massist, nabaväädi verest, täiskasvanult. Tüvirakke kasut.: Naharakkude asendamisel(põletus); Südamerakkude asend. (Infarkt); Ajurakkude asend.(Alzheimer), Kõhunäärmerakkude asend.(suhkruhaigus) Kloonimine-vegetatiivse paljunemise teel saadud järglased,kes omavahel ja vanematega on geneetiliselt peaaegu identsed. Eesmärgid: kloonitud lapse sünd, tüvirakkude tootmine(ravimise eesmärgil) Biotehnologia- Tehnoloogia organismide siginemise ja pärilikkuse muundamiseks, põhjneb bioloogilistel protsessidel. Transgeensed organismid-(GMO) organismid kelle genoomi on siiratud mõne võõr liigi geene. Kasutus valdkond-viirusekindlad viinamarja sordid, A-vitamiini rikkas riis, Fluorestseeruvad kalad; Eelised-haiguskindlamad ja paremini säilivad taimed;tootlikumad loomad;Puudused-keerukas,vaevaline ja kallis protseduur, suur risk eluohtlike mutatsioonide tekkeks; Geeniteraapia-normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimesele
7. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C.
haldusmentluse seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega 4)Elektriseadme tootja ja levitaja kohustusele ning turujärelvalvele kohaldatakse toote ja teenuse ohutuse seadusest käesolevast seadusest tulenevate erisustega Terminoloogia Elektripaigaldis-üksteisega ühendatud elektriseadmete ja –juhtide kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt. ruumi,korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade -Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks,edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod,lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Juhe – hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Isoleerkatteta(paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); viimane võib olla ühe- või mitmesooneline. Juht – elektrienergia või elektrilise signaali edastamiseks ettenähtud juhtmete, kaablite, lattidejms üldnimetus.
4. Elektriseadme tootja ja levitaja kohustustele ning turujärelevalvele kohaldatakse toote ja teenuse ohutuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Elektripaigaldis - kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt. ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade – Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. – üksteisega ühendatud elektriseadmete ja –juhtide teatud otstarbega ja – elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, “pingestatud”). NSV Liidus tähistati
modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Looduskaitse- elukeskkonna, loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse säilituamine. Meditsiin- uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamisega, haiguste, nende diagnoosimise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega. Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside raknedamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks Geenitehnoloogia- molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Mis on biotehnoloogia? Bioloogiliste protsesside raknedamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks.
väheneb, pinge ,,tõukab" elektronid samasuguse laengu tõttu siirde poole ja laengud saavad siiret ületada, sest vastaslaengud tõmbuvad. Edasi liiguvad laengud kuni pinge tekitajani. Transistor koosneb kahest järjestikusest vastupidisest pn-siirdest. Transistor koosneb kahest ühendatud dioodist. TRANSISTOR- (ingl. transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. · Väljatransistor ehk unipolaartransistor- pooljuhtseadis · Bipolaartransistor- kolm auk- ja elektonjuhtivusega kihti Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali · Leiutati 55 aastat tagasi. Pani aluse kogu elektroonikatööstuse ja nüüdisühiskonna arengule. Transistor on elektrilambist: · Palju väiksem- isegi kuni tuhandeid kordi · Ökonoomsem- eraldub vähem soojust · Mehaaniliselt vastupidavam
omadused ja mis on ette nähtud mõõtmiseks. Jaotatakse viide rühma: 1. Mõõdud- seadeldised mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks. Kaaluvihid, nihikud. 2. Mõõtesüsteem- mitmest mõõtevahendist koostatud seadeldis. 3. Mõõteriist- mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid vaatlejale vahetult tajutaval kujul. Osutmõõteriistad, klaas-vedelik termomeetrid, multimeeter. 4. Mõõtemuundur- mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks ja pole varustatud vahendiga vaatlejale vahetu indo saamiseks, puudub näiduseadis. Mõõtevõimendi, termopaar. 5. Abimõõtevahend- kontrollitakse mõõteriista töötingimusi, füüsikalisi mõjureid jne. Normaal- ja töötingimused- mõõtevahendil on lubatud mõõtevead, põhiviga kõige tähtsam, näitab max viga normaaltingimustel, kõige täpsem. Töötingimustel täpsus juba langeb. Elektrilisedmõõteriistad- vahendid, millegae teostatakse elektrilisi mõõtmisi.
Elektrimootor Elektrimootor leiutati aastal 1892. See on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks. Kui elektrimootorit poleks leiutatud, oleks praegu väga palju teisiti ning inimene, kes on harjunud tänapäevaste mugavustega, ilmselt ei suudaks elu ilma selleta ette kujutada. Alljärgnevalt on toodud mõned näited, mis oleks teisiti: 1) Puuduksid paljud kodumasinad, mis on inimese igapäeva elu jaoks hädavajalikud. 2) Ei töötaks veesüsteemid, mis teeks inimeste elu väga palju raskemaks.
me anda tuumale piisavalt energiat. · Küllaldase energia olemasolul võivad tuumad · Ühineda · Ümber korralduda · Laguneda Neid protsesse nimetatakse tuumareaksioonideks Tuumareaktsioon-aatomituumade muundumine põrkumisel mingi elementaarosakese või teise tuumaga ja radioaktiivne lagunemine · Alkeemia - soov muuta lihtaineid, keemilisi elemente. (Au) 4.16. saj. · Tuumade muundamiseks- vaja suurt energiat (106 x) · keemilise elemendi olemus määratakse sügaval aatomi sees tuumas · esimene tuumareaktsioon 1919.a. E.Rutherford · Tuumareaktsiooniks nim aatomituumade muundumist vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Seoseenergia · Tuuma seoseenergia. Kujutame ette, et tahame teineteisest lahutada kaht tuumajõududega seotud prootonit-neutronit. Selleks kulub teatud hulk tööd (või kulutada sellele vastav hulk energiat)
Elektromagnetvõnkumised 1. Milleks on võnkeringi vaja? Et tekitada suure sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Võnkering tekib kõrgsagedusel, on vajalik energia muundamiseks. 2. Thomsoni valem Määrab kindlaks võnkeringi omavõnkesageduse sõltuvuse mahtuvusest ja induktiivsusest. 3. Millest sõltub periood? Võnkeringi induktiivusest L ja kondensaatori mahtuvusest C. 4. Lainepikkus, periood, sagedus Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f või lainepikkusest λ. 5. Elektromagnetlainete skaala 6. Kuidas raadiolaineid liigitatakse? Lainepikkuse järgi – *pikklained üle 1000 m
RAKENDUSBIOLOOGIA- teadus, mis seisneb biolooga põhiharude avastatud seaduste ja loodud teoorita epraktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. BIOTEHNOLOOGIA- bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnol. mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. HETEROOS- tähendab hübriidi üleolekut oma vanematest ühe või mitme tunnuse poolest. ANTIBIOOTIKUMID- peamiselt hallitusseente ja oa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. EMBRÜOSIIRDAMINE- ebrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks
3. Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste summana. Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdLsina*1/rruut a(alfa) on nurk vooluelemendi IdL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. 4. Transformaatoriks nim elektromagnetilist seadet, mis on mõeldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks. Trafo ülekandearvuks kutsutakse trafo sekundaar- ja primaarmähiste keerdude arvu suhet. Autotrafoks nim trafot, mille alampingemähiseks on osa ülempingemähisest. 5. Kõige levinum on kehade soojendamisest saadud helendumine. Seda helendumise liiku kutsutakse soojukiirguseks. See on ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehag olla tasakaalus. Soojuskiirgus esineb mistahes temp
Valgusdioodid leiavad tööd indikaatoreina elektroonikaseadmeis, tekstide ja numbrite kuvamises jms. Ka pooljuht laserid on loomuselt valgusdioodid. Mis on transistor? Kus kasutatakse? Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimises. Valmistatakse ränist. Kasutatakse binaarkoodi modelleerimiseks. Mis on kiip? Kus seda kasutatakse? Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk imepisikesi, mõnemikromeetrilise mõõtmetega transistoreid koos lülitusse kuuluvate takistite,
peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, elektrivõnkumiste võimendamiseks kõigis sagedusvahemikes ning tüüritavate elementidena raadio- ja elektronseadmetes. Dioodi kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Fotoelement-Kasut kiirguste avastamisel, kujutise edastamisel jne. 58. Fotoelement . Fotoelektriline seadis, mille töö põhineb kaaliumist või baariumist
organismid) Bioonika-Bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Küberneetika-Teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise seaduspärasustest masinas, elusolendis ja ühiskonnas. Biotehnoloogia- Bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Bakterid toiduainetes-Funktsionaalsete toitude juures, mis puudutavad seedesüsteemi ja immuunsüsteemi. Ensüümide tootmiseks(värvaine) Antibiootikumis-Need on ravimid mida kasutatakse bakter haiguste raviks. Neid toodetakse bakterite ja seente poolt. Bakterid biotõrjes- Baktertoksiin putukate vastu(bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi) Reovetepuhastamine(Aeroobsed bakterid, kes lõhustavad orgaanilisi reoaineid)
loovutavad doonorid kui ka elektrone haaravad ning valentsitsooni auke jätvad aktseptorid. Doonorlisandiga (valdavalt elektronjuhtivusega) pooljuht on n-pooljuht, aktseptorlisandiga (valdavalt aukjuhtivusega) pooljuht aga p-pooljuht. 3.1. Siirdekiht p- ja n-pooljuhi vahel, pn-siire juhib elektrivoolu ainult suunas p- poolmelt n-poolmele; seetõttu toimib vahelduvvooluringi lülitatud pn-siire (diood) alaldina. 3.2. Transistor on pooljuhtseadeldis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. 3.3. Nüüdielektroonika põhielement kiip ehk terviklülitus, milles mõne cm² suurusele pooljuhtplaadikesele on koondatud suur hulk [~10...10(kuuendas astmes :D)] üliväikesi transistore ühes lisadetailidega, mis toimivad koos tervikliku võimendi, protsessori vm. seadmena. *Tõkkekihi tekkimine. p-pooljuhis on palju auke, n-pooljuhis palju elektrone. Laengukandjate erinevus hakkab läbi siirde rekombineeruma. Siirdealas jäävad n-
Tallinn 2007 Maa siseenergia e. geotermaalenergia Maa siseenergiat nimetatakse geotermaalenergiaks. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Nendel aladel, kus termaalvesi (kuni 200 °C) paikneb maapinna lähedal (eriti vulkaanilistel aladel) on tinglikult taastuv energiaallikas, mida on võimalik kasutada energia muundamiseks. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s,
Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil. · http://www.youtube.com/watch?v=KIAGax2ffN Pooljuhtkamber · Pjk kujutab endast tuhandeid poojuhtdioode. · Pooljuhtdiood ehk diood on kahe elektroodiga pooljuhtseadis, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas. · Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, elektrivõnkumiste võimendamiseks kõigis sagedusvahemikes ning tüüritavate elementidena raadio- ja elektronseadmetes. · http://www.youtube.com/watch? v=AqzYsuTRVRc
ise. 2H20 = 4H+ + O2 Valgusstaadiumis moodustub reduktiivjõud NADPH+H+, mis on vajalik pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Valgusstaadiumis sünteesitakse ka ATP kui rakus on olemas fosfaatioonid, ADP ja vastav ensüüm (ATP-süntetaas). Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel Järgnevateks reaktsioonideks pole enam valgust vaja. Siin kasutatakse salvestatud ATP-d ja vesinikioone CO2 sidumiseks ja biokeemiliseks muundamiseks. CO2 tuleb õhulõhede kaudu õhust ja see seotakse 5 süsinikuga ühenditele. Selle tulemusena moodustub 6 süsinikuga ühend, mis on aga ebapüsiv ja laguneb 2-ka 3 süsinikuga ühendiks. Neid ühendeid kasutataksegi glükoosimolekulide sünteesiks. Et aga glükoos rakku ei kuhjuks, on vaja see kiiresti sealt ära transportida. Transportimiseks moodustub kloroplastides glükoosimolekulidest sahharoos, mis on stabiilne transportsuhkur
kondensaatorit ei läbi)
Sõltub: 1)vahelduvvoolu sagedusest (pöördvõrdeliselt, suurem sagedus = väiksem
takistus)
2) kondensaatori mahtuvusest (pöördvõrd, väiksem mahtuvus = suurem
takistus)
XC = 1/*c
8. Trafo - seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel
Ülekande arv näitab kas pinget tõstetakse või alandatakse.
K = 1 pinge ei muutu 0
Pilet 7 1. ideaalse gaasi olekuvvõrrand deaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus [1] Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul pV=nRT kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 2.Elektrigeneraatori tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auruhüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine:
Moodustunud hapnik väljub lehest läbi õhulõhede ja seda kasutavad hingamiseks teised taimed ja loomad ning ka seesama taim ise. Valgusstaadiumis moodustub reduktiivjõud NADPH+H+, mis on vajalik pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Valgusstaadiumis sünteesitakse ka ATP kui rakus on olemas fosfaatioonid, ADP ja vastav ensüüm (ATP-süntetaas). fotosüsteemid (klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega, vajalikud valgusenergia muundamiseks) moodustuvad kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. ● Fotosüsteem II – kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooniks e fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil moodustub molekulaarne hapnik (O2), eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. 2 H2O -> O2 + 4 H+ + 4e.
Sekundaarmähise keerdude arv on n2. Muutuv magnetvoog läbib nii primaar- kui sekundaarmähise poolt piiratud pinda, mille tõttu neis indutseeritakse emj. n1 u1 Transformaatori ülekandearv k = . Sõltuvalt mähiste keerdude arvu suhtest on pinget n2 u2 tõstvad ja pinget alandavad transformaatorid. Elektrigeneraator elektrimasin mehaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks. Koosneb magnetvälja tekitajast (püsi- või elektromagnet) välja magnetilise induktsiooniga B ja selles nurkkiirusega pöörlevast N keeruga mähisest (rootorist), mis ümbritseb pinna pindalaga S. Mähises indutseeritud emj E: E = N B S sin t , st indutseeritakse harmooniliselt võnkuv (sinusoidaalne) emj. Ülekandeliinid on valmistatud elektrijuhist (metallist) ja omavad elektrilist takistust R.
Transistorid Mis on Transistor Transistor on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Transistorite Erinevus Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistoreid valmistatakse ränist. Vaid väga kõrgsageduslikud mudelid gallium-arseniidi ja analoogsete materjalide baasil. Bipolaartransistorid Bipolaartransistor on transistor, mis koosneb kolmest auk- ja elektronjuhtivusega kihist ja kahest nendevahelisest pn-siirdest.
Aruanne Dekooder Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Tabeli järgi hakkame koostama valemeid. DCBA 0000 0 abcdef 0001 1 bc 0010 2 abged 0011 3 abgcd 0100 4 fgbc 0101 5 afgcd 0110 6 afgcde 0111 7 abc 1000 8 abcdefg 1001 9 abcdfg 1010 A abcefg 1011 b cdefg 1100 C adef 1101 d bcdeg 1110 E adefg 1111 F aefg
seetõttu toimub vahelduvvooluringi lülitatud pnsiire (diood) alandina ( joonis pooljuhtdiood juhib voolu vaid ühes, pärisuunas), ( joonis pooljuhtdiooni voltamperkõver (tunnusjoon), nõrka vastuvoolu tingib omajuhtivus), ( joonis pooljuhtdioodi läbilõige Iisolaator, Khermeetiline kest, Ppnsiirdega pooljuhtkristall, tingmärk) TRANSISTOR Transitor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Kui kaks pnsiiret luuakse vastasjärjestuses (nt np ja pn), saadakse transistor. ( joonis npn ja pnp transistori läbilõige ja tingmärk kummagi transistorvõimendusastme lülitusvisandil) http://www.abiks.pri.ee Transistor oleks nagu kahe dioodi ühend, dioodidel on ühine ppoolne (npntransistoris) või npoolne (pnptransistoris)
pinge alandamiseks · Jaotatakse püsi- ja muuttakistiteks Elektriahelate koostisosad · Kondensaator · Põhiliselt kasutatakse ära kondensaatori mahtuvust ehk võimet koguda laenguid · Jagunevad püsi- ja muutkondensaatoriteks Elektriahelate koostisosad · Induktiivpoolid · Põhi parameeter on induktiivsus ehk võime salvestada energiat magnetväljana Elektriahelate koostisosad · Trafo · Kasutatakse vahelduvpinge muundamiseks ja ahelate eraldamiseks Elektriahelate koostisosad · Toiteallikas · Muundab mõnd muud energiat, näiteks keemilist energiat energiat, elektrienergiaks Kasutatud kirjandus · R R. Lahtmets Lahtmets, "Elektrotehnika Elektrotehnika I alalisvool" alalisvool , Tallinn 2002 · L. Bengtson, L. Bergström, I. Ewaldz, E. Milthon,, L. Nordlund,, E. Soomägi, g,
-Taskuarvuti,sülearvuti,lauaarvuti 4. Arvutite ajaloos on tähtis koht arvutil ENIAC, miks? Kirjelda seda arvutit!-Sest see oli esimene usa laiaotstarbeline,elektrooniline digitaalne arvuti,mida oli võimalik programeerida lahendamaks paljusid erinevaid arvutiülesandeid. 5. Mis on transistor tema olulisus?-On kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. 6. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? -Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid . 7. Mis on arvuti riistvara? Too näiteid!-Arvuti juurde kuuluvad seadmed . Kõik mida arvuti kasutamiseks vaja läheb. Näiteks: kuvar,klaviatuur,printer,kõlar,mälu,emaplaat,videokaart,helikaart. 8. Mis on sisendseadmed? Too näiteid! -Sisendseadmed on kõik seadmed mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada Näiteks klaviatuur ja arvuti hiir
Takistid võivad olla kas lineaarsed või mittelineaarsed. Lineaartakistite voolutugevus on võrdeline talle mõjuva pingega. Mittelineaartakistite vool sõltub aga mõjuva pinge väärusest või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm. 1.12 Siseahel Vooluallikas endas kulgevat vooluringi osad. 1.13 Välisahel Vooluringi osa, mis koosneb juhtmetest ja tarvititest. 1.14 Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks. Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. 1.15 Vooluallikas
Plahvatusega paiskus torust välja raudkera. Varajased käsirelvad tulistasid kuni 9 meetri kaugusele. Järelikult oli keskajal sõdades võidu saamiseks midagi enamat kui kilp ja mõõk. Ladina puri on hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult. Kompass on keskajal kasutusele võetud riist, mis võimaldab määrata põhjasuunda ja selle abil merel orienteeruda. Vesiratas on mehaaniline seade langeva vee energia muundamiseks ringliikumise energiaks. Sellest järeldib, et juba keskajal oskasid inimesed kasutada ära erinevaid loodus seadusi oma enese tarbeks.
Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Diood, mis on lülitatud vahelduvpingele alandab voolutugevust. 8. Mis on pn-siire? On monokristalse pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele 9. Mis on transistor? On kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida teist elektrisignaali. 10. Mis on kiip? pisike vooluahel, (koosneb põhiliselt pooljuhtseadistest ja ka passiivelementidest) mida toodetakse õhukesest pooljuhtmaterjalist põhimikule. Kiipe kasutatakse peaaegu kõigis elektroonikaseadmetes. 11. Mis on kvantsiire ja kuidas see tuleneb laine teoorias ? Kvantsiirete üleminekutel aatomites tekivad valguse mikrovälgatused. 12
Milliseid aineid kasutatakse? Lisandid suurendavad pooljuhi elektrijuhtivust. Doonor: elektrone loovutav lisand. ained: (As, Sb, Bi) 5-valentsed aatomid. Aktseptorid: vastuvõtja , ained: (Al, B, In, Ga) 3- valentsed aatomid ( Aktseptor võtab naaberaatomitelt elektroni ja tekitab elektronkattesse augu, mis soojusliikumise toimel siirdub valentstsooni). 7. Siirded: Transistor: on pooljuhtseadeldis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. tema abil saab võimendada elektrisignaale, teha ümberlülitamisi, genereerida elektrivõnkumisi jpm. Diood: on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Kiip: nimetatakse integraal- e. terviklülitust
(Komponendid2) 1.2. Dioodid Ühesuunalise elektrijuhtivusega seadised. Kasutatakse alaldamiseks, signaalide muundamiseks, elektriahelate kaitseks jne. Töö aluseks eri tüüpi pooljuhtide või pooljuhi- metalli kontakt. Ideaalne ja idealiseeritud diood (diagramm) a) Pooljuhid Tavaliselt kristallstruktuuriga, kovalentne side kristallvõre aatomite vahel (diagramm). Enimkasutatav pooljuht räni Si. Elektrijuhtivus metalli ja dielektriku vahepealne. Juhtivus sõltub temperatuurist. - Omapooljuhid; elektronid ja augud; pi = ni. pini = ni2 = const = f(t°), ni 1010 cm-3 (Si). Pingestatult j = jn + jp;
Tingmärgid: +- alalisvoolu pluss,-- alalisvoolu miinus. Lahendus: Sildalaldi ehk dioodsild vahelduvpinge alaldamiseks koosneb dioodide grupist, mis on ühendatud sisend- ja väljundklemmide vahele. Pluss-väljundklemmi külge on ühendatud dioodide plussotsad ja miinus-väljundklemmi külge dioodide miinusotsad. Iga sisendklemmi külge on ühendatud ühe dioodi pluss- ja teise miinusots. TRANSISTOR: Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Kui kaks pn-siiret luuakse vastasjärjestuses (nt np ja pn), saadakse transistor. Transistor oleks nagu kahe dioodi ühend, dioodidel on ühine p-poolne (npn-transistoris) või n-poolne (pnp-transistoris) Pnp tüüpi transistor (~) - signaaliallikas
kV)6,10,15,35 kV 3 juhet ,neutraali ei tule Suuri alajaamasid on 10+ keskpinge alajaamasi 133 madalpinge alajaamasid 18107 Madalpingevõrgud nende kaudu toimub enamasti löpptarbijate varustamine el.energiaga 0.23/0.4 kV · Süsteemvõrk 330 kV ühendab elektrisüsteeme ja elektrijaamu · Ülekandevõrgud 110 ja 220 kV kannab el.energia suurematesse alajaamadesse · Jaotusvõrk 6-35 kV edastab el.energia tarbijateni Alajaam on ettenähtud el.energia muundamiseks ja jaotamiseks võib olla ka ainult jaotamiseks, siis on jaotuspunkt nimeks El.energia ülekandja - el energiat kannab eestis üle AS Elering Elering on ainult el.ülekandeteenust osutav ettevõte Jaotusvõrgu ettevõtja El. Jaotamisega tegeleb OÜ Elektrilevi , on ka teisi nt Elektrum jne. Võrgupiirkonnad · Läänepiirkond · Põhjapiirkond · Idapiirkond · Lõunapiirkond Energia süsteemid Eesti energia süsteem on 330 kV liinide kaudu ühendatud Läti Leedu ja
Tänapäevased muundurid on võimelised teostama tuhandeid muundamisoperatsioone sekundis. Numbriline näidik muudab selle koodi vastavaks kümnendarvuks, mis ongi mõõdetava suuruse arvuline väärtus. Näidikul saab visuaalselt jälgida mõõtetulemust. Mõõtemuundurid - igasugused sensorid ehk tajurid (s.o. elemendid) ja andurid (lõpetatud konstruktsiooniga vahendid) ühe mõõdetava suuruse (näiteks temperatuuri) täpseks muundamiseks mingiks teiseks suuruseks (näiteks alalis-elektripingeks), mida on lihtsam otseselt mõõta. Nende hulka kuuluvad ka analoogdigitaalmuundurid (ADM) ja digitaalanaloogmuundurid (DAM), millest esimesed on ette nähtud pideva elektripinge nn. analoogväärtuste esitamiseks digitaalkujul (samuti elektripinge vahendusel!) ja teised, vastupidi, elektripinge abil digitaalselt esitatud väärtuste teisendamiseks tagasi analoogkujule ehk pideva elektripinge väärtusteks.
npn-struktuur) ning kahest nendevahelisest pn-siirdest. Ühe pn-siirde (näit emittersiirde) voolu muutumine põhjustab teise siirde (kollektorsiirde) takistuse muutumise. Bipolaartransistori tööks on vajalik erimärgiliste laengukandjate (neg elektronide ja pos aukude) olemasolu pooljuhis. 8.MOP-transistor. Metall-Oksiid-Pooljuht transistor. n ja p-kanaliga. 9.Pooljuhtdiood. Harilikult ühe pn-siirde või metall-pooljuhtkontaktiga ja kahe väljaviiguga pooljuhtseadis elektriliste suuruste muundamiseks. On töökindlad, kiiretoimelised, väikesed ja kerged ning tarbivad vähe võimsust. Kasut. Vahelduvvoolu alandamiseks, sageduse muundamiseks jne. 10.Dioodloogika. Võimendust teha ei saa, suuri pingeid sisse lasta pole ka mõtet. Dioodloogika realiseerib fakti, et elektrooniline seadeldis nimega diood juhib voolu ühes suunas ja sellele ühele suunale vastupidises suunas ta voolu ei juhi. Selles suhtes käitub diood nagu elektrooniline lüliti
Osakuste seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks. Kriitiline mass aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul. Neutronite paljunemistegur - 11. Mis on termotuumareaktsioon. Kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks. Iseeneslikult toimub tuumade muundumine radioaktiivsetes ainetes kiirguse korral. Tuumade muundamiseks kasutatakse ka kiirendeid. 12. Mis on tuumareaktor ja kuidas reguleeritakse reaktoris eralduvat soojushulka. Toimub juhitav ahelreaktsioon. Tuumkütus on reaktoris varrastena, kus iga varda mass on alla kriitilise. Reaktsiooni kiirust juhitakse juhtvardaga, mis koosneb neutroneid neelavast materjalist. Seda kõike ümbritseb aeglusti ja seda kõike omakorda mitme meetri paksune betoonsein. 13. Mis on kiiritustõbi; tema tekkimise põhjused, tunnused ja vältimine.
Ühefaasiline jõutrafo Transformaatoriks ehk lühidalt trafoks nimetatakse staatilist elektromagnetilist aparaati, mis on määratud ühe (primaarse) vahelduvvoolu süsteemi muundamiseks teiseks (sekundaarseks) vahelduvvoolus süsteemiks, millel on teistsugused tunnussuurused. Kõige rohkem hakati trafosid tarvitama pinge muutmiseks elektrienergia ülekandmisel elektrijaamadest tööstusettevõtetesse (joon.1.1). (joon.1.1) Rajoonielektrijaamade elektervarustuse skeem. Elektrienergiat kantakse teatavasti suurtele kaugustele üle kõrgepingega, mille tõttu väheneb märksa energiakadu liinis.
kuid ka sellel on omad vead. Mikroprotsessor on väike programmeeritav elektroonikaseadis, mis täidab protsessori ülesandeid ning on ehitatud ühe pooljuhtintegraallülitusena. Koosneb paljudest transitoritest. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Protsessor" Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Aastal 1947 kolm teadlast Bell Telephone-i tehases tegid esimese transistori.(parem pilt) Kõige esimene mikroprotsessor oli INTEL 4004, mis tehti aastal 1971. (alumine pilt) Sellel oli juba 2300 transistorit, mõõtmed olid 10 mm ja takksagedus 108 kHz.
Taimerakus toodetakse energiat roheliste kloroplastide abil. õnedes taimerakkudes leidub kloroplastidega sarnaseid rakustruktuure - kromoplaste. Need sisaldavad punast ja kollast värvainet, mis on nähtav õite kroonlehtedel ja viljades. Fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid. 6CO2+12H2O=C6H12O6(glükoos) +6O2+6H2O TINGIMUSED: valgus, vesi, õhk ja muld. valgusstaadium: fotosüsteemid (klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega, vajalikud valgusenergia muundamiseks) moodustuvad kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooniks e fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil moodustub molekulaarne hapnik (O2), eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. 2 H2O -> O2 + 4 H+ + 4e. Fotosüsteem I ei osale vee fotooksüdatsioonis, põhiülesanne NADPH2 moodustamine
Dioodide liigid: • Alaldusdiood - ette nähtud vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised dioodid, mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10 A, nimetatakse ka jõudioodideks. Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsildadena, kus sildlülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni
Elektroni spinnid: need võivad olla kahtpidi orienteeritud, neil on poolarvuline spinn aga kaks identset poolarvulise spinniga osakest ei saa jagada sama kvantolekut. Tähis: s. Tõrjutusprintsiip: ühes aatomis ei saa olla kaht elektroni samade kvantarvudega, et n,l,m ja s oleksid samad. Kiip: pooljuhtplaadike, millesse on tehtud palju väikseid transistoreid koos takistite, kondesaatorite jm. Transistor: pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Selle abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida teist elektrisignaali. Kui valgusdioodi läbib pärivool, hakkavad need valgust kiirgama: siirdealas kohtuvad elektronid ja augud taasühinevad rekombineeruvad. Pooljuhtdioodid: alaldid, ventiilfotoelemendid nt. päikesepatareid. Päripinge: elektrivoolu pinge elektronide liikumise vastassuunas. Takistuse ülekanne tähendab: ühele siirdele rakendatud signaalpingega saab reguleerida teise siirde takistust
jne. 11. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid.Ilma protsessorita ei saa arvuti töödata . 12. Mis on transistor tema olulisus? Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. 13. Mäluseadmed-andmekandjaid, too näiteid? Mälupulk , plaadid , mälukaart , kõvaketas jne. 14. Võrdle omavahe mälusid RAM ja ROM, mis on sarnast, mis erinevat? Üks on püsimälu teine muutmälu . Ühte saab muuta teist ei saa . 15. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus? Arvutile sisse ehitatud Operatiiv Süsteem
alusuuringutele ja biotehno.stele katsetele eesmärgiga uurida haiguste olemust ja nende ravi. Bioonika bioloogia ja tehnika piirteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Biotehnoloogia bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Blastomeer rakk, mis on tekkinud looma sügoodi lõigustumisel (aka lõigustusrakk) Dendriit närviraku jätk, mis võtab vastu teistelt rakkudelt närviimpulsse. DNA kloonimine elusolendi DNAfragmendi paljundamine bakterikloonides. DNAkonstrukt erinevat päritolu nukleotiidijärjestuste ühendus, mis on loodud geenitehnoloogilisel otstarbel. DNAprofiili määramine DNAsõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia
1. E L E K T R I M O O T O R A G Ü S K G Q T E M P E R A T U U R C B R P U I B E R T Y U I O K P K F E D z A U L L Ü D S A D E R F A C O G A C A V V A O L S D U Q T E T L V M H Z E M I D M M E I F A I O A I O B P O T L P T G I E S S G J K G D P R G A B U E E A J N E L E R I S O O J U S S U V K R T T E T Ü E G N Y U G F M T S N I T M S M E E K N H I J I E B N Y E E O R E I A T R K E J M L O N N B H E J M O E O G G K E R K E Õ E E H V J U V O L T O N R Ö J G L N T Ü R M X H ...
Teisesed ehk sekundaarmuundurid viivad signaali standardsele ehk normeeritud kujule. Anduri primaarmuundurit nimetatakse ka tajuriks või sensoriks. Elektrilise tajuri väljundsuuruste mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid mõõtelülitusi. Sekundaarmuunduriteks võivad olla erinevad seadised nagu võimendid, analoog-digitaalmuundurid (A/D), digitaal-analoogmuundurid (D/A), impulsi- ja koodimuundurid vms. Seega koosneb andur füüsikalise suuruse muundamiseks ettenähtud tajurist, mõõtelülitusest ning normeerivast signaalimuundurist Anduri üldine plokkskeem Mehaaniliste suuruste muundamine Elektriliseks väljundsuuruseks võib lugeda tajuri aktiivtakistuse, induktiivsuse, mahtuvuse või genereeritava elektromotoorjõu muutumist sõltuvalt mõõdetavast sisendsuurusest Mehaanilisteks sisendusuurusteks on nt. kõik
Kuluobjekt on igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1 reklaamikampaania, kogu organisatsioon. KULUDE FUNKTSIONAALNE LIIGITAMINE Tootmisettevõttes jagunevad kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on nende tootmistegurite väärtus, mida on kasutatud toodangu valmistamiseks, toorme ja materjali muundamiseks lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu (kaupade, teenuste) turustamise, ettevõtte üldjuhtimise või finantseerimisega. 2 Tootmiskulud Tootmiskulud võib jagada: otsesed materjalikulud (puit, kütus); otsesed tööjõukulud (põlevkivikaevur, taimlatööline, harvesterioperaator); tootmise üldkulud (meister, osakonna juhataja) tootmise kapitalikulu (masina amortisatsioon).
kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia. Veel on võimalik kasutada nn. DNA püssi, selle abil saab taimerakku tulistada imepisikesi kullaosakesi, kuhu on eelnevalt seotud sisestatav võõras DNA. Raku sees tuleb DNA kullaosa küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Siirdamine õnnestub mõlemal juhul vaid väikesesse hulka rakkudesse. Selliseks muundamiseks ei piisa vaid ühe geeni lisamisest. Geenile on veel lisatud antibiootikumiresistentne märgistusgeen,et ära tunda, millised sisestatatud rakud on võõra DNA vastu võtnud. Selleks, et sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja - DNA osake promootor. Võõra kompleksi sisestamise kohta peremeesraku pärikkusaine kogumisse pole võimalik täpselt määrata, ta lülitub sellesse nn kõige vastuvõtlikumas kohas. Uue päriliku
töödeldud), keemilisele ehitusele (orgaanilised, anorgaanilised ühendid) ja asendatavusele (asendamatud, asendatavad). Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. 5. Valkude tähtsus. Valke vajab inimorganism struktuuride loomiseks (ehituslik, plastiline funktsioon). Valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal. Valgud on vajalaikud ka eluprotsesside reguleerimiseks (n. vitamiinide ja mineraalainete ainevahetus), keemilise energia muundamiseks organismile vajalikeks energialiikideks (1 g valku sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal). Valgud kannavad ka kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning osalevad elutähtsate ainete transportimisel organismis (n. hemoglobiini abil hapniku transport). Toitumisteadlaste väitel vajab inimese organism nii taimseid kui loomseid valke. Taimsete valkude allikaks on teravili ja teraviljasaadused, köögiviljad, kaunviljad, seened. Loomsete
annaabi.ee 
