Töötamine ,,hiirega" ja arvutitöökoht http://www.ergonow.com/main.html arvutitöö, "hiire" ja lisaseadmete puhul (VIDEO 1:04) www.seljaravi.ee http://www.youtube.com/watch?v=ZLwIP8cBaWA http://www.ut.ee/tervis/aergo/koht.htm http://osh.sm.ee/legislation/arvutikoht.stm http://www.youtube.com/watch?v=Ns_mt77JZb0&NR=1 Kontoritolm ·paberitolm ·tolmulestad ·hallitusseente spoorid ·tänavatolm ·mikroobid ·juuksekarvad ·nahaosakesed jm Allergia või allergiline nohu Ruumide viimistlusmaterjalid Tehismaterjalid Kipsplaat niiskus muudab mõnusaks elupaigaks ja toidulauaks mürgistele hallitusseentele Hallitusseened levitavad toksiine tööruumi/eluruumi õhku kahjustavad inimese immuunsüsteemi põhjustavad allergiat SOOVITUSED SISEKLIIMA KUJUNDAMISEKS Postimees, 13.03.2007 ja Tööinspektsioon www.ti.ee
2. ALLERGILINE NOHU Allergiline nohu on nina- ja ninakõrvalkoobaste limaskesta allergiline põletik. Allergiline nohu esineb 15-20% inimestest. Tavaliselt kujuneb haigus päriliku eelsoodumusega inimestel. Haigusnähud esinevad kokkupuutel allergeenidega või mitmesuguste mittespetsiifiliste ärritajate toimel. Põhjuseks on: Allergeenid puude ja taimede õietolm olmetolmud ja kodutolmulest loomade (kass, koer, hobune) karvad ja nahaosakesed hallitusseente eosed ravimid (aspiriin jt.) keemilised ained, toiduained ja toiduainetes sisalduvad lisandid. Mitmesugused mittespetsiifilised ärritavad faktorid (tubakasuits, õhusaastatus, teravalõhnalised ained, deodorandid, värvid, õhuniiskus ja temperatuur, füüsiline koormus jt.) Hooajaline allergiline nohu esineb kevadel ja suvel allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal. Seda haigust tuntakse pollinoosina.
Häälekähisemine Silmad konjunktiviit silmade punetus ja turse, pisaravool, sügelus ja ähmane nägemine. Kui histamiin ja teised ained vabanevad kogu kehas, võib tekkida eluohtlik reaktsioon anafülaksia. Allergiline riniit Allergiline riniit avaldub nina kiheluse, aevastamise, vesise eritise või limaskesta tursena (ninakinnisus). Allergilise nohu võivad esile kutsuda mitmesugused allergeenid: puude ja taimede õietolm, olme- ja kodutolm, koduloomade karvad ja nahaosakesed ning hallitusseente eosed. Samuti raskendavad nohu kulgu tubakasuits ja õhu keemiline saaste. Sümptomeid võivad tekitada ka ristallergiat põhjustavad toiduained. Allergiline nohu on astma riskitegur. Allergilise nohuga inimestel on terve inimesega võrreldes kolm korda suurem risk haigestuda astmasse. Allergia diagnoosimise meetodid: · Naha torketest ehk prick test Testi põhimõtteks on naha kokkuviimine allergeeniga. Nahale tilgutatakse erinevate
spetsiaalses klooridosaatoris mis on ühendatud basseini filtrisüsteemi. Kloorisisaldus tabletis on kõrge, seetõttu on tablettide kasutamine ökonoomne. Et doseerimishulka reguleeritakse mehaanilise klapiga (tagasiside kloori hulgast vees puudub), siis ei sobi kasutada suure kasutuskoormusega basseinides või juhul kui vee temperatuuri basseinis sageli muudetakse. [2] 8. FILTREERIMINE Mehaaniline puhastamine liivafiltrites Rasvained, seep, nahaosakesed, juuksed, lima jms Puhastamine toimub tagasipesu abil. Vee töötlemine aktiivsöefiltris. Klooramiini eemaldamine. Flokuleerimine (koguleerimine) Kõrvaldab vees hõljuvad mustuseosakesed. Algitsiidi lisamine Vetikate kasvu takistamine basseinis. [3] 10 9. KLOOR Kloorilõhna ja silmade ärritust ujulas põhjustab seotud kloor. Aktiivne kloor = aktiivne vabakloor + aktiivne seotud kloor.
töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded • Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusega nr 144 (RT I 2000, 38, 234), jõustunud 1.07.2000, muudetud Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2006. a määrusega nr 105 (RTI, 05.05.2006, 19, 155) BIOLOOGILISED OHUTEGURID TTOS §8. • Loomad • Putukad • Parasiidid • Inimesed • Viirused • Bakterid • Algloomad • Seened • Rakukultuurid • Biol. tolm (puidutolm, tolmukate tolm, karvad, nahaosakesed, viljatolm) Bioloogiliste teguritega seotud töövaldkonnad • kliiniline meditsiin • tervishoid • kalandus •metsandus • jahindus • põllumajandus • karusnahatöötlus • toiduainetetööstus • geoloogia • arheoloogia •laborid (haiglas, tootmises, jäätmekäitluses) • teadusliku uurimise laborid • teenindus • jäätmemajandus (k.a reovesi ) Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk: • jäätmekäitlus ettevõttetes (sorteerimine, komposti tegemine) –
Keemilised ohutegurid ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid (asbest tulemuseks asbestoos, mis tapab aasta jooksul) Bioloogilised ohutegurid mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiline tolm: õietolm, puidutolm, karvad, nahaosakesed. Füsioloogilised ohutegurid Füüsilise töö raskus, sundasendid, sama tüüpi liigutuste kordumine ehk sundliigutused (mida tehakse vähemalt 50% tööajaast) Psühholoogilised ohutegurid monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus või pikaajaline töötamine üksinda. Siin all ka psühho-sotsiaalsed ohutegurid suhted kolleegidega, suhted ülemustega, suhted perekonnas
tugevad pulbrilised kehad. Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 84. Puistematerjalid, näited. Kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened. Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi. Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. 86. Pulbriliste segude lahutamine. Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia- mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi
Värvilised metallid. 82. Puistematerjalid, näited. liigitatakse kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. a) tiheduse järgi: Tolm- savid, saviosakesed, väga peened · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr), ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. · rasked metallid üle 7800 kg/m3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi (vt. varasem slaid): c) vääringu järgi 83. Poorid ja poorsus. · väärismetallid (Pt, Ag, Au, Pd, Rh, Ru, Ir, Os),
Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 82. Puistematerjalid, näited. kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. 90. Värvilised metallid. Tolm savid, saviosakesed, väga peened liigitatakse Kodus tolm kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) a) tiheduse järgi: ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. · kergemetallid 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); 83. Poorid ja poorsus. b) sulamistemperatuuri järgi (vt
Pulbrid ja puisteained üks tahke aine eksisteerimise vormidest. · Pulbrid 100-500m, · Puistmaterjalid - >500m, · Tolm 10-30m. Agregaadid nõrgad kehad, nõrkade sidemetega, kergesti katkevad. Aglomeraadid tugevad kehad, tugevate sidemetega, lõhkuda pole võimalik. Pulbrid: kips, kriit, jahud, tärklis, portlandtsement. Puistematerjalid: kvartsiliiv, killustik, kiviliiv. Tolm: savid, saviosakesed. Kodutolm: kristalsed kvarts, kaltsiit, dolomiit, amorfsed nahaosakesed ja tektsiiliosakesed. Pulbrilise keha tugevus sõltub: · Autoadhesioon osakeste iseeneslik liitumine, · Molekulaarjõud, · Elektrilised jõud, · Kapillaarjõud. Granuleerimine suhteliselt tugevate pulbriliste kehade moodustumine vee polaarsete molekulide toimel. Poorid pulbrilistele kehadele iseloomulikud augukesed osakeste vahel ja sees (avatud, suletud, läbitavad) · Mikropoor - <1 nm, · Mesopoor 2-50 nm, · Makropoor - >50 nm.
5. Millised on 4 põhilist allergeenide gruppi? Nimeta. ???? Siseõhus, välisõhus, kutseallergeenid ja toiduallergeenid. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: eksoallergeenid ja endoallergeenid Eksoallergeenid jagunevad omakorda mittenakkuslikud (tolmulestad, õietolm, toiduained, ravimid jm) ja nakkuslikud (bakterid, viirused, seened) 6. Millised allergeenid on sagedasemad lapseeas? Õietolm, elamutolm, loomsed allergeenid (loomade karvad ja nahaosakesed), toiduained, ravimid, putukahammustused, seeneeosed. 7. Millised on sagedasemad allergia avaldumisvormid lapseeas? Anafülaksia- kiire allergiline üldreaktsioon, ilmneb mõni minut pärast kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid võivad olla kerged (sügelus, nõgeslööve, seedetrakti vaevused, nohu, astma) või eluohtlikud (anafülaktiline šokk). Nõgeslööve ehk urtikaaria- nahale tekivad sügelevad kublad (selle põhjus võib olla ka mitteallergiline).
portlandtsemendi osakestest. 84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid – osakeste suurus >500 mm; kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit paekivist, vähe ka dolomiiti) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: - mikropoor, läbimõõt <1nm - mesopoor, läbimõõt 2-50 nm - makropoor >50 nm Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub.
annaabi.ee 
