hästi, kuna teenrid markii De Mascarille ja vikont De Jodelet olid suurepärased näitlejad ning nende endi karakter haakus etendavate omadega. Nad esinesid täpselt vastanditena oma peremeestest olid ülimalt viisakad, galantsed, teravmeelsed, poetasid igale poole lembesõnu ning oskasid tüdrukutele meeldejärgi olla. Lõpuks otsustasid noormehed neiud linna jalutuskäigule kutsuda, kuid nood pidid kodus olema. Selle asemel hoopis korraldati kodus väikestviisi ball, kutsuti kohale naabermaja rahvas ning tantsiti. Ühel hetkel saabusid La Grange ja Du Croisy, kes oma teenritele koha kätte näitasid ning Madelonile ja Cathosele ültesid, kellega neil tegelikult tegu oli. Nii tüdrukud kui Gorgibus jäid tänu sellele vahejuhtumile häbisse nii üksteise lolluse, upsakuse kui kõigi teiste ees. Tegu oli hea näidendiga, oli hästi kirjutatud ja lihtne oli lugeda. Kaasahaarav ja vaimukas.
Maurerilt küsis miilits dokumenti, Maureril olid vaid pildid (lk51) Maurer kardab klaasuksi (lk56) Laura vaatab seebikat; talle meeldis koguaeg korraga lugeda, vaadata seebikaid, juua ja süüa komme (lk58) Theole meeldivad loomulikud inimesed; mitte näitlejad; soovis kaitsekihti veidruste eest pääsemiseks (lk62) Peeter & äikesetorm (lk67) Eero sündis ja elas algul maal, luuletas aga linnast (lk69) August uuris naabermaja igavat elu; kord nägi üht naist (lk75) Augusti seiklus vene okupatsiooni ajal; hoiti saunas vangis (lk78) Laurat sõidutas tundmatu mees linnast välja ja palus naiseks; Laura keeldus & nüüd on tal ärev olla (lk80) Maurer & linnafunktsioonid; elupaigad (lk87) Theo on eneseimetleja, talle meeldivad peeglid; rääkis naistele unenägudest (lk92) Theo leidis vigastatud joodiku (lk96)
metsa või veekogusse prügi viskamise. Kui nad seda ei teeks lõpeks ka lindude ja loomade surm prügi tõttu. On ju ka teleris,raadios ja ajakirjanduses olnud juttu sellest ,kui palju linde või loomi sureb näiteks sellepärast ,et on alla neelanud mõne kilekoti või kile tüki. Aga kas see on hea maailm kui hävitame oma keskonda iseenda laiskuse tõttu? Samuti muutuks maailm paremaks ja õhk puhtamaks ,kui iga autot omav inimene kõnniks vahel ka jala ,mitte ei sõidaks näiteks naabermaja ette autoga. Siis ei satuks õhku nii palju heitgaase. Väljas kõndimine ja eneseliigutamne on ju ka tervisele hea. Puhas õhk ja liikumine vähendavad haigusi ja pikendavad inimese eluiga. See omakorda teeks olematuks paljud probleemid ja me ei peaks oma lähedastest liiga vara ilma jääma. Usun ka seda ,et kui suudaksime tülisid lahendada sõnadega ,oleks maailm elamiseks ohutum koht. Sest me ju kõik teame kui palju vägivalda on maailmas. Ja
asub liivane jalgtee, ääristatud geraaniumide, oleandrite ja granaatpuudega, mis on istutatud suurtesse sinivalgetesse vaasidesse. Sellele jalgteele pääseb väravast, kuhu kinnitatud silt, millelt võib lugeda: ,,Vauquer'maja Perekondlikpansion mõlemastsoostisikuile ja teistele. Öö tulekul asendatakse võreuks kinnisega. Aiake, mille laius võrdub maja esikülje pikkusega, surub end tänavapoolse müüri ning naabermaja piirimüüri vahele. Naabermajalt langeb mantlina alla luuderohi, mis varjab teda täielikult ning mille Pariisi kohta nii maaliline mõju köidab möödaminejate pilke. Mõlemad müürid peituvad viljapuude rea ning viinapuude taha, mille kidur ning tolmune vili moodustab proua Vauquer' iga-aastaste kartuste objekti.Kolmekorruseline fassaad ühes mansardkorrusega on ehitatud liivakivist ning üle võõbatud selle kollase värviga, mis annab nii
piimasokolaadi ,,leiutamise" eest just neile. (Kubo, 2010) 1.3. Sokolaad Eestis Eesti kondiitritööstuse sünniajaks peetakse aastat 1806, mil suhkrupagar Lorenz Caviezel hakkas Tallinnas Pikal tänaval pidama kondiitriäri. 1864. aastal omandas äri Georg Johann Stude, kes oli Eesti esimesi tuntumaid sokolaaditootjaid. Juba kümmekonna aasta järel oli ettevõte sedavõrd heal järjel, et laienemiseks ostis Stude ära naabermaja ning ehitas kahe endise hoone asemele siiani püsiva uue ja soliidse maja. (Suitsu, 2004) Stude äri toodangust olid lisaks käsitsi valmistatud sokolaadikompvekkidele eriti nõutud martsipanist kujud. Tolleaegseid retsepte ja töövõtteid kasutatakse ka tänases Eesti suurimas kondiitritööstusettevõttes Kalev. (Suitsu, 2004) 20. sajandi algul tegutses Tallinnas juba mitu sokolaadi- ja kompvekivabrikut, kes olid ka praeguse Asi Kalev eelkäijaiks
piimašokolaadi „leiutamise“ eest just neile. (Kubo, 2010) 1.3. Šokolaad Eestis Eesti kondiitritööstuse sünniajaks peetakse aastat 1806, mil suhkrupagar Lorenz Caviezel hakkas Tallinnas Pikal tänaval pidama kondiitriäri. 1864. aastal omandas äri Georg Johann Stude, kes oli Eesti esimesi tuntumaid šokolaaditootjaid. Juba kümmekonna aasta järel oli ettevõte sedavõrd heal järjel, et laienemiseks ostis Stude ära naabermaja ning ehitas kahe endise hoone asemele siiani püsiva uue ja soliidse maja. (Suitsu, 2004) Stude äri toodangust olid lisaks käsitsi valmistatud šokolaadikompvekkidele eriti nõutud martsipanist kujud. Tolleaegseid retsepte ja töövõtteid kasutatakse ka tänases Eesti suurimas kondiitritööstusettevõttes Kalev. (Suitsu, 2004) 20. sajandi algul tegutses Tallinnas juba mitu šokolaadi- ja kompvekivabrikut, kes olid ka praeguse Asi Kalev eelkäijaiks
veel seebinukke (nad sarnanesid Jemi ja Jeaniga) ja närimiskumme. Mõne aja pärast leiavad nad veel medali, taskukella, mille keti küljes oli nuga. Lapsed üritavad oma ,,kinkijale'' kirja kirjutada ja tahavad selle panna virgiinia juurtesse, kuid see ei õnnestunud, sest mr.Radley tsementeeris selle koha kinni. 8.peatükk. Maycombis hakkas lund sadama, kuigi seda polnud 1885.aastast saadik. Jem ja Nirksilm tegid lumememme. Öösel Atticus äratas lapsed, sest mrs. Maudie maja (naabermaja) poles. Tulekahju ajal kui lapsed õues seisid ja külmetasid tekkis Jeani õlgadele tekk. Vihjatakse, et Koll Radley tõi selle. 9.peatükk. Atticus ja Nirksilm räägivad räägivad Tom Robinsoni kaitsmisest (Atticus on advokaat ja ta kaitseb üht Tomi nimelist tumedanahalist). Käes ongi jõulud, Nirksilm sai onu Jackilt ühe kitlitäie kakluse eest. Hiljem Nirksilm seletab onule et ta polnud tegelt süüdi vaid süüdi oli
telefonifirmade kätte jõudnud. Küber ehitas välja kaabliühenduse Tartu ja Tallinna vahel, mispeale Tartu loobus satelliidiühendusest6. Seejärel ehitas Eesti Telefon Tallinnast Tartusse uue, palju 3 Soppelsa; Marchesi, 2018, lk 9-10. 4 Soppelsa; Marchesi, 2018, lk 11-12. 5 Delfi kodulehekülg. http://www.delfi.ee (18.12.18). 5 võimsama liini. Vahepealse võitluse käigus kujunes välja nii, et Interneti-ühendus kahe naabermaja vahel kulges füüsiliselt läbi satelliidi, Rootsi ja Soome.7 Välisfinantseerijad nõudsid raiskamisele lõpu tegemist ning nende survel ühendati erinevad Eestist väljuvad kaablid Eesti-siseselt kokku; ühendus asub Eesti Telefonis. Kui algul oli Internet peamiselt ülikoolide ja uurimisinstituutide sidevahend, siis nüüd on suurem osa kasutajaid harilikud kommertsettevõtted. Eestis saab kommertsettevõte osta ühenduse näiteks EsData-lt või KBFI
olema, peaks oma haruldast varandust hoolega säilitama. Kivist koldeid parandades ja korrastades tuleks kasutada võimalikult palju selliseid materjale, mida kasutas juba selle ahju ehitaja. Eriti tellisahjude puhul on oluline leida samas mõõdus vanu telliseid, millega puuduolevaid või hävinud osi asendada. Selliseid leiab vanade materjalide taaskasutuskeskustest, aga paljud on puuduva kivi ostnud sarnastest keskustest Soomes või Rootsis või leidnud puuduva kivi naabermaja keldrist 2 või kuurist. Aeg on edasi läinud ja sisemise tulekolde rajamisel, kus välimus pole enam nii oluline, võib kasutada kaasaegseid kuumakindlaid samottkive. Vanasti kasutati selleks tumedamaid kauem põletatud telliseid. 2.1 [H2] Müürisegud Vanade ahjude juures kasutati savist, liivast ja veest segatud müürisegu, mis kannatas hästi ja pragunemata kuumust ning kuivamist. Savisegu paisub kuumuse mõjul umbes
Kanuti gildi hoone (Pikk 20) Mainiti esmakordselt 1326. Gildi vanast hoonest, mis ehitati ümber XIX sajandil, on teada ainult fassaad. See oli ehitatud Tallinna XV sajandi arhitektuurile omases laadis. Püha Kanuti gildi kuulusid need tsunftid, mida peeti parimateks ja üllasteks; peamiselt olid seal saksa meisrid. Kanuti gildi hiigelaeg saabus alles 16. sajandil. Kanuti gild suleti 1920. aastal. 1326. aastal oli gildil üks maja, 1406. aastal osteti ka naabermaja. Uue maja asemele ehitati 1470-ndatel aastatel gildisaal, mis jäi praeguse hoone keskosa kohale. 1800. aastal osteti kolmas maja. Nii tekkis Pikale tänavale kolme viiluga gildihoone, mis aastatel 1863-1864 inglise gootikast lähtuvas nn. tjuudorstiilis ümber ehitati. Hoone kolmeosaline fassaad säilis ka ümberehitustega. Hoone butafoorsele fassaadile paigutati Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid. Suurgildi hoone (Pikk 17)
naeratas kohmetult, tema kodumaal riigipööre võimul diktaator, terror, oskas laulda, tegi seda terve õhtu - Järsku oi Mustamäe kadunud, neile avanes hall eimiski, tekkinud oli väga tihe udu, millest polnud midagi läbi näha, üritaks taksot saada, kuid lõpuks pidi jala koju minema - August Kask poissmees, kuid tundis naiste vastu siiski huvi, kuid ei tahtnud end nendega siduda, ostis suure pikksilma millega uuris naabermaja akendest naisi, lootis näha armustseene, mõrvu, orgjaid, aga selle asemel nägi suitsetavaid mehi ja majapidamistöid tegevaid naisi, vahel ta kuulas vaatamise asemel, kuid see osutus raskeks, seinad ja põrandad ei kostunud väga läbi, nägi naise siluetti, kes vaevu end liigutas, hakkas naist mõttes enda juurde kutsuma, mis tal ei õnnestunud - Saksa okupatsiooniajal põgenes metsa, et teda armeesse ei võetaks, nõukogude väed
Ta jookseb sellega metsasalu poole ja viskab selle nii kaugele tihnikusse kui jaksab. J longib tagasi ja kuuleb uuesti tuttavaid valukarjatusi. J Jookseb majani kargab hiidhüppega üle madala tara ja näeb, et Karma ja Renee hoiavad Sasat kinni ja Kalev peksab teda täie hooga kõhtu, rindu, näkku. Sõpra vabastama asudes saab ka J mõned tõsised hoobid, appi tulevad ka üles ärganud Ingmar, Riina ja Ester, kes üritavad kinnihoidjaid eemale vedada ja J saab Sasat hakata naabermaja poole lohistma, kuid ikkagi jääb veel Kalev nii J-le kui Sasale hoope jagama. Kuni Riina lõpuks Kalevi eemale meelitab ja J saab Sasa naabermaja hoovi lohistada. Sasa ei saa midagi aru. ,,Ära löö, ära löö"- palub Sasa kätega oma verist nägu kaitstes. ,,See olen mina Johannes". Kuid siis paisatakse J pikali ja kellegi tugev põlv vajutatakse ta kaelale. +4,5 Politseis. J on ilma särgita- külm on, nägu on verine, käerauad soonivad. Ta kutsutakse tunnistust andma
tegelane ja kannab teose ideed, kõrvaltegelased on peategelase teenistuses. Töö koosneb sissejuhatusest, autori elu ja loomingu ülevaatest, uurimustöö metoodika kirjeldusest, uurimusest ja kokkuvõttest. 1. Autori elulugu 1.1. Ülevaade Sass Henno elust Sündis 13 .septembril 1982 Tartus, samal sügisel, kui suri Breznev. Esimesed kolm aastat elas ta ema ja isaga, seejärel läksid nad lahku. Henno jäi ema juurde. Kui ema päeval tööl käis, hoidis teda üks paljulapseline naabermaja pere. Viieaastaselt läks Henno logopeedilisse lasteaeda, sest tema häälikud r ja s kõlasid naljakalt. Ta läbis selle edukalt ja 6aastaselt võeti teda tavalisse lasteaeda. Pärast seda astus ta 1. klassi Tartu 16. keskkooli (praegune Kivilinna gümnaasium) ja aasta hiljem 2. keskkooli (praegune Miina Härma gümnaasium). 7aastaselt sai teada, et tema isa uuel naisel on poeg, kes on temast neli päeva vanem. Nii sai ta endale venna.
Mauruse suhtumine teistesse rahvustesse: poolakas kes on loll, aga hoiab sees sest toob raha sisse. Kirev seltskond, värvikad õpetajad. Indrekusse on alati soosivalt suhtunud. Esimene indreku armumine, mauruse tütresse Ramildasse. Ramilda on haige, tal on halb veri ja Indrek ütleb, et võib oma vere talle anda. Sveitsis Ramilda suri. Indrek on vaesest kihist pärit, tal pole võimalusi, eristub teisest seltskonnast. Kuna Indrek teeb ka majapidamistöid, siis on jäänud silma naabermaja keldris elavale emand Laarmannile. Larmanni tütar puusadest saati halvatud ja tütar tunneb indreku jalgade järgi ära, sest nende keldri aknast näeb vaid jalgu. Tiinale ta väga meeldib. Lõpus Maurus ütleb, et ta viskas koolist välja polnud Mauruse südamesoov vaid pidi seda tegema hooli huvides, oleks Maurus veel noor poleks ta seda teinud. Maurus ise ka noorena mässaja, näeb Indrekut mässajana. Viib horisontaali vertikaali. Unenägudel, nägemustel suur tähtsus
Olulised kõrvaltegelased on ema ja isa, kes lastega kunagi ei pahanda ja kõiki äpardusi huumoriga suudavad võtta. Peategelase iseseisvus ja ettevõtlikkus tuleb esile ainult kodustes raamides. Väljaspool kodu toimuvad sündmused koos vanematega: loos ,,Jäätisepidu" minnakse koos isaga jäätisekohvikusse ja loos ,,Liisu korraldab jalgrattamatka" läheb kogu pere ühiselt matkama. Kõige kaugem koht kodust, kuhu Liisu üksi läheb, asub vertikaalis: selleks on naabermaja tuletõrjeredeli ülemine pulk. Lühijuttudes toimetavad lapsed mõjuvad psühholoogiliselt usutavalt. Loomutruult on kujutatud kõiki lapsi: vanemat venda, kes nooremat õde alatasa tema fantaasialendudest kahe jalaga maa peale püüab tuua; peategelast Liisut ennast oma äpardustes, mis maailma avastava lapse tegutsemise tagajärjel tekivad; ning kõige nooremat pisiõde, kes tegutseb loodusnähtusele omase vääramatu jõuga, rääkimata peaaegu sõnagi.
» «Tähendab, teie, Gringoire, pole kunagi kadedust tundnud nende sõjamehemundris noormeeste vastu?» «Mis kadedust, ülemdiakonihärra? Kas nende jõu, nende soomusrüü, nende distsipliini pärast? Filosoofia ja isegi räbalates sõltumatus väärib rohkem. Meelsamini oleksin kärbse pea kui lõvi saba.» «Imelik!» vastas preester mõtlikult. «Ometi on tore' munder väga ahvatlev.» Nähes, et kaaslane on mõtetes, lahkus Gringoire tema juurest, et minna imetlema naabermaja portaali. Varsti tuli ta tagasi ja ütles käsi kokku lüües: «Kui te nii palju ei tegeleks sõjameeste mundritega, siis paluksin ma teid, ülemdiakonihärra, tulla seda ust vaatama. Olen alati öelnud, et Aubry maja esitrepp on kõige toredam maailmas.» «Pierre Gringoire,» ütles ülemdiakon, «kuhu te selle väikese tantsiva mustlastüdruku olete jätnud?» «Ah Esmeralda? Te pöörate jutu nii järsku teisale.» «Kas ta polnud teie naine?»
annaabi.ee 
