KRIIS Karet Meier 8.a KRIISI PÕHJUSED Keskkonnaga seotud näiteks torm, maavärin, tulekahju. Inimestega seotud näiteks õnnetusjuhtumid, haigused, vägivald. Suhetega seotud näiteks lahutus, kaotus, eraldus. KRIISI KULG Vapustus. Muutuste läbitöötamise aeg. Toibumine ja kohanemine. KÄITUMINE KRIISIOLUKORRAS Rääkimine. Ära kuulamine. Toetamine. ABI-VÕIMALUSED Perearst. Nõustamis- ja kriisiabikeskused ning nõustamis- ja usaldustelefonid. Noorte nõustamiskeskused. Laste tugikeskused. Kool. TÄNAN KUULAMAST!
võivad tekkida probleemid lähedastega kuni perekonna lagunemiseni. · Tekivad probleemid tööl, mis võib kaasa tuua majandusliku laostumise. · Inimene võib langeda moraalse ja psüühilise traumani, mis võib lõppeda enesetapuga. · Tekivad terviseprobleemid nägemine halveneb, valud seljas ja kätes, une- ja söömishäired. KUIDAS RAVIDA? · Sõbrad · Arvutikasutuse piirang · Tuleb leida tegevust arvutist eemal · Nõustamiskeskused KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.youtube.com/watch? v=0NO93kiGIu0 · http://www.nip.ee/page/140/16/111 · http://courses.cs.ut.ee/2007/internet/Main/I nternetis%C3%B5ltuvusJaSelleN %C3%A4hud · http://lahendus.net/? a=artiklid&art=48f643b841dfe3446772 AITÄH KUULAMAST!
kui demokraatlikus riigis, seda küsimust niimoodi lahendada aga ei saa ning seega tuleb välja mõelda mingi teine lahendus. Kuidas siis aidata neid, kes ise oma eluga hakkama ei saa? Kindlasti ei lahendaks probleemi neile lihtsalt rahaliste toetuste jagamine, sest nad harjuksid sellega ära ning ei üritaks siis ise enam midagi olukorra parandamiseks ette võtta. Inimene peab aga ise pingutama ning vaeva nägema, et muuta oma elu paremaks ja rabeleda välja probleemidest. Peaksid eksisteerima nõustamiskeskused, kus aidataks ühiskonna heidikutel kohaneda eluga ja õppida endaga ise hakkama saama. Lisaks nõustamisele võiksid need asutused aidata abivajajatel leida endale rakendust ja saada juurde haridust. Kindlasti vajavad need inimesed kaaskodanike mõistvamat suhtumist, kuid väga raske on aru saada isikust, kes oma elu ära rikub ning pärast asja parandamiseks enam midagi ette ei võta. Palju odavam ja efektiivsem on ennetada probleemi, kui hiljem likvideerida tagajärgi. Seega
Vaimupuudega õpilastele seksuaalelu selgitamine nõuab samuti teistlaadi selgitust ja dialoogi. Oluline on seksuaalsus ja tervis. Seksuaalsed harjumused ja hoiakud mõjutavad inimeste tervist mitmeti. Seksuaalsuse ja isiklike suhete küsimust ei saa käsitleda eraldi. Seksuaalsuse ja isiklike suhete alase hariduse kuulub ka abortide ennetamise küsimus. Noorte seksuaalse harituse teavitustöös peaks tegema koostööd nii kool, vanemad, kirik, meelelahutus organisatsoonid, noorte nõustamiskeskused jms. Rootsis korraldatakse lapsevanematele õpperinge noorukite arengust, armastusest ja seksuaalsusest, alkoholist, narkootikumidest, konfliktidest ja nende lahendamisest. Vormiliselt on Rootsis kooli juhtkond vastutav, et õpilastele kindlustada seksuaalsuse ja isiklike suhete alane haridus. Seksuaalsuse ja isiklike suhete alaseid küsimusi saab siduda erinevate ainetega ja teha õpetajate vahelist koostööd
Sotsiaaltöötaja igapäevaellu tagasisulandumine, teised asutused, eluase, abirahad, teenused Tegevusterapeut töölenaasmine, põhioskuste omandamine Apteeker nõustamine ravimite osas Psühholoog käitumiste, kogemuste uurimine Tugirühmad info jagamine, toetus, aitab toime tulla edaspidises elus Abiliinid probleemide rääkimine, toetus Huvialarühmad aktiivsus, positiivsus, huvi elu vastu Kodanike nõustamiskeskused info teenuste kohta, toetus taotlemisel Internet informatsioon, kontakt inimestega Perekond ja sõbrad emotsionaalne ja praktiline tugi Skisofreeniahaige abistamine Kogu haiguse kohta nii palju onfot kui võimalik Elmaispiirkonnas pakutavad tugiteenused, kontaktrühmad Liitu hooldajate/pereliikmete võrguga, et kogemusi jagada Küsi raviarstilt hooldajatele ja pereliikmetele mõeldud kirjalikke materjale Õpi tundma skisofreenia ohumärke ja tea kelle poole pöörduda
teavitamine ja esmasteks kohtadeks on noortekeskused, saada Lasanamäe nõustamine koolid ja noorteühingud. noortekeskusest, koolist. Maavalitsused - korraldavad noorte teavitamis- ja nõustamisteenuste Tallinna ja Harjumaa noorte osutamist maakonnas. Maavalitsuste teabe- ja nõustamiskeskus sõlmivad selleks lepingud teenusepakkujatega, kelleks enamasti on (Suur-Ameerika 35, Tallinn) - teavitamis- ja nõustamiskeskused. Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) - juhib on Tallinna Noorsootöö ümarlauda "Info noortest ja noortele ning Keskuse osakond. Keskus avati nõustamine ja uuringud", koordineerib 11. augustil 2006. maakondlike teavitamis- ja nõustamiskeskuste võrgustiku tööd, Keskuse põhieesmärgiks on korraldab noorte infomessi Teeviit ja on teavitamis- ja nõustamisteenuse Euroopa Noorte Teavitamis- ja pakkumine Tallinnas ja
hoiavad ära raseduse tekke. Nende meetoditega on kasulik tutvuda juba enne esimest seksuaalvahekorda. Erinevad inimesed võivad erinevate rasestumisvastaste meetodite kohta anda väga erinevat nõu. Kui kahtled, küsi abi - sobiva meetodi aitab valida naistearst, meestearst, ämmaemand või perearst, kuid lõpliku otsuse teeb ikkagi kasutaja. Kuni 25-aastaste noorte jaoks on Eesti suuremates linnades olemas noorte nõustamiskeskused, kust leiad alati heasoovlikku nõuannet ja kaasaegset informatsiooni. Mõned meetodid, nagu näiteks pillid või steriliseerimine, annavad peaaegu 100%-lise kindluse. Teised meetodid on vähem usaldusväärsed. Vähem usaldusväärseid meetodeid ainsa meetodina kasutada on soovitav vaid siis, kui oled püsivas suhtes ning raseduse korral tead kindlasti, et saad hakkama lapsevanemaks olemisega.
Narkootikumid ja narkomaania Koostaja: Kaire Lanno Täiendanud: Merike Lippmaa Tunne vaenlast! Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks! Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud; uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitata...
· Sõprade ja eakaaslaste eeskuju ja surve; · Pere, lähedus- ja turvatunde puudumine; · Ühekülgne arusaam narkootikumidest; 13 · Negatiivne enesehinnang; · Ennasthävitav käitumine. Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012 Raviprotsess sisaldab järgnevaid etappe: esmase kontakti loomine ( motiveerimine raviks) perearst, haiglad, esmase informatsiooni keskused (madala lävega nõustamiskeskused, süstlavahetuspunktid jne) Võõrutusnähtude ravi (detoksifikatsioon) (eri)haiglad, spetsialiseeritud uimastisõltuvuse ravikeskused; Sõltuvusravi, rehabilitatsioon professionaalsed ravikeskused (kasutusel on nii meditsiinilised, kui ka sotsiaalsed ja psühhoterapeudilised meetodid), sotsiaalse rehabilitatsiooni keskused; Järelravi, rehabilitatsioon pädevuskeskused, kus tegutsevad väljumisprogrammid ning toimub
Paraku on EL poliitika suurel määral soovituslik ja EL poliitika taust ei sobi kokku meie sotsiaalse ja majandusliku olukorraga. EL poliitika on põhimõtteliselt suunatud kõrgelt arenenud heaoluühiskonnale. Ei ole mina näinud viimase viie aasta jookusul ühtegi vägistamise ohvritele või vägistamise ennetamiseks loodud sotsiaalkampaaniaid või ennetustöid. Märk sellest, naiste varjupaigad on väärkoheldud naisi täis ning, et anonüümsed nõustamiskeskused peavad iga päev antud probleemiga tegelema, on selge vihje, et probleem on ühiskonnas juba juurdunud, sellega lihtsalt ei tegeleta millegipärast. Eesti meditsiinistatistika ei peegelda soolist vägivalda ja seetõttu puudub ülevaade, kui palju on Eestis naistevastase vägivalla ohvreid, milliseid vigastusi on nad saanud ja millist abi ohvrid vajaksid. Ka pole Eestis seni tehtud uurimusi, mis aitaksid selgitada, miks on ohvrite
Sotsiaalpsühholoogia Suhtlemispsühholoogia (kuidas grupp tööle panna) Metoodika (pead ise ka uskuma, mida räägite, pead ise ka olema elujõuline, kedagi ei huvita, mis juhtus sul minut tagasi, kõik see, mis puudutab terviseprintsiipe, kuulamisoskus, värske teave, peab olema kursis meditsiini uudistega (Teema mis seostub tervisega, on alati õrn ja tundlik ja see peab väga täpne olema.) (Osasid ei saagi päästa, sellega tuleb leppida) Tänapäeval tegelevad tervisega ka noorte nõustamiskeskused, seal töötavad ka meedikud, saab individuaalset nõustamist. Noortele püütakse teavet anda võimalikult mitmekesiselt, et see ei jääks limiteerituks. Tervisega peaks tegelema palju laiem seltskond, kui meedikud. See peab olema inimese elustiili küsimus. Teismeliseiga Bioloogia, keskkond ja individuaalsus- räägime arengupsühholoogias. Teismelise iga esitab tohutu väljakutse. Minnakse lapse punktist täiskasvanupunkti, see toimub üleminekuprotsessiga.
kauaaegse remissiooni saavutamiseks, luues sellega omakorda eeldused järgnevaks täielikuks sotsiaalseks reintegratsiooniks. Uimastisõltuvuse ravi on erinevatele sihtrühmadele suunatud ning erinevate ravi eesmärkidega teenuste koordineeritud võrgustik Terviklik raviprotsess sisaldab järgnevaid etappe: 1. Esmase kontakti loomine, motiveerimine raviks perearst, haiglad, esmase informatsiooni keskused (madala lävega nõustamiskeskused, süstlavahetuspunktid jne); 2. Detoksifikatsioon (võõrutusnähtude ravi) (eri)haiglad, spetsialiseeritud uimastisõltuvuse ravikeskused; 3. Sõltuvusravi, rehabilitatsioon professionaalsed ravikeskused (kasutusel on nii meditsiinilised, kui ka sotsiaalsed ja psühhoterapeudilised meetodid), sotsiaalse rehabilitatsiooni keskused; 4. Järelravi, rehabilitatsioon päevakeskused, kus tegutsevad väljumisprogrammid
• Mitte kunagi ära vaidle • Kuula seda mida inimene tahab öelda, mida ta ei taha öelda ja mida ta ei suuda öelda ilma abita • Aita inimesel oma tundeid selgitada • Ära unusta, et oled seotud olukorraga mida vaatled • Ole avatud • Ole paindlik • Ole loomulik Kohad kus nõustamine toimub(McLeod, 2007;32): • Erapraksis – üldiselt on tegemist kõrgelt kvalifitseeritud ja kogenud praktikutega • Kolmanda sektori nõustamiskeskused – seal töötavad nõustajad kes on vabatahtlikud või saavad professionaalidest vähem palka • Vaimse tervishoiu süsteemis pakutav nõustamine – pakuvad nõustamist tavaliselt kliinilised psühholoogid, psühhoterapeudid, psühholoogid, õde-terapeudid, kunstiterapeudid ja esmatasandil nõustajad • Nõustamise erivaldkonnad – on spetsialiseerunud kindlat tüüpi probleemide suhtes näiteks 4 söömishäired, narkootikumid, alkohol jne
sattumise korral. Rakendunud usaldusliinid on sagedamini ellu kutsutud täiskasvanute murede ärakuualmiseks kui laste probleemide lahendamiseks. Hollandis on kõrvuti laste vältimatu abi liiniga loodud ka laste vägivalla ennetuskeskused, kus spetsialistid aitavad lahendada tekkinud kriisisituatsioone ja nõustavad pöördujaid õige käitumisviisi valikuks (Ministry of Health, Welfare and Sport 2000,84) Kuigi Eestis on loodud ja toimivad mitmed laste ja noorte nõustamiskeskused, puudub meil veel hetkel hästi töötav ning kõikidele abivajajatele kättesaadav abi- ja nõustamissüsteem. M. Rosental ja K. tilk rõhutavad, et süsteemi olemasolu kõrval on samaväärse tähtsusega ka kättesaadavus noortele, mis eelkõige tähendab head informeeritust abi ja nõu saamise kohtadest (Rosental ja Tilk 1999, 93). Noori abivajajid on palju, kuid mitte kõigini pole jõudnud senised kampaaniad ning levitatud info, mistõttu laste ja noorte
ruumilistest piirangutest Kohandatud Bettsi & Neiharti (1988/2009) alusel. LISA 7 149 LISA 7. Nõustamiskeskused Täpsemat teavet karjäärinõustamise kohta ja karjäärinõustamise teenust osutavate keskuste kohta vt veebilehelt www. rajaleidja.ee (keskuste täpse- mad aadressid ja kontaktid leiate interaktiivselt kaardilt http://www.raja- leidja.ee/?id=102589). Karjäärinõustamiskeskused (seisuga 07.11.2009 www.rajaleidja.ee and- metel): Tallinna karjäärikeskus Aadress: Katleri 2a, Tallinn 13915 ja Suur-Ameerika 35, Tallinn 10122 Telefon: 646 6727 ja 641 8813 E-post: [email protected] www
programmi otstarbekuse üle koolides ning lasteaedades Samuti vajate abi, kui lapsel on juba v älja kujunenud (Smith, 1994; Olweus, 1996; Limmer, 1997; Petermann, 1997). vägivaldne käitumishälve. Abi annavad sotsiaalametid, Sellised programmid peaksid olema igas koolis ja lasteaias noorte nõustamiskeskused, lastearstid, lastepsühhiaatrid standardsed. ja -psühholoogid, lastekaitseasutused, kriisiennetuskes- Võtke osa lastevanematele mõeldud kasvatus- ja suhte- kused, politsei ja ka kohalik kirikukogudus. Arendage teemalistest loengutest (Penthin, 1998). Sellised pedagoogili- ennast! se ning psühholoogilise suunitlusega vestlusringid on väga ka- sulikud
õpilasüritused 1 646 000 1 646 000 0 0 0 0 1 646 000 meediaväljaannete toetamine 800 000 800 000 0 0 0 0 800 000 maakondlikud nõustamiskeskused 2 000 000 2 000 000 0 0 0 0 2 000 000 üldharidusvaldkonna tegevustoetused koostööpartneritele 1 306 400 1 306 400 0 0 0 0 1 306 400
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
