Muusika KT (0)

Muusika KT



19. sajandi kaunid kunstid ● Romantismiajastu - suured ja äärmuslikud emotsioonid - lakkamatu õnne ja armastuse otsimise teema - õnnetud lõpud - eluarmastusega kokku ei saada või väga hilja/pettumusega - Nt: “Toomas Nipernaadi”; Schubert - “Ilus möldrineiu”; ● Kogu 19. sajandi eelistatuimad teemad 1) Ajalugu (sündmused, eriti kasutatakse oma rahva ajalugu) 2) Muinasjutt (fantaasia, müütilised olendid) nt “Metsluiged”; “Väike merineitsi”; 3) Looduse teema 4) Reisimine (idamaade teema) ● 19. sajandil hakkavad paljud väikerahvad püüdlema vabariigi poole - algab rahvuslik ärkamine - I korda ajaloos rõhusid ka kunstnikud rahvuslikkusele - Kunstides (sh muusikas, ooperis) kasutatakse oma rahva keelt - Muusikas hakatakse ära kasutama ka rahvatantse/laule - Hoo saab sisse pärimuskultuur, kogutakse vanu pärimusi - Tekivad rahvuslikud koolkonnad - Kõikides kunstides liigutakse äärmuslike mahtude poole (nt luule esitamine läbi muusika; lühižanrid) - Palju kasutatakse sümboleid/kujundeid - Tohutult palju surmasümboleid nt: 1) muusika tuleb ülevalt alla (“Fantastiline sümfoonia” viimane osa ja kirikuviis dies iral) 2) vesi (võimalus lõpetada piinad) 3) talv (viide vanadusele ja surmale) nt Schubert - “Talvine teekond”


4) vares 5) must loor (lein), vastandudes valgele loorile (nn süütus) Eesti muusika 19. sajandil ● Laulupidu (1869) - tekkis traditsioon - üritus, millega tähistati 1819 pärisorjuse kaotamist - 1869 möödus sellest tähtpäevast 50 aastat - Laulupeo idee käisid välja baltisakslased, kellelt eestlased idee ka endale võtsid - Eestvedaja: Johann Voldemar Jannsen - tegi mitmetele lauludele eestikeelsed sõnad - 20ndatel tekkis Eesti Rahvusringhäälingu orkester, millest sai ERSO, sealt edasi said tuntuks dirigendid: Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Anu Tali, Kristiina Poska, Tõnu Kaljuste, Eri Klas - Moodustati Laulu- Ja Muusikaseltse juba 1906 ehk enne EV - Tartusse “Vanemuine”, mis teeb veel ka sõnateatrit - Tallinnas Laulu- ja Mänguselts “Estonia” - Mõlemast kujunesid välja teatrid - Mõlemas esitatakse muusikalist teatrit tänapäevalgi - Pärnus LJMS “Endla” - Narvas LJMS “Ilmarine” - Viljandis LJMS “Koit” ● Koole hakati looma, sest M. Luther oli loonud teesid, et inimene usu poole pöörduks 1) soovis emakeelset jumalateenistust 2) inimene peab osalema laulmisega jumalateenistusel 3) inimene peaks peale kirikut samuti K. õpetuse järgi elama, selleks vaja emakeelset Piiblit


● NB: järelikult on vaja inimesi lugema õpetada, on vaja koole, mis puudutas ka Eestit - Eestis olid siis külakoolid, lapsed tulid kooli talveks - koolis õpetati lugemist, katekismust (piiblilugusid, 10 käsku, nooti, laulmist, rehkendamist) - Sealt pärineb Eesti koori/laulukultuur - Kirikute laulupeod ● Eelnev oli eeldus laulupeo tulevikuks - Jaanipäeva paiku peeti pidusid, seega taheti siis pidada ka laulupidu, iga 5. a. tagant - 19. sajand toimus kokku 6 laulupidu - I laulupidu 1869 kesti KOLM PÄEVA 1) rongkäik, kõned, vaimulike laulude kontsert 2) ilmalike laulude kontsert 3) kooridest parima väljaselgitamine (võistlus) - laulupeol oli umbes 850 inimest - algselt lubati laulda vaid meestel - ametlikult segakoorid alates 4ndast laulupeost - lapsed 7ndast - 30ndatel aastatel pandi kokku ka tantsupeoga - Nõukogude ajal tekkisid ka koolinoorte laulupeod - Koolinoortepeod pidid toimuma üle ühe aasta - Hiljem ka võrukeelne laulupidu: Umapido - Üllar Saaremäe korraldab punklaulupidusid - Öölaulupeod - Vaimulikud laulupeod - (I) Eesti Vabariigis toimus 4 üldlaulupidu, repertuaaris Eesti heliloojate looming


● Janis Cimze - tema koolis õpiti muusikat, õpetajate kooli eestvedaja - selle kooli lõpetas eestlane Aleksander Saebelmann Kunileid, kes oli esimene eestlane, kes tegi ilmalikud koorilaulud - Laenatakse lugusid, tehakse eestikeelseks - Samuti laenati Soomlaste lugu, millest sai Eesti hümn - F. Pacius oli saksa helilooja - I laulupeol kanti I korda ette Eesti hümn HELILOOJAD ● Esimesed asjaarmastajad heliloojad (kes polnud saanud eriharidust muusikakoolis) - Esimesed muusikakoolid loodi alles 19. sajand Venemaal 1) 1862 Peterburi konservatoorium 2) 1866 Moskva konservatoorium - CIMZE - tema kooli kasvandik A. S. Kunileid - F. Saebelmann, kelle kuulsaim lugu: “Kaunimad laulud” ● Karl August Hermann - pärit Põltsamaalt - õppis palju keeli - kodune keel saksa keel - polnud eestlaste poolt omaks võetud - sai õpetaja paberid - teda ei võetud Peterburi konservatooriumisee - juhatas koore - lõpetas saksamaal doktorikraadiga filosoofia - Eestis sai Postimehe peatoimetaja koha - hakkas välja andma Eesti muusikaajakirja Postimehe lisaväljaandena - “Laulu Ja Muusika leht” - Ajakirjas tutvustas Lääne heliloojaid


- kirjutas tähtsaimatest asjadest - õpetas rahvale ajakirjas nooti, viiulimängu - Laulunoodid lehes - Infokanal muusika kohta - Tutvustas muusikaterminoloogiat, Itaalia keelseid väljendeid - Kutsus inimesi üles rahvalaule koguma - tõi Eesti keelde uusi sõnu (nt haritlane, õpetlane, õpilane) - kirjutas u 300 laulu - I korda proovis luua muusikateatrit - Lauleldus: “Kungla rahvas”; “Oh laula ja hõiska”: PROFESSIONAALID ● Enamus olid käinud Peterburi konservatooriumis - Korsakov - Suunas õpilasi/heliloojaid Peterburis võtma kasutusele rahvalaule - Esimesed professionaalid: 1) Aleksander Läte: põhiliselt koorilaulud, pani Tartus kokku esimese sümfooniaorkestri 2) Konstantin Türnpuu: põhiliselt meeskoorid, lõi Eesti Meeste Seltsi EMS 3) Esimene naishelilooja Miina Härma (Hermann): oli K. A. Hermanni õpilane, tuntud orelimängija, paljude laulupidude üldjuht, tema laulud on jaotatud kome etappi: 1. Isamaalised laulud 2. Lüürilised laulud (nt “Ei saa mitte vaiki olla”) 3. Rahvalauluseaded (nt “Tuljak”) ● Esimene, kes lõpetab professionaalina: - Rudolf Tobias - I kes hakkas kirjutama SÜMFOONILIST KANTAATI - ehk teose esitamisel on vaja ORKESTRIT + KANTAAT (solistid+koor)


- I kantaat: “Johannes Damaskusest” - Tobias: Eesti I orkestri AVAMÄNGU autor - on kirjutanud I KLAVERIkontserdi - on Eesti muusikasse toonud I KEELPILLIkvartetti (2 viiulit + vioola + tšello) - I ORAATIUM Eesti muusikas: “Joonase lähetamine” - Kullamaa - seotud tema perekonnaga - Mängis väga hästi orelit - käis Haapsalus koolis - Katarina von Gernet andis Tobiasele klaveritunde - Tobias oli esimene, kes lõpetas helilooja/komponisti diplomiga - Tartus sai temast kooli poiste muusikaõpetaja - pani kokku poistest keelpillikvarteti - Selles mängis ka Heino Eller - Tobiasest sai Saksamaal Berliini Kõrgeima Muusikakooli õppejõud, näitas ette oma oratooriumi - Võttis osa I Maailmasõjast, selle tõttu nõrgene hiljem tervis, suri - Tobias kaevati üles ja toodi Eestisse, maeti Kullamaale ● Heino Eller - põhiliselt instrumentaalmuusika, orkestrimuusika - Näide: “Kodumaine viis” - kirjutas ühe koorilaulu - proovis Venemaal viiulit õppida konservatooriumis - mängis aga oma käe ära - Jätkas õigusteaduse õpingutega - Läks uuesti konservatooriumi, lõpetas helilooja paberitega - oli Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis õppejõud - 1919 avati Eesti ESIMESED MUUSIKAKOOLID 1) Tartus: Täna “Heino Elleri kool”


- seal õppis ka Eduard Tubin (peetakse üheks kõveimaks sümfoonikuks, kirjutas esimese balleti “Kratt”, 2 ooperit, põgenes Rootsi), kelle õpilased olid nt Valter Ojakäär, Lepo Sumera, Arvo Pärt 2) Tallinnas Kapp (Tallinna konservatoorium) - Eestisse jääb püsima Tallinna Riiklik Konservatoorium TRK - Tänapäeval Eesti Muusika ja Teatri Akadeemia EMTA - Luuakse ka G. Otsa nim. Muusikakool - Lastemuusikakoolide võrk ● Mart Saar - Pärit Viljandimaalt - Elas soo keskel - teda mõjutas tugevalt loodus - paistis silma oreliga - oli õppinud kompositsiooni 1) Kirjutas palju soololaule 2) Kirjutas palju klaveriloomingut + skizze (vabatahtlik osa) 3) Koorilaulud, palju rahvalauluseadeid - loo näide: “Leelo” ● Cyrillius Kreek - isal oli kange iseloom - elas Ridala kiriku juures - mängis puhkpille - lõpetas Peterburis kompositsiooni - oli nõudlik muusikaõpetaja - muusikatunnis mängis õpilastele klaveril muusikat ette - Nõukogude võimud keelasid tal õpetamise ära - hakkas tegema puhkpillidele seadeid - elas Haapsalus - kirjutas palju koorilaule


- oli ka rahvalaulude koguja - kogus ka vaimulikke viise - andis neist välja kogumiku - muusikanäide: “Mu süda ärka üles” ● Evald Aav - kirjutas ESIMESE OOPERI “Vikerlased”