amenorröast tingitud luukoe mineraalse tiheduse kasvu pidurdumine noores eas suurendab oluliselt osteoporoosi tekkimise tõenäosust hilisemal eluperioodil. Veelgi enam – noore naissportlase luukoe taandareng võib olla ka niivõrd kiire, et osteoporoos avaldub juba väga noores eas. 10. Mis on naissportlase triaad? Termin „naissportlase triaad“ (ingl. k female athlete triad) tähistab kolme haiguse – söömishäirete, amenorröa ja osteoporoosi – koosesinemist. Lk 41-56 / VASTUPIDAVUS- JA ULTRAVASTUPIDAVUS- TREENINGU FÜSIOLOOGILINE ERIPÄRA 1. Milles seisneb peamine erinevus patoloogilise ja vastupidavustreeningust tingitud südamelihase hüpertroofia vahel
Uurimustööd kirjutades sain kasutada raamatuid, mis küll kirjeldasid peamiselt Torino olümpiamänge, kuid just see olümpia oli Kristina jaoks kõige ,,kuldsem." Kristina lapsepõlvest, kooliajast ja isiklikust elust enne sportlaseteed on väga vähe kirjutatud. Tööks vajalikku materjali leidsin ka internetist, ajalehtedest, ajakirjadest ja televisioonist. Loodan, et minu uurimistöö annab hea ülevaate Eesti parima naissportlase Kristina Smigun- Vähi teekonnast olümpiakullani ja on abiks neile, kes soovivad spordis suurepäraseid tulemusi saavutada. KASUTATUD KIRJANDUS Delfi spordiportaal. Kristina Smigun-Vähi naaseb tippsporti!: http://sport.delfi.ee/news/suusa- tamine/eesti/video-ja-fotod-kristina-smigun-vahi-naaseb-tippsporti.d?id=25795923 (18.02.2010) 18 Eesti Posti kodulehekülg. Postmargid. Kristina Smigun - olümpiavõitja/ 347-30.03.06: http://www.post.ee/?id=1595&prod_id=886 (18.02.2010)
· Õhtusöök o 150g keeduspagette, 50g ketsupit, 50g saia, 25g munavõid, 2spl moosi, 200g teed suhkru või meega Näide vastupidavusala sportlase toitumisanalüüsist 1000 1447 fosfor 400 260 Magneesium 18 14 Raud 1900 4539 Kaalium 1300 2531 naatrium 5,0 3,3 Vitamiin D 800 2381 Vitamiin A 105 96,3 Rasvad 92 74g Valgud 384g 288g (43%) Süsivesikud 4500 -5000 2349 Energia (kcal) Näide naissportlase (sportmäng) toitumisanalüüsist 150 281 Jood 1900 5470 Kaalium 1300 3670 Naatrium 14 37 Niatsiin 1,3 2,1 Vitamiin B2 800 1444 Vitamiin A 96 131 Rasvad 105 106 valgud 425g 380g Süsivesikud 3100 3506 Energia Taastumist kiirendavad toidulisandid · ENERGEETIKA TAASTUMINE o Süsivesikurikkad ained, kreatiin, aminohapped, · MIKROELEMENID
rasvkoe hulk miinimumini. *Vee tasakaal väljas kuna on vajalik nn kuiv lihas ja vesi ei lase lihasel välja joonistuda. *Alakaalulisus, tihti buliimia ja anorexia esinemine kuna siia kuuluvad kõik spordialad, kus on tähtis välimus ja see on edu pandiks. *Rohke kaaluga manipuleerimine maadlus, vaja on mahtuda kaalukategooriasse, kõigepealt võetakse alla ja siis süüakse enne võistlust võimalikult palju. *Naistel amenorröa ja osteoproosi esinemine - judo. 23. Naissportlase toitumise eriprobleemid. Toitumishäired. 1. Amenorröa on tervisehäire, mis on menstruatsiooni puudumine selles eas, kus ta peaks olema aga pole seotud rasedusega. Jaguneb: *primaarne amenorröa naistel, kel pole kunagi menstr olnud; *sekundaarne amenorröa, kui korrapärased tsüklid lakkavad. Amenorröa põhjused: *emotsionaalne stress, *negatiivne energiabilanss, *vähene rasvkoe hulk, eriti reitel ja tuharatel, *suured treeningkoormused, *tsüklite hiline
lüpsjaamet ja naistraktoristi amet ikka naisele väga rasked ja ülejõukäivad tööd olid. Pidevalt räägitaksegi naiste probleemidest tööturul, unustades ära mehed. Naised põrkuvad takistuse vastu, kui soovivad tippjuhiks pürgida, kuid millist lasteaiakasvatajast või medõest meest tõsiselt võetaks. Äärmiselt hästi on kirjutanud Anti Liiv ühes oma artiklis: "Kui olümpiavõistlustel kihutava kandilisema naissportlase veres leitakse kübeke enam mehelikku hormooni, võetakse ta võistlustelt maha. Kas pole see mitte sooline diskrimineerimine? Rajal naise soorolli (gender) täitvat sportlast hakati süüdistama oma mehelikkuse (sex) varjamisel." Siit tuleb välja, et Eestis on küll sõnale sex sugu, kuid teisel sõnale gender eesti keelset vastet pole. Siit ka veel üks keeleline "puudujääk" eestikeele soo defineerimises. Kummaline on, et mehele on lubatud palju üheöösuhteid
annaabi.ee 
