50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
98 laadimist
Kokku alla laetud
9 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaileke111
Õppematerjali autor
"Näeme veel, Simon!" David Hill Peamised tegelased on Simon, Nathan,(kelle vanemad elavad lahus) Simonist 10 aastat vanem õde Kristi, Nathani noorem õde Fiona, kes on tema arvates talle vaid pinnuks silmas, nagu paljudele vanematele õdedele/vendadele tundub oma nooremaid vendasid/õdesid vaadates, Simoni perekond(perekond Shawd), Raamat on kirjutatud noorest, 15-aastasest poisist ,Simonist, kes põeb rasket haigust, lihasdüstroofiat, mis muudab lihased järjest nõrgemaks, kuni nad lõpuks täielikult kärbuvad.
Järsult mürises ja kõmises maapind ning Kristiina ehmatas hetkeks ära, nähes aga, et see oli olnud isa imeilus hobune Guldsvein, jooksis Kristiina rõõmsalt hobuse juurde ega kartnud enam. Ta lonkis koos hobustega kaasikunõlvast alla kuni ühe oja juurde. Seal oli muinasjutuliselt ilus. Oja oli must ja peegelselge, sest otse vastaskaldal kerkis suur kaljusein. Kristiina vaatas enda peegelpilti ning nägi, kuidas tema see põhja poolt üles poole tuli. Äkitselt nägi ta veepeeglist veel ühte vastaskaldal seisvat imeilusat naist, kes tema poole end sirutas. Naine näitas Kristiinale kuldset pärga ja viipas sellega. Siis aga kuulis Kristiina Guldsveini hirnatavat ning teiste hobustega ära jooksvat. Kristiina hakkas kartma ning pistis jooksu karjudes vaheldumisi oma isa ja siis Guldsveini. Ta oli vahepeal kukkunud ning ta oli verine, higine ning pisarais. Lõpuks isa nähes ja saades aru, et ta on päästetud, kukkus ta kokku. Hiljem rääkis ta isale juhtunust
hakata pealikuks. Põssal tekkis idee teha lõke mäe otsa, sest siis on võimalus saarelt pääseda ning Ralph oli selle ideega nõus. Laagri ehitasid nad randa ja lõke tehti mäe otsa Põssa prillidega. Lõpuks tekkis olukord, kus Ralphile ja Põssale oli oluline lõke, et pääseda saarelt ning Jackile ja teistele poistele oli tähtsam sigade küttimine. Selle käigus lahknes poiste grupp kaheks. Ralphi grupp, kus oli peale tema veel kolm poissi, ja Jacki suguharu, kus siis olid kõik ülejäänud poisid. Gruppide vahel toimusid pidevalt tülid. Üks kõige suuremaid tülisid oli raamatu lõpus. Põssa prillid varastati keset ööd ära ja kui Ralphi grupp läks prille tagasi küsima, siis rüseluse käigus kukkus Põssa mäe otsast alla merre kividele. Selle käigus suri Põssa ning meri viis laiba ära. Samuti suri loos ka Simon. Poisid tantsisid ranna ääres ja Simon tuli
Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusele, kus õppis vaid aasta. Ta jätkas õpinguid Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis Stockholmis. Oma õpingud lõpetas ta Stockholmi Õpetajaseminaris, kus ta sai õpetajakutse Örby kooli. Helga Nõu on eesti proosa- ja lastekirjanik ning samuti on ta tõlkinud ka Rootsi autorite tekste eesti keelde. Peale selle on ta tõlkinud ka oma novelle ning tema loomingut on veel tõlgitud soome, läti ja vene keelde. 1.1.2. Reeli Reinaus ,,Must vares" RASS Maalt tuleb linnakooli õppima Liis, kelle üllatuseks kõik tema uued klassikaaslased käituvad võltsilt ja hoolimatult. Kõik püüavad välja näha ja käituda nii nagu nad mitte millestki ei hooliks, väljaarvatud muidugi mõnda kampa kuulumine. Liis puutub selles kõledas linnadzunglis kokku narkootikumide, alkoholi liigtarbimise, vägivalla ja rassismiga.
Annika Väljataga 8a Tartu Mart Reiniku Kool 2013 Katkend raamatust: ,,Kui pimedus hiilides valguse sööb, ära tee piuksugi Kahjaööl. Kohe on käes talve mustim tund, neeljad piduroaks valmistund. Keegi ei näe, kuidas elu see viib, su keha on siin, aga su hing ..." Raamat nimega ,,Neelatud" on välja antud aastal 2008 Simon Holti poolt (tõlgitud eesti keelde aastal 2009). Raamatu on kirjanik pühendanud Caryle, Cathyle, Conniele ja Alvinale. Oma kirjanikuteed alustas ta keskkoolis õudusjuttude ajakirjas. Koopiamasina ülekuumenemise tõttu jäi ta ka mitmeid kordi peale tunde, aga see ei morjendanud teda ning ta otsustas ikkagi edasi kirjutada. Peale kooli lõpetamist töötas ta käekottide müüjana ning hotellis öövalveportjeena, et teenida lisaraha. Holti praeguseks elukohaks on kaunis Chicago ning ta
Kuna külas ei olnud sobivat kohta kus hirsipõldu harida, siis pidi seda tegema kaugemal ning Mende läks oma isale appi, et valvata et ükski lind hirsi teri nahka ei pistaks. Ta pidi seal üksi olema ning ta kartis vaime ning metsloomi, kõige hirmsam oli tema jaoks see, kui ta hüääni nägi, ta põgenes ta eest puu otsa ja oli väga hirmul. Kolmandas peatükis abiellub Mende õde Kunyanti Musaga, nad ei olnud teineteist veel kordagi näinud, kuid Musa arvas, et on üige aeg abielluda. Nende hõimu traditsioon oli see, et peigmees peab pruudi eest maksma tavaliselt paar lehma, kitse ja mõned kotid hirssi. Nad kihlati juba siis, kui Kunyanti sündis. Siis kui oli pulmapidu nägi Kunyanti väga ilus välja, ning pärast pulmi asusid Musa ja Kunyanti pruudi perekonna juurde elama. See oli ka üks traditsioon, et peale pulmi aastaks ajaks pruudi pere juurde elama minna. Järgmine hommik,
Selle peale otsustas Vare, et midagi tuleb ette võtta ja sidus ümber kraani nööri ning istus oma kohale. Õpetaja ei märganud midagi, kuid osa poisse juba ootas, et midagi peab nüüd juhtuma ja ei hakanud isegi tööd kirjutama. Ja juhtuski, Vare tõmbas nöörist ja kraan tuli ära, vett hakkas purskama. Jaak saadeti kojameest kutsuma. Hetkel, kui kojamees saabus olid paljud poisid põlvili maas ja koristasid vett ära. Terve ülejäänud tund ja veel vahetundi kulus põranda kuivatamiseks. Poisid arvasid, et nüüd on nad tööst pääsenud, kuid Plebs ütles, et töö lükkub järgmisele tunnile. Härra Marksonile otsustati lõpumärk kinkida ning sellele ei vaielnud keegi vastu. Plebs võtti märgi vastu ja tänas poisse, kuid kuidagi imelikul häälel. Poisid said aru, et midagi on valesti ning Markson märkas seda. Ta ütles, et tema naine Erna lamab kõrval
oli enesetapu äärel, kuid siiski mõtles ta ümber ning jooksis hoopis kodunt minema õe juurde, jättes ema üksi. Ta hakkas elama oma õe juures, ta võttis ennast kokku. Ta alustas põhimõtteliselt nullist. Ta hakkas korralikult koolis käima. Õppis korralikult, et kõiges järele jõuda. Ta hakkas trenni tegema, et vormi saada. Ta ei suhelnud enam Lasnamäe ,,sõpradega". Klassikaaslased ei suhelnud temaga, aga ta oli sellega leppinud ning tegeles oma asjadega ja mõtles, et kunagi ta veel neile näitab, kes ta tegelikult on. Koolis kuulus ta ühte gruppi, mis tegeles noortevahetusega. Selle kaudu sai ta tuttavaks toredate inimestega nagu Kairi ja Sasa, kellest said esimesed päris sõbrad ning kellega võis kõigest rääkida. Pärast õe juurde kolimist ei suhelnud Johannes emaga üldse, sest see oleks ta jälle rööpast välja ajanud. Nii koguski ta suve jooksul enesekindlust, et 12.klassis uue hooga alustada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid