Kristina Smigun. Kristina Smigun sündis 23.veebruaril aastal 1977. aastal Tartus. Tema vanemad on Rutt ja Anatoli Smigun. Tal on õde Katrin. Ja ta on suusataja. 1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus sõidus 9. ning 15 km-s 8. koha. 1999 võitis 15km- s(vabastiilis) hõbeda ja30 km-s (klassikalises stiilis) bronksi ning jälitus sõidus 5+10 km sai 6. koha. Mk-l sai etappide kokkuvõttes 1994. 60.-62 koha, 1995.aastal 25., 1996. 17., 1997. 13. ja 1998. aastal 19. koha. 1999 oli pikkadel distantsidel parim ning üldkokkuvõt...
rohkem ja kõige paremini sporti teevad. Vaieldi mitu ööd ja mitu päeva, aga kokkuleppele ei jõutudki. Tüli paisus aga nii suureks, et vaidlesid terve maailma metsloomad omavahel. Otsustati siis, et korraldatakse loomade taliolümpia ja kohaks valiti kauge maa Kanada linn Vancuver. Hakati ka meil neid kõige paremaid sportlasi otsima. Mõned ka leiti. Kõige tublimateks peeti aga kolme jänes. Kikut Veerbalut ja Maed. Kiku oli ainus naissportlane. Nende metsloomade eriala oli suusatamine. Seda olid nad õppinud juba lapsest saati, et huntide eest talvel minema lipsata. Jõudiski kätte aeg, mil metsaloomad sõitsid Vancuverisse. Ikka suusad kaasas ja võistluseks valmis. Seal oli juba koos igasuguseid imelikke loomi kes kelgutas, kes uisutas ja tantsis jääl. Meie metsloomad jaoks oli see kõik väga uus ja huvitav. Huviga jälgiti, mis toimub jääl, mis kelgurajal. Kui aga jõudis kätte võistluse aeg, olid jänesed juba valmis.
25. koht sprindis · 2006 Torinos olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus · 2010 Vancouveris 10 km vabastiilis Kristina tagasilöögid 1. Veel enne, kui Nagano olümpiamängude aasta (1998) jõudis alata, tuli Lõuna-Eestist teade Kristina Smiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud mootorsaaniga sõites rangluumurru. Maarjamõisa haiglas tehtud operatsiooni järel paranes Kristina kodus, kuni tundis valmisolekut suusasammu proovida. Sõideti Vuokatisse. Esialgu sai liikumisvoli anda vaid vasakule käele, paremat takistas tugiplaat. 2. veebruaril eemaldas doktor Tein Tartus osa fiksaatorist. Kuigi leidus olümpiale sõidu mõttekuses kahtlejaid, asus Kristina koos isa Anatoliga 5. veebruaril teele
ü Suurimaks konkurendiks Marit Björgen 2.2. Vancouveri olümpiamängud ü Kristinale 5. taliolümpiamängud ü Hõbemedal 10 km vabatehnikasõidus ü 28. koht 30 km klassikasõidus ü Katkestas 15 km suusavahetusega sõidu ü Suurimateks konkurentideks Charlotte Kalla ja Marit Björgen ü Kristina: "See võib olla minu viimane olümpia." 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid ü Sportstari aunimetus ROKi poolt 2006. a ü Parim Eesti naissportlane 7 korral ü Valgetähe I-klassi teenetemärk ü Kristina pildiga margid: 4. Ebaõnnestumised ü Rangluumurd enne Nagano olümpiat 1998. a ü Positiivne dopinguproov Salt Lake City olümpia eel ü Korduvad haigestumised 5. Kristina suusatiim ü Smigun Team loodi 1999. a ü Täiendatud 2006. aastal, enne Torino olümpiat ü Tiimi kuuluvad: Ø Mänedzer: Kristjan Thor Vähi; Ø Treenerid: Anatoli Smigun, Inge Braten;
ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige. Ehk on ta just oma lapsepõlve viha ja traumad suunad sporti ning tänu sellel on edukas, kuid see ei pruugi nii olla. Lisaks lapsepõlve raskustele ja kohati ka traumadele, elas ka tugev naisterahvas üle seljaoperatsiooni kui ka infarkti. Tema eluloo raamatus on ka kirjas läbielamistest olümpiate ajal. Kuid hoolimata neist asjadest otsustas Erika Salumäe hakata ka tegelema poliitikaga. Austatud naissportlane on lisaks spordile proovinud olla ka poliitikas oma kodumaale kasutlik. Seda on näha tema poliitika karjääri jooksul. Ta on kolmel korral valitud Riigikogu liikmeks. Tema esimeseks erakonnaks oli Keskerakond, kust ta küll lahkus. Kusjuures tal oli ka suhe Edgar Savisaarega, kes soovis alles pärast valimiskampaania lõppu ühist tulevikku. Lisaks on olnud ta ka Rahvaliidu kui ka SDE liige, millega taas ühinedes sai ta vägivaldseid ähvardusi. Samuti on ta töötanud ka
aasta suveolümpiamängudel Ateenas. Naiste jalgrattaspordialad on olümpiamängude kavas alates 1984. aasta suveolümpiamängudest Los Angeleses. Alates 1996. aasta suveolümpiamängudest tohivad olümpiamängudel osaleda ka elukutselised sportlased. Ainus Eesti meesjalgrattur, kes olümpiamängudelt medali võitnud, oli Aavo Pikkuus, kes 1976. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu meeskonnas meeskondliku maanteesõidu. Jalgrattur Erika Salumäe on esimene Eesti naissportlane, kes tulnud kaks korda olümpiamedalile, ja ainus Eesti naissportlane, kes võitnud olümpiamedali kahele riigile (1988 kuldmedali NSV Liidule ja 1992 kuldmedali Eestile). Ta on ainus Eesti sportlane, kes on valitud 9 korda Eesti aasta sportlaseks, ja esimene naissportlane, kes on osalenud kolmedel olümpiamängudel. 1992. aasta suveolümpiamängudel tuli meeste grupisõidus kaks Eesti sportlast esikümnesse: Lauri Aus oli 5. ja Raido Kodanipork 9.
jooksul, mil ta suusatamises on olnud, selgitades taustu ja tagamaid, mis seni varju jäänud. ,,Ma olen õnnelik oma laste ja pere igapäevaste saavutuste üle. Minu õpingud Tartu Ülikooli majadusteaduskonnas on lõpusirgel, uueks aastaks on jäänud ainult lõputöö kaitsmine," sõnas Smigun lühikeses intervjuus 2017 aasta lõpus. Kokkuvõtte Kristina Smigun-Vähi on üks mainekamaid sportlasi Eestis ja kogu maailmas. 1997. aastal oli Kristina esimest korda Eesti parim naissportlane. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta naissportlaseks teist korda. 2012. aastal valiti ta Eesti Olümpiakomitee asepresidendiks. Kasutatud kirjandus http://www.esbl.ee/biograafia/ https://et.wikipedia.org/ https://annaabi.ee/Kristina-Smigun-Vähi https://www.ohtuleht.ee/461277/kristina-smigun-vahi-lapsepolvest http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kristiina.htm https://www.rahvaraamat.ee/p/kristina/423048/et? isbn=9789949470327
Bay's. Kõigi jaoks tuli üllatusena 5. koht 5km klassikalises stiilis. 1996. aastal kaitses ta edukalt oma hõbemedaleid ning võitis oma kolmanda ja neljanda hõbemedali Juuniorite MM'l. Mõlemal aastal olid peamisteks konkurentideks sellised nimed nagu Katerina Neumanova ja Julia Tchepalova. 1997. aastal võistles ta viimast aastat Juuniorite MM'il, saavutades eduka võidu 5km ja 15km etappidel. 1997. aastal oli Kristina esimest korda Eesti parim naissportlane. 1998. aasta kujunes Kristina jaoks väga kurvaks. Rangluu murru tõttu pidi ta vahele jätma peaaegu kogu hooaja. Siiski oli soov osaleda olümpiamängudel nii suur, et ta läks välja riskile ja osales naiste 30km sõidul. Rangluu ikka veel toestatud metallplaatidega, saavutas ta 46. koha. 98/99 hooaja algus oli Kristina jaoks suhteliselt stabiilne alati oli ta maailmakarika etappidel vähemalt 7 parima hulgas. SprintCup 1998 aasta lõpus andis Kristinale tema esimese poodiumikoha
26.Nimeta Hiiumaal 2011. aasta parimateks valitud sportlasi. Parim tüdruk -16 Roberta Mikk Parim poiss -16 Stefan Kaibald Parim noormees 17-21 Ragnar Kraav Parim neiu 17-21 Getter Kaevandes Parim naisveteran Anu Saue Parim meesveteran Vello Jürjo Parim täiskasvanute võistkond Avamerejahi ,,Marie" meeskond Parim noorte võistkond U16 noormeeste võrkpallivõistkond Aasta naissportlane Merike Vanjuk Aasta meessportlane Vello Jürjo
● NSV Liidu parim sportlane ● Eesti Punase Risti teenetemärk Jüri Tarmak ● Sündinud 21. juulil 1946 ● Endine tipp kõrgushüppaja ● 1972 võitis olümpiamängudel kuldmedali kõrgushüppes Svetlana Tširkova ● Sündinud 5. novembril 1945 Tšuvaššias ● Endine vehkleja ● 1968. ja 1972. võitsi ta olümpiakulla vehklemisnaiskonnas ● Maailmameistrivõistlustel sai ta kaks kulda ja hõbeda naiskonna koosseisus ja pronksi inviduaalselt ● 1969 Eesti parim naissportlane ● 2006 Valgetähe 3. klassi teenetemärk Jaak Uudmäe ● On sündinud 3.septembril 1954 Tallinnas ● Kergejõustiklane ● 1980 võitis olümpiakulla kolmikhüppes ● Euroopa meistrivõistlustel on võitnud nii hõbe,- kuld- kui ka pronksmedaleid. ● Erinevaid medaleid on ta võitnud Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kui ka sisemeistrivõistlustel ● Eesti meistriks on ta tulnud 5 korda ● Eesti sisemeistriks on ta tulnud ka 5 korda Andrus Veerpalu ● Sündis 8
a lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal 6 Aivo Udras, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee ja Kalju Ojaste - Novosibirskis Venemaal 1992. a 20 km laskesuusatamise meeskonnasõidus pronksmedal. Eesti edukaim laskesuusataja: Kaija Parve-Helinurm Sündinud: 14. juunil 1964 Saavutused: seitsmekordne maailmameister. 1986 10 km, 1985 5 km, 1984-88 teatesõidus. Kuulunud ka Eesti koondisse murdmaasuusatamises. Tunnustus: Eesti parim naissportlane 1985 ja 1986. Eesti Laskesuusatajad 2002. aasta seisuga Eestis spordi bibliograafilise leksikoni andmetel: Matti Paavo, Heikki Parve, Dimitri Borovik, Ants Freimuth, Eivinas Gusas, Matti Kanep, Agu Keemu, Aimar Koni, Agu Lamp, Roland Lessing, Külli Metsoja, Olaf Michelson, Peeter Mitt, Heino Mäesalu, Kristjan Oja, Kalju Ojaste, Matti Paavo, Heikki Parve, Kaija Parve, Martti Parve, Rein Pedaja, Janno Prants, Kalev Pukk, Ria Pärnoja, Tõnu Pääsuke, Oskar
Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Tunnustused 1969 Eesti parim naissportlane 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk Jaan Talts Parimad tulemused: Surumine 211 kg, rebimine 170 kg, tõukamine 222,5 kg, kolmevõistlus 587,5 kg ja kahevõistlus 380 kg. Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 ) on Eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali.
UJUMINE Ujumine on elusorganismi kulgemine vees. Ujumine võib olla passiivne või aktiivne. Passiivne ujumine on ujumine, kus ei painutata keha ja ei sõuta jäsemetega. Aktiivne ujumine on ujumine, kus kasutatakse jäsemeid sõudes ja keha painutatakse. Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides ning soojemate ilmadega. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ohutusreeglid ujumisel: · Ujuma ei minda üksinda ja oluline on teavitada kaaslasi · Vettehüppeid võib teha ainult selleks lubatud kohas · Tundes väsimust tuleb veest väljuda · Ujutakse tähistatud ja selleks ettenähtud kohas · Kedagi ei tõmmata ega suruta vee alla · Ei tõugelda ega lükata kedagi vette Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt +18 kraadi. Regu...
a. Talimängudel süüdati olümpiatuli esimest korda 1948.a. Olümpiastaadionil süütab olümpiatule selle maa sportlane, kus mängud peetakse. Mõnikord o isiku valikul lähtud maa ajaloolisest seigast: näiteks süütas 1952.a. Oslos tule polaaruurija Fridjof Nanseni pojapoeg Egil Nansen, 1964. a. Tokios Yoshinori Sakai, kes on sündinud Hiroshimas aatomipommi plahvatamise päeval, 6. VIII 1945. Mexico olümpiamängudel (1968. a.) süütas tule esimest korda naissportlane. · Olümpiatõotus Olümpiatule süütamisele peastaadionil järgneb pidulik olümpiatõotuse andmine. Tõotuse annab selle riigi sportlane, kus mängud peetakse. Ta astub lippuri saatel tribüünide ette selleksmääratud kohale. Hoides vasaku käega lipust, tõstab ta parema käe ning annab kõigi eest järgmise vande: "Ma tõotan kõigi sportlaste nimel, et neist olümpiamängudest osa võttes austame ja
1.1.5. Erika Salumäe Alustas rattaspordiga 1980. aastal spordikoolis Jüri Kalmuse juhendamisel, hilisemad treenerid S. Solovjov ja V. Leonov. Lõpetanud Elva õhtukeskkooli ja Smolenski Kehakultuuri Instituudi. Trekisõitu proovis esmakordselt 1981. aastal, mil saavutas kohe pronksmedali 500m paigaltstardiga sõidus Tallinnas (5). Kahekordne trekisprindi olümpiavõitja Kahekordne maailmameister Püstitanud 16 maailmarekordit Kümnekordne N Liidu meister Eesti aasta naissportlane 9 korda 1982- Jerevani trekil maailmarekord 1km lendstardiga sõidus (1. 12, 365) + N Liidu karikavõitja trekisprindis. Aasta lõpul murdis treeningul rangluu. 1983- Edmontoni universaalil 2 kulda- sprindis ja lendstardiga sõidus + hõbe punktisõidust. Eesti aasta naissportlane. 1984- MMi hõbe trekisprindid + hooaja 4 maailmarekordit 1985- kahekordne N Liidu meister sprindis ja 3km jälitussõidust. Uueks treeneriks Leonov. Taaskord kukkumine ning rangluu purunemine.
ta jõudnud 49 korda ja esimene olnud 16 korda. Parim koht on olnud maailmakarikasarja kokkuvõttes 2. koht mida ta on saavutanud 2 korda. (Kristina Smigun-Vähi, 2012) 4.5.2. Treenerid Enne Kristina isa treenis teda veel ka Herbert Abel. (Kristina Smigun-Vähi, 2012) 4.5.3. Tunnustused Kristina Smigun-Vähi on tunnustatud Eest Punaseristi 3. Klassi teenetemärgiga, valgetähe 1. Klassi teenetemärgiga. Ta on olnud aasta naine. Eesti aasta naissportlane 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010. (Kristina Smigun-Vähi, 2012)22 4.5.4. Isklikku Kristina on 168 cm pikk ja kaalub 59 kilogrammi. Ta on abiellus Kristjan-Thor Vähiga. Tal on Kristajniga üks tütar ja poeg. Tema isa Anatoli Smigun ja ema Rutt Smigun on samuti tegelenud suusatamisega ja võitnud mitmeid Eesti meistritiitleid. (Kristina Smigun-Vähi, 2012)23 5. Kokkuvõte. Olümpia ajalugu algas peale Vana-Kreekast 776. eKr. Eesti olümpiavõitjad taasiseseisvuse
See häiris kõvasti olümpiatule süütajat Guido Carolit. Tõrvik käes, uisutas ta aukülaliste loozi ette ja valmistus Itaalia presidendile Giovanni Gronchile saluteerima. Ärevusest komistas mees televisiooni- ja mikrofonijuhtmetesse ning kukkus. Caroli ei pidanud juhtunut piinlikuks sündmuseks, lausudes pärast seda uhkelt ajakirjanikele: "Aga ma ei pillanud tõrvikut käest ega lasknud tulel kustuda." Esimest korda talimängude ajaloos andis olümpiavande naissportlane - mäesuusataja Giuliana Chenal-Minuzzo. ROOMA 1960 Ralph Boston oli mitmekülgne sportlane. Temast oleks võinud tulla suurepärane tõkkejooksja või kümnevõistleja, kuid Ralph valis kaugushüppe. Ja mitte asjatult - aastaid oli ta maailma parimate kaugushüppajate tipus ja võitis olümpiamängudelt igat värvi medaleid. 1960. aasta augustis tegi ta oma esimese maailmarekordi. Huvitav on seejuures asjaolu, et enne rekordhüpet läks ta pealtvaatjate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
