Naftareostuse likvideerimine Jaanus Ja Rauno naftareostus nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku Õlireostusel on keskkonnale ja ökosüsteemile enamasti väga suur mõju Suurimad reostused Esimene suur naftareostus toimus 18. märtsil 1967, kui Inglismaal lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile tanker Torrey Canyon. Selle tulemusena sattus merre 80119 tuhat tonni naftat. Kõigi aegade suurim naftareostus toimus 21. jaanuaril 1991, kui Lahesõja käigus pommitas Iraak Kuveidi naftatootmisettevõtteid. Pärsia lahte voolas 1,361,5 miljonit tonni naftat. Ennetamine Selleks, et vähendada reostusohtu, peavad alates 1990. aastaist toodetud tankerid olema kahekordse põhjaga Naftareostuse likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Õlitõkke boomid Õlikogumis käsnad Õlikogumis matid Imemis meetod Õlitõkke poomid Nafta püsib vee peal, tänu sellel on seda lihtne piirata poomide abil. ...
saame tihti teateid veekogude naftareostuse ilmingutest, telepilt toob meieni pilte surevatest lindudest, usinatest vabatahtlikest ning looduskaitsjatest, kes püüavad päästa veel hinges vee-elanikke. Taoline pilt ei saa kedagi külmaks jätta, kuid ometi domineerib suhtumine, et veekogude ökosüsteemi see ei mõjuta. Suure ja nähtava reostuse likvideerimine päästab kõiki ohust? Tegelikkusest on asi kaugel, sest on raske täpselt õelda kui palju suudavad veekeskkonnad reaalselt naftareostust taluda ning millist mõju see konkreetselt avaldab vee-elustikule. Kuidas tekib naftareostus ning millised on tagajärjed veekeskkonnale ja ökosüsteemile? Me näeme,et probleem on olemas, kuid mida täpsemalt on tehtud vältimaks naftareostusi? Nafta on orgaaniline loodusvara, mis inimese jaoks näib kui vedelik ebamaine: haiseb, määrib, kleepub ja on oma olemuselt toksiline. Naftareostuse süüdlaseks võib pidada, kasvõi kaudselt, inimest ise
1) Valmista õlist ja veest segu. 2) Joonista ülevaatlik skeem jaotuslehtrist! 3) Eralda õli ja vesi, saadav vesi tilguta õlisesse keeduklaasi. Hoiame kokku pesuvahendit! 4) Kas saadud vesi on sama puhas kui enne? Põhjenda! C) Analüüs 4p 5) Milline ainetest oli tihedam? Põhjenda! 6) Milliseid aineid saaks teineteisest veel samal põhimõttel eraldada? 7) Milliseid segusid pole võimalik seda meetodid kasutades lahutada? Põhjenda! 8) Miks on võimalik naftareostust merest eemaldada pinnalt? NB! Kirjeldage tööjaotust oma rühmas! 1p
Väga suures osas on Eestis loodushoiu valdkonnaks vee-elustiku ning kalade ja veeloomade elupaikade elutingimuste parandamine ja kaitse. Eestis on ka loodud Eesti Loodushoiu keskus, kus peamiselt tegutsetaksegi vee-elustikuga. Eestimaa Looduse Fond korraldab igal aastal kümneid loodustalguid, kus vabatahtlikud aitavad korrastada looduskaitsealasid ja rahvusparke. Samuti on Eestimaa Looduse Fond koolitanud üle tuhande vabatahtliku, kes on valmis naftareostust likvideerima, seal hulgas kannatanud linde ning loomi puhastama ja hooldama. Eestimaa Looduse Fond koordineerib ka iga-aastaseid Teeme Ära talgupäevi, kus suur osa talgutest tehakse looduskeskkonna korrastamiseks ja tulevaste looduskeskkonna probleemide ära hoidmiseks. Loodushoiuga Eestis aitab ka veel Eesti ornitoloogia ühing, kus vabatahtlikud tegelevad lindude vaatlusega ning uurimisega ja aitavad kaasa lindude elupaikade säilimisele
olev reostus. Tegelikult me eksime, see on palju kahjuliku, maismaalt ei ole võimalik mitte kuidagi seda naftat kokku korjata. See kõik on lihtsalt maapinnal ja imendub vaikselt maapõude, hävitatdes enda alla jäävad taimed ja on võiamlik, et see hävitab ka taimeliigi, mida on väga vähe alles meie looduses. Vettes olev reostus on võimalik kokku korjata selleks mõeldud lavadega. See on küll kulukas ja aeganõudev protsess aga vähemalt ei ulbi see siis kaldasse. Vettes olevat naftareostust saab korjata ära ainult siis, kui see on avamerel, kui see on jõudud kaldale ligidale pole võimalik seda enam ära korjata. Nafta reostus toob kaasa endaga tuhandete lindude hukku ja ka palju teiste loomade hukku, nagu näiteks kalad. Kiviaeg ei lõppenud kivide puuduse tõttu, ja ka naftaaeg ei saa otsa nafta puuduse tõttu. Aeg lihtsalt liigub edasi ja teatud aja tagant tulevad uued asjad mis võtavad võimust ja suruvad alla vanad.
anorgaanilise ainega püsib sama umbes 30 aastat. Läänemeri kuulub maailma kõige saastunumate merede hulka. Põhjuseks on nii aeglane veevahetus kui ka mere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Igal aastal veetakse Läänemerel mööda arvukaid ja aktiivselt kasutatavaid laevateid üle 500 miljoni tonni lasti (sh 120 miljonit tonni naftat). Läänemere sadamate vahelistel teedel kurseerib päevas ligi 2000 laeva (sh 200 naftatankerit). Iga kümne aasta jooksul toimub u 3-5 naftareostust. Varsti hakkab paistma, milline on Läänemerre rajatava Nord Streami gaasijuhtme mõju. Kõige suurem oht sellele merele on eutrofeerumine ja sellest tingitud hapnikupuudus merepõhjas. Selle peatamine nõuab rangeid kaitsemeetmeid ja toitainehulga vähendamist. Ka keskkonnamürgid on suureks ohuks, sest nad on väga püsivad ja bioakumuleeruvad. Et kaitsta seda ainulaadset merd, on loodud mitmesuguseid ühendusi ja projekte. Läänemere kaitse koostöö aluseks on Läänemere
Mereimetajatel põhjustab naftaga kokkupuude alajahtumist ja keha viiakse shokki. Meretaimed vajavad aga elutegevuseks valgust mille neeldumine nafta tõttu vette on pärsitud. Naftareostusel on tõelised traagilised tagajärjed ja mõjutavad kogu vee- ja ka sageli isegi maismaa loomade elu, kuna paljud vees elavad loomad satuvad toiduahelasse. Eestis tegeltb naftareostuse tõrje ja seirega piirivalve. Eestil puuduvad tegelikud realsed vahendi ja seadmed kiiresti naftareostust tõkestada ja puhkastada. ...........................................................................................................12 Referaadi koostades õppisin ja täiendasin oma seniseid teadmisi naftareostuse kohta. Referaaadist sain teada, mis on peamised reostuse allikad ja kuidas on võimalik reostust ennetada ja vätlida. Samuti andis referaadi koostamine võimaluse tutvuda naftareostuse mõjuga veekogule ja selles elavatele loomadele, kaladele, taimedele ja ka lindudele. Seega
Ega see väga suur number ei ole minu uskumuste järgi. Ma soovitaks kasutada taastuvaid energiaallikaid, aerosoolide kasutamise vähendamist ja elektritootmisjaamade tehnoloogia parandamist. Viimase puhul võib eesti tuua näite põlevkivi puhul, kus tehnoloogiat ikka parandatakse aga mitte piisavalt tõhusalt. Põlevkivist elektri tootmine saastab õhku vägagi mahukalt. Kolmandaks võib valida veekriisi ja veekogude reostumise. Põhjusteks saab tuua naftareostust ja üleväetamist. Statistilise faktina võib siin välja tuua, et kogu maakera varudest on magevett vaid 1%. Tagajärjed võivad olla vägagi tõsised. Nagu näiteks nakkushaiguste levik ja naftareostuse puhul loomade hukkumine. Teostavatest lahendustest võib lugeda veehoidlate rajamist, õigeaegne väetamine (osaliselt) ja vee transportimine ohutusse kohta. Ise soovitaks veetarbimise vähendamist, läbimõeldud niisutussüsteemid ja tehaste loomise vältimist veekogude äärde
Mereimetajatel põhjustab naftaga kokkupuude alajahtumist ja keha viiakse shokki. Meretaimed vajavad aga elutegevuseks valgust mille neeldumine nafta tõttu vette on pärsitud. Naftareostusel on tõelised traagilised tagajärjed ja mõjutavad kogu vee- ja ka sageli isegi maismaa loomade elu, kuna paljud vees elavad loomad satuvad toiduahelasse. Eestis tegeltb naftareostuse tõrje ja seirega piirivalve. Eestil puuduvad tegelikud realsed vahendi ja seadmed kiiresti naftareostust tõkestada ja puhkastada. Referaadi koostades õppisin ja täiendasin oma seniseid teadmisi naftareostuse kohta. Referaaadist sain teada, mis on peamised reostuse allikad ja kuidas on võimalik reostust ennetada ja vätlida. Samuti andis referaadi koostamine võimaluse tutvuda naftareostuse mõjuga veekogule ja selles elavatele loomadele, kaladele ja lindudele. Seega referaadi eesmärk on täidetud. 7 KASUTATUD KIRJANDUS
tööstusheitmetest jm. Vette sattudes levivad naftasaadused lainete ja tuule jõul; nad lahustuvad vähesel määral vees; segunevad, moodustades emulsiooni; aurustuvad; mattuvad põhjasetetesse; oksüdeeruvad pinnakihis UV-kiirguse mõjul, tekitades väga mürgiseid ühendeid. Kohe, kui nafta veekokku satub, asuvad seda lagundama bakterid. (Eesti Loodus 8/2008) 2.1 Naftareostuse teke Peamised kohad kust naftareostust võib tekkida on naftatankerid ja naftapuurtornid. Siiski juhtub tavaliselt tankeritega rohkem õnnetusi, mistõttu on ka just kaldaäärsed alad reostatud. Jällegi on asjasse segatud inimene, kuna neli viiendikku juhtumitest on õnnetuse põhjuses kas otseselt või kaudselt süüdi inimfaktor. Maailmas on palju kohti kus tankerite ning reisilaevade teed ristuvad, eriti kitsastes või väikestes veekogudes. Kui vaadata veel laevade arvu, kes kõik
kaitsealade vahelist sidusust ning tugevdada kaitsealade vaheliste koridoride juriidilist staatust. Lääne-Eestit läbib üleilmselt oluline Lääne-Euroopa, Aafrika ning Valge mere ja Taimõri poolsaare vaheline lindude rändekoridor - siin peatuvad puhkuseks, talvitumiseks ja toitumiseks kümned tuhanded sulelised. Nendega tuleb uute infrastruktuuri projektide (sillad, tuulepargid jms) rajamisel arvestada, seepärast vajame merealade planeerimist. Samuti on hädavajalik tõsta valmidus naftareostust likvideerida arvestatavale tasemele. Jäätmed on valdkond, millega puutuvad kõik inimesed igapäevaselt kokku. Seetõttu puudutavad selles valdkonnas tehtud otsused meist igaüht. Eestis töötab välja ja viib ellu jäätmepoliitikat Keskkonnaministeerium. Keskkonnaameti strateegiliseks eesmärgiks jäätmekäitluse valdkonnas on vähendada jäätmete ladestamist, suurendada jäätmete taaskasutust ning vähendada tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärkide
mis on tänaseks juba puhastatud. - Naissaare põhja-osas asuva raketibaasi ümbruse pinnas ja selle pealne on reostunud igasuguse olme- ning ehitusprahiga. Kütusehoidlas asusid maa sees kaks 60 t mahutit. Raketibaasis läbiviidud samiiniuuringud (ka eelpool mainitud raketikütus) näitasid, et reostust seoses raketikütusega praktiliselt ei eksisteeri. - Sõjaväge teenindav autopark, mis koosnes 12 boksist ning garaazidest, asus samuti saare põhja-osas. Naftareostust pinnasest ei leitud, küll aga tuli välja kümnete tonnide viisi muud prahti. - Saare põhjaosas asuv elektrijaam, mis varustas elektriga sõjaväelinnakut ning majakat tekitas pinnasesse suurejoonelise naftareostuse. Hoone kõrval oli liiva sisse kaevatud järjekordne mahutipark. Tänapäevaks on välja kaevatud ning puhastatud 1000 m3 pinnast. - Sõjaväelinnaku diislijaama ümbritsev pinnas on raskelt reostatud naftasaadustega, kuni 2 m sügavuseni
kuna uuringud on näidanud, et kõva kattega mänguväljakutel esineb lastel oluliselt rohkem peapõrutusi ja muid vigastusi [26]. Kummimassi peenemat puru kasutatakse näiteks vaipade aluspõhja valmistamisel. Kummisegu haakub põrandaga vaibast paremini ja seega takistab vaipade libisemist. Peenikest kummipuru on segatud ka uue kummimassi sisse, mida on kasutatud uute rehvide valmistamisel. Veel on peenem kummipuru aidanud likvideerida naftareostust mere puhastamisel [17, 26]. Ilu- ja koduaianduses leiavad kasutust vanarehvidest valmistatud graanulid, mida pannakse katteks lillpottidele ja lillepeenardele [26]. Kummimassi on proovitud segada ka asfalti sisse ja kasutada seda teede ehitamisel. Kuid kahjuks ei pruugi sellega kaasneda vaid positiivsed tee omadused. Kummimassi kasutamise muudab küll tee vastupidavamaks, vähendab pragude teket ja
annaabi.ee 
