Nafta on viimase sajandi jooksul olnud tõsiseks probleemiks nii USAle kui ka tervele maailmale, osaliselt tingitud asjaoludest, et me oleme liiga laisad või mõned inimesed on liiga kasupüüdlikud, et leida keskkonnasõbralikku lahendust meie kasvavale tarbimisvajadusele. On palju naftaga seotud keskkonnaprobleeme nii otseselt kui ka kaudselt, nagu sagedased naftareostused üle kogu maailma. See probleem tuleneb näiteks vananenud ja halvasti hooldatud naftatankerite kasutamisest. Selge lahendus oleks nende pidev korrastamine ja uute naftatankerite ostmine. Teine lahendus on nende tankerite iga-aastane tihe kontroll rahvusvahelise asutuse poolt, mis määrab neid merekõlblikuks. Ning kolmas lahendus probleemile on, kui naftafirmad hakkaksid ostma tankereid, millel on topeltpõhi. Nafta ammutamine ja töötlemine on riskante protsess, mis ei mõju looduskeskkonnale hästi, kuid kõiki ettevaatusnõudeid järgides on võimalik leevendada seda kahju.
Araabia meres pole pidevaid hoovusi. Vett panevad liikuma tuuled, hoovused järgnevad mussoonidele. Araabia mere äärsed riigid on India, Jeemen, Omaan, Pakistan, Iraan, Sri Lanka, Maldiivid, Somaalia. Suuremad Sadamad: Bombay, Karachi, Bandare Abbas ja Abadan, Basra, Aden. Keskkonnaprobleemid Araabia meri on põhiline laeva liiklustee, milles sõidab väga palju laevu, mis veavad naftat. Hiiglaslikud tanklaevad liiguvad läbi selle mere kõikidesse maailma sadamatesse. Väga suur oht naftatankerite lekkimisel on nafta sattumine vette, mis kahjustab meres elavaid liike. Kaevandamistegevus, kalapüügi suurenemine, elamu-ja kaubandusliku arengu ja heitvee heakskiidu tulemusena on muutunud liigiline koosseis paljudes valdkondades. Sõjaga seotud tegevus on samuti kaasa toonud keskkonnakahjustusi. Araabia meri. Kasutatud kirjandus: · ENE nr1 · http://et.wikipedia.org/wiki/Araabia_meri · http://en.wikipedia.org/wiki/Arabian_Sea · http://www.panda
80% ookeanis olevast reostusest on pärit maismaalt. Prügi ja reostus, mis jäävad maismaal vedelema ning mida ei käidelda korralikult, jõuab liigagi sageli lõpuks ookeani. Me reostame maailmamerd erinevate kemikaalide ja rämpsuga (plastik, klaas pudelid, jalanõud, kalavõrgud jne), tööstus-, põllumajandus- ja elamispiirkonna jäätmetega, müraga ning võõrliikide levitamisega Õli- ja naftareostus: naftatankerite õnnestused, merre pumbatav õlireostus, tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused ja pilsiveed merre lastud õlijääkidest Mõju loomastikule: Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90
Keskkonnaprobleemid Läänemeri on oma väikese veemassi ning kehva veevahetuse tõttu väga kergesti reostuv veekogu. Miks on Läänemeri väga reostunud? Seda ümbritsevad üheksa arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki, kus sattub vette mitmeid reoaineid. Seetõttu tõttu võib toimuda eutrofeerumine. See ohustab niigi viletsa veevahetusega keskkonda. Kuna seal on üsna tihe laevaliiklus, on vahel juhtunud ka naftatankerite õnnetusi, mile tagajärjel satub vette mitmesuguseid naftaprodukte. Lisaks saasteainetele on Läänemerre sattunud nii Teise maailmasõja ajal kui ka pärast Naftatankerite õnnetused mõjuvad seda mitmesuguseid mürkaineid, näiteks lindudele väga halvasti putukatõrje ühendeid ja dioksiine, mis kuhjuvad meresetetesse ja püsivad seal kaua. Dioksiinid jõuavad läbi toidulaua kaladesse ja seal edasi inimeste toidulauale, olles paljude haiguste põhjustajateks.
keemis- ja sulamistemperatuurid. Kasutusalad Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutakse peamiselt kütusena ja keemiatööstuses toorainena. Naftahinnast sõltuvad kõik enamike teiste kaupade hinnad. Nafta on algtooraineks kõikidele plastikesemetele. Maapinnast amutatud nafta tuleb eeltöödelda. Sellest eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja ülejäänud gaasid. Seejärel transporidtakse see torujuhtmete või naftatankerite abil naftatöötlemistehasesse. Seal eraldatakse sellest butaan ja propaan, bensiin, diiselkütus, kütteõli ning masuut (bituumen). Viimast kasutatakse asfalti ja mootoriõlide tootmisel. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks barrel võrdub 159 liitriga. Joonis : Toornafta destillatsioon. Ajalugu Naftat tunti juba enne ajaarvamise algust. Hiinas osati sellest juba siis petrooleumi saada, mida kasutati lambiõlina, ravimina ja sõjapidamises
autojuhtidele piisavalt puhkeaega ja organiseeritud tegevust logistilisel poolel, et juht saaks oma teekonna läbida rahulikult ja minimaalse kütusekuluga, mis saastab ka vähem keskkonda. Teine transpordiviis, mis võiks rohkem säästlikkuse suunas areneda on laevatransport. Kaubavedu suurte laevadega peetakse küll kõige säästlikumaks, kuid minu arvates saavad just ookeanid ja veekogud sellisest transportimise viisist kõige rohkem kahju. Enamjaolt toimub see küll naftatankerite arvelt suurtel vetel, mis veekogusid ja ookeane massiliselt reostavad ning selle tagajärjel veeelustikku tapavad ning selle elukeskkonda kahjustavad. Kaubalaevade otsest negatiivset külge on raske esile tuua, kuid ka nafta vedu on kauba transport. Liiga palju on ette tulnud juhuseid, kus tankerid üksteisega kokku põrkavad või siis lihtsalt madalikule sõitmise tagajärjel ära upuvad ning reostus peale suurt õnnetust on veekogule väga ulatuslik ja hävitav
.................7 1 1. Sissejuhatus Järgnevas referaadis püüan ma välja tuua Naftareostuse peamised mõjud meres elavatele organismidele. Valisin teema kuna see on väga tähtis ka Eestile, sest läbi Soome lahe sõidavad Venemaalt tulnud tankerid, mida tihti peale ei kontrollita ja võib juhtuda õnnetus. Ohtlik on ta ka sellepärast, et naftatankerite ja reisilaevade teed ristuvad mis võib omakorda olla ohuallikaks. Teema valik sai ka tehtud kuna ma enne referaadi tegemist ei teadnud eriti palju sellest, mida täpsemalt naftareostus loomadele võib teha. Eraldi uurisin, mida teeb nafta loomade, kalade ja lindudega. Peamiselt uurisin suure nafareostuse korral tekitatud kahjusid, vähem ka kaudseid mõjusid. 2. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja natatankerid. Kuid reeglina
Maanteede ja eriti kiirteede ehitusega on kõvasti odavnenud paljude kaupade hinnad ja parandanud ka nende kättesaadavust. Raudteele tulid 20.sajandi keskpaiku ja teisel poolel, auruvedurite asemel diisel- või elektrimootoriga lokomotiivid. Parandati rööpaid ja raudteetammi, oluliselt on tõusnud rongide kiirus, kuid põhimõtteliselt murrangut 20.sajand raudteel kaasa ei toonud. Meretranspordis oli suureks muutuseks aurulaevade lõplik taandumine mootorlaevade ees, samuti suurte naftatankerite ilmumine ja konteinervedude süsteemi juurdumine. Uue transpordiliigina tekkis 20.sajandil torutransport, mis vahendab peamiselt gaasi ja naftat. Tänapäeval tuleb kolmandik Euroopa Liidus trabivast naftast ja gaasist Venemaalt, mis paraku tähendab Euroopale julgeolekuriski. Lennumasinad oli sajandi hakul veel täiesti algelised. Esimese lennu üle Atlandi sooritas Charles Lindebergh 1927. aastal. 1930.aastatel leiutati reaktiivmootori üldine kasutuselevõtt 1960
informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides. 1 Helcomi ülesanneteks on kordineerida läänemere seiret, hinnata Läänemere olukorda ning koguda andmeid reostuskoormuse kohta, töötada välja soovitusi reostuse piiramiseks, töötab välja erinevaid soovitusi laevadelt ning sadamates pärinevate reostuste piiramiseks ning likvideerimiseks, koordineerib naftatankerite ning teiste ohtlikke jäätmeid vedavate laevade õnnetuste likvideerimist. Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on: · vähenenud orgaaniliste reoainete ja toiteelementide heide Läänemerre · vähenenud 2025% võrra hapnikut lagunemise käigus kasutavate ainete heide · vähenenud lämmastiku ladestumine atmosfääris
Järvi uurib aga limnoloogia. Inimtegevus muudab veekogude looduslikku ilmet. Nii võib inimene kalapüügiga muuta järve loomastiku koosseisu või intensiivse majandamisega hävitada mõne taimeliigi. Suurt kahju teevad veekogudele mitmesugused saasteained. Need satuvad veekogudesse peamiselt heitvetega või ebaõigete maaharimisvõtete tulemusena (väetised ja pestitsiidid). Veekogude saastumine võib tuleneda ka saastunud õhust (happevihmad) või mitmesugustest õnnetustest (naftatankerite avariid). Suureks probleemiks veekogudes on nende rikastumine toitainetega (eutrofeerumine) see võib viia veekogude mudastumisele ja kinnikasvamisele. Inimese kasuliku mõjuna veekogudele võib käsitleda nende kaitse alla võtmist ja kalamaimude kasvatamist ning viimist looduslikesse veekogudesse (enamasti inimese tarbeks). Meri Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal
Milline on inimtegevuse mõju veekogudele? Inimtegevus muudab veekogude looduslikku ilmet. Nii võib inimene kalapüügiga muuta järve loomastiku koosseisu või intensiivse majandamisega hävitada mõne taimeliigi. Suurt kahju teevad veekogudele mitmesugused saasteained. Need satuvad veekogudesse peamiselt heitvetega või ebaõigete maaharimisvõtete tulemusena (väetised ja pestitsiidid). Veekogude saastumine võib tuleneda ka saastunud õhust (happevihmad) või mitmesugustest õnnetustest (naftatankerite avariid). Suureks probleemiks veekogudes on nende rikastumine toitainetega (eutrofeerumine) see võib viia veekogude mudastumisele ja kinnikasvamisele. Inimese kasuliku mõjuna veekogudele võib käsitleda nende kaitse alla võtmist ja kalamaimude kasvatamist ning viimist looduslikesse veekogudesse (enamasti inimese tarbeks). Toiduahel: Särg-ahven-haug-koha-inimene Koger-veelind-säga-inimene
puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitud. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal. Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel. Laevade masinaruumist või merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. Ohtlikud on ka tankeri pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Muu reostus Merereostust ei põhjusta vaid naftatankerite katastroofid ning naftatööstustehaste ja tööstusettevõtete heitevete merrelaskmine. Sama tõsist ohtu mereelule kujutavad endast pestitsiidid ja raskemetallid, eriti elavhõbe ja kaadmium, mida sageli heitevetes leidub. Paljudel väiksematel ettevõtetel puuduvad siiamaani heitevete puhastusseadmed, seetõttu lastakse need lihtsalt merre. Pestitsiidid satuvad jõkke koos vihmaveega ning voolavad seejärel edasi merre.
Joonis 2. Laevatüübi järgi rühmitatud ristumine Läänemerel kindlaksmääratud AISi liinidega aastatel 2006-2013 1.3 Merevedu Kõige tavalisem laevatüüp Läänemerel on kaubalaev, mis veab erinevaid kaupu, näiteks konteinereid, ro-ro veoseid (traktorid, autod, haagised, veokid), ent ka väetist, teravilja, puitu, metalli, sütt jne. Sellele järgnevad tankerid ja reisilaevad. Nii laevade arv kui ka suurus on viimastel aastakümnetel aina kasvanud, eriti aga naftatankerite osas. (Läänemeri meie ühine ja kordumatu aare, 2009) 6 Joonis 3. Laevaliikluse sagedus ja marsruut Läänemerel aastal 2013 Joonistel on näha laevaliiklus, mis osutub kõige tihedamaks Taani väinade juures ning Soome lahes (valge = laevaliiklus puudub, helesinine = 1-99 laeva, tumesinine = 100-999 laeva, oranz = 1000-9999 laeva, punane = > 10000 laeva). Läänemere transport hõlmab osalejaid kogu maailmast
1)Miks teadlased kasutavad mudeleid? Mudeleid koostakse selleks, et selgitada võimalikke seoseid mitmesuguste informatsioonihulkade vahel. 2)Mis on ökoloogia? Teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 3)Millega tegeleb inimese ökoloogia? Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskond ja selle muutmine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 4)Mis on teadus? Teadus on sihipärane tegevus eesmärgiga saada uusi teadmisi meid ümbritseva maailma kohta ning teha tõenäoseid prognoose. 5)Milliste Odum´i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökologid? Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 6)Mis on populatsioon? Populatsioon (ehk asurkond) on ühte liiki kuuluvat...
Läänemere ohtlike ainete sisaldust loetakse üheks kõrgemaks maailmas. Soome lahes on nende mõju eriti tuntav, kaladest on leitud mürkaineid, ka vee seisund on seetõttu halvenenud. Huvitav Läänemerel satub igal aastal merre suur hulk naftat. Näitaks veeti 2006. aastal Läänemerel tankeritega u 140 miljonit tonni naftat ja ennustatakse, et 2015. aastaks kasvab naftatranspordi maht kuni 250 miljoni tonnini. 2005. aastal keelati kogu maailmas ühepõhjaliste naftatankerite kasutamine naftaveol, kuna topeltkerega tankerid on turvalisemad ja avarii korral ei pruugi sealt naftat merre üldse lekkida. Õnnetuste ohtu suurendab ka talvel merele moodustuv jääkate. Läänemere oludes sõitvate tankerite jääkindlus peab olema piisavalt suur. Nafta katastroofidel on kurvad tagajärjed. 2006. aasta alguses reostus naftaga Loode-Eesti rannikul ligi 35 km pikkune rannaala. Naftaga määrdus tuhandeid linde, hinnanguliselt hukkus neid 20 000-30 000
annaabi.ee 
