muutemorfeemid (vormitunnused järgnevad liidetele) 17. TÜVEKUJU e sõnatüve fonoloogiline kuju on sõna fonoloogiline väljendusvorm. Viitab sõna struktuuritüübile. Noomeni ja verbi lihttüved on sarnase fonoloogilise koostisega. Tüüp. lihttüvi on ühe-v kahesilbiline vokaaltüvi (maa, jää, too-ma), aga ajal. kulumise tõttu on e.k ka palju konsonantlõpulisi ühesilbilisi lihttüvesid (jalg, seis-ma) 18. SELGE TULETIS. Alussõna on lekseem, liitel on eristuv tähendusfunktsioon. Alussõna ja liite eristamist toetab tähendusseos ja samade morf olemasolu teisteski sõnades. Nt. jäätis, purjekas, sõnum ÄHMANE või VÕIMALIK TULETIS Tähendusseos alussõnaga ei ole selge v ootuspärane; alussõna ei ole tuntud; alussõna ei ole lekseem, vaid kinnistüvi; alussõnas on toimunud fonoloogilisi muutusi, mis ei võimalda seda üheselt
sinimustvalge. Prefikssoidid e pooleesliited: ala-, üli- Sufiksoidid e pooljärelliited:-võitu, -ohtu, -mees Liitverbid: liitsõnad, mille põhisõnaks on verb: alahindama, kuumsuitsutama, ristküsitlema. Liitverbide moodustusmallid: · Määrsõna + verb · Käändsõna nimetavas + verb · Adj + verb · S + verb Tüvi lihttüvi e juur (käsi/lane, käe/line), tuletatud tüvi (käsitle/mine, käsitse/ja) või liittüvi (käsitöö/line). Tuletusalus e alussõna sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletustüvi liite ees olev tüvevariant. Tuletuse alustüveks võib olla ka niisugune juurmorfeem, mis lekseemina ei esine. Tuletusliide modifitseerib alussõna tähendust, muudab sõnaliiki. Deverbaalid verbist tuletatud Denominaalid noomenist tuletatud Sõnapesa kõik sama juure tuletised Kolme tüüpi tuletusliited:
MUUTMISVERBID Reet Kasik „Sõnamoodustus“ (2015: 121-125) Muutmisverbid ehk resultatiivid nimetavad sündmust selle tulemuse kaudu. Moodustuspõhja märkiv liide väljendab tegevust, alussõna selle tegevuse tulemust. Tulemus võib olla asi (pilbastama) või omadus (avalikustama), mis verbiga väljendatud tegevuse tulemusena tekib. Ka muutumisverbid väljendavad suhet sündmuse ja selle tulemuse vahel, aga erinevalt muutumisverbidest on resultatiivid tegevusverbid. Muutmisverbe tuletatakse regulaarselt ta-/da- ja sta-liitega. Selles tähenduses on ka nda-tuletisi, i-tuletisi ja nulltuletisi, aga need tuletustüübid ei ole uudisõnade moodustamisel produktiivsed.
higi-ne). gitava asja väiksust või armastusväärsust (pojakesekesekene). Peale sõnaliigi liigitatakse tuletusliiteid ka selle järgi, kuidas nad Selline sama tuletussufiksi teoreetiliselt piiramatu kordamisvõi- muudavad alussõna (tuletusaluse) tähendust: malus on vähemalt Euroopa keelte hulgas ainulaadne. 1. Liited, mille abil moodustatakse uusi, alussõnast täiesti eri- Rikkalikud Tuletusele lähedane, kuid siiski erinev nähtus on helijäl-
pigem seotud kui vaba, esineb koos järgneva vormitunnuse või tuletusafiksiga. Ning mõnikord on seotud tüvi unikaaltüvi, nt kibu-, lau-. o Muutuvates sõnades seisab tüvi üksi (mees, mehe) või eelneb muutemorfeemile (mees+t). o Muutumatutes sõnades on tüvi ja sõna samad (juba, eile). Tuletusliide ehk afiks on seotud morfeem, mille ülesandeks on uute tüvede moodustamine. [Tuletusliide modifitseerib alussõna tähendust.] Tuletusliidete mõju tuletusalusele sõnale: 1. Modifikatsiooniderivatsioon: Sõnaliik ja süntaktilis-semantiline funktsioon lausestruktuuris ei muutu: maja > majake, vaatama > vaatlema. 2. Muutederivatsioon: Sõnaliik ei muutu, kuid süntaktilis-semantiline funktsioon muutub: mägi > mägilane, pall > pallur. 3. Muutederivatsioon: Tuletus viib sõna ühest sõnaliigist teise: õnn > õnnetu, puhuma > puhur. 1
a) Liited, mille abil moodustatakse uusi, alussõnadest täiesti erinevaid mõisteid. Näiteks sõnast söök liite –la abil moodustatud sõna söökla tähistab uut mõistet (söömis koht). b) Liited, mille abil ei moodusta täiesti uusi mõisteid, vaid ainult täpsustatakse sõna tähendust. Näiteks täpsustab liide –ke(ne), liitudes sõnale lilleke, seda, et tegemist on väikese või armsa lillega. c) Liited, mis muudavad alussõna sõnaliiki. Näiteks moodustub liide –us enamasti omadussõnadest nimisõnu (kade-kadedus), liide –ne aga nimisõnadest omadussõnu (vesi–vesine), ning liide –sti omadussõnadest määrsõnu (kõva- kõvasti) Liitmine- koosneb kahest või enamast tüvisõnast, kuid seda mõistetakse ühe sõnana ehk sellel sõnal on terviktähendus. d) Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on ebasümmeetriline, kus
Tuletusalus. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ürg+ne, kala kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks eesliide. Eba-, (poolprefiks mitte). Sufiks järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm kammima, kuiv kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja lauljanna) Liide võimaldab muuta tuletusaluse sõnaliiki vastavalt sellele,millise lauseliikmena sõna esineb. (arukas om, arukus nim, arukalt määrus) Tuletise tähendus. Tuletustüve ...
Tuletusliidete abil saab moodustada käänd-, pöörd- ja määrsõnu, liited annavd sõnadele uusi tähendusi. Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõna täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna 2. Tuletusalus. Liide. Tuletis. Tuletuspesa. Tuletusalus e alussõna – sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletusliited – väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja. Tuletise ehk derivaadi osad on tuletustüvi ja tuletusliide. Sõnapesa ehk tuletuspesa – kõik sama juure tuletised 3. Liidete produktiivsus ja aktiivsus.
Ilma nendeta poleks lauset. Lihtlauses on üks öeldis, liitlauses kaks öeldist. Nt: Ma läksin õue. ,,Läksin" on öeldis. · Eesti keele leksikoloogia (sõnamoodustus): 1. Liitmine Liitmisel liidetakse kokku kaks või enam tüvisõna. Nt: must + sõstar mustsõstar 2. Tuletus Tuletusel liidetakse kokku tuletustüvi ja liide. Nt: must + jas mustjas 3. Lühendamine Lühendamisel kaob alussõna lõpuosa ja säilib algusosa. Nt: linformatsioon info 4. Konversioon - Konversiooni puhul muutub sõnatüve sõnaliikteiseks ja tuletusliidet ei lisandu. Nt: julge + ma julgema 5. Tüvekordus Tüvekordusega kaasneb mõningane muutus tüvisõnas. Nt: pudi pudi-padi · Eesti keele jätkusuutlikus: Arvan, et eesti keele tähtsus riigis väheneb. Eesti võib olla küll de jure
Vene keeles eelistatakse selle asemel tuletisi. (Õim 1983: 27) Värvide kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt kolme mõõdet: toon, intensiivsus ning värvi heleduse ja tumeduse skaala. Asta Õim kasutab artiklis samu dimensioone, et illustreerida, millist tähendust lisavad sõnad, millele liidetakse põhivärvitoonid. Näiteks värvinimetuses tulipunane lisab liide tuli värvile juurde intensiivsust ning õrn värvinimes õrnroosa annab edasi intensiivsust ning ka tooni. Alussõna, millele lisatakse värvisõna, võib olla nimetavas või omastavas käändes, harva on see ka määrsõna. Õim mainib ka, et okasionaalsete värvinimetuste moodustamisel on aluse sõna valik piiritu ning mida loomingulisem on lisatud sõna, seda eredam kujutluspilt värvist tekib. (Õim 1983: 27–28) Vene keeles kasutatakse liitsõnalisi värvinimetusi vähem kui eesti keeles. Erinevalt eesti keelest ei kasutata nimisõnalisi alussõnu ning esimeste osistena kasutatakse
annaabi.ee 
