lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine( limaiane mutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel. Sülg sisaldab bakterid hävitavaid toimeaineid, aitab vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka loputusfunktsioon( mittesöödavate ainete suhu sattumisel). 3. Seedimine maos. -Magu on toidu reservuaar, süsivesikute
kasutamisel ka KNS häireid, eriti vanematel patsientidel – segadus, desorientatsioon. Teistel H2- blokaatoritel – Iiveldus, oksendamine, lihasvalud, alkoholi imendumine suureneb. Puuduseks ka see, et lühiajalise ravi korral on haavandi retsidiivide tekke oht suur; samas pikaajalise ravi korral on kõrvatoimete tekke oht suur. 1.4.2. M-kolinoblokaatorid (pirensepiin) KOLINOBLOKAATORID: Atropiinsulfaat (M) – väheneb soolhappe ja pepsinogeeni produktsioon, palju kõrvaltoimeid! (k.a. mutsiini produktsiooni langus, nägemishäired, suu kuivus, urineerimisraskused jm). pirensepiin (M1) – valikulisem toime, vähem kõrvaltoimeid. •Pirensepiin (M1, M3 ) –valikulisem toimeM-kolinoretseptoritesse –vähem kõrvaltoimeidvõrreldes m.selektiivsete M-kolinoblokaatoritega –Kliiniline tähtsus tänapäeval väike 1.4.3. Prootonpumba inhibiitorid (omeprasool, lansoprasool, esomeprasool, pantoprasool). Toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused
Kui esineb probleeme toidu haaramisega, võib põhjus olla hammastes, lõualuudes, keele ja näo lihased, kraniaalnärvid või KNS. Näonärv, keele-neelu närv, kolmiknärvi harud kontrollivad haaramisel lihaseid. Mälumine nõuab lõualuude, keele ja põskede tööd ja on esimene seedimise esimene tegevus. See ainult ei peenesta toitu, vaid niisutab ka süljega. 6. Süljenäärmed, sülje koostis ja funktsioonid. Süljenõristuse regulatsioon. Sülg koosneb üle 98% veest, sisaldab mutsiini – glükoproteiin, mis veega kokku puutudes muutub viskoosseks limaks.Niisutab ja teeb toidu neelatavaks. Lima hulk sõltub toidust. Antibakteriaalne toime: lüsosüüm (gram+ bakterid - Bacillus, Streptococcus) ja antikehad. Algab tärklise seede, sest süljes on amülaas (omnivooridel, lihtmaoga herbivooridel, mõnedel lindudel). Lipaas esineb noorloomadel (nt vasikal) – rasvade seede, see kaob vanusega. Sülje
stimulatsioon, mis käivitab aktiivsema Ca2+ sisenemise tsütoplasmasse. Kolinergiline stimulatsioon vabastab ensüüm kallikreiini, mis formeerib vereplasma kininogeenidest vasodilatatoorse toimega bradükiniini. Vasodilatatsioon on põhiline 7 maksimaalse süljevooluse põhjustaja. Süljenäärmete - adrenergiline stimulatsioon põhjustab viskoosse sülje eritumise, mis sisaldab rohkesti mutsiini (gl. submandibularis'est ja gl. sublingualis'est, aga mitte gl. parotis'est). See esineb inimesel kuiva toidu mälumisel ja stress-situatsioonis. 6. Söögitoru ehitus ja talitlus. Neelamine Söögitoru proksimaalne 1/3 on vöötlihaseline, distaalsed 2/3 on silelihaseline ja allub autonoomse närvisüsteemi kontrollile. Neelamisel eristatakse oraalset, farüngeaalset ja ösofageaalset faasi, kusjuures vaid esimene on tahtele alluv.
mukoosseid näärmerakke. Sageli on seroosne külgkompleks vastu mukoosset nääret. Mukoossed näärmed – valmistavad lima(mutsiini). Valendik on avar,tuumadon basaalsed ja nurgelised. Tugev PAS-reaktsioon, mis viitab süsivesikutele limas. Seroossed näärmed – valmistavad vedelat nõret. Valendik on väike ja
hukkuvad või tõrjutakse näit. Residentsete mikroobide või organismi kaitsemehhanismide poolt. § Ka inimorganismi mikrobiotoobis eristada resident- ja transiitmikroobe. § Õõneselundites saab eristada limaskesta ja sisaldise e. valendiku mikroobe. Limaskesta mikroorganismid moodustab makroorganismi rakkudega ühtse morfofunktsionaalse süsteemi. Mikroobirakud kas kinnituvad makroorganismi rakkudele adhesiinide abil või asustavad limaskesta katvat limakihti (mutsiini). Limaskesta mikroobid ongi antud biotoobi residentsed mikroorganismid, mille liigiline koostis indiviiditi varieerub. Mikrobioota struktuur - sisaldis Sisaldise mikrobioota moodustub alljärgnevatest komponentidest: § limaskesta mikrobiootast eraldunud mikroorganismidest (residentsed mikroobid); § õõneselundi teistest osadest sellesse biotoop sattunud mikroobidest (endogeensed transiitsed mikroobid); § väljastpoolt sellesse õõneselundisse sattunud mikroobidest (eksogeensed
Valkude ainevahetus eripära mäletsejatel. Roiskumine. Seedetraktis lõhustatakse valgud üle mitmete hüdrolüüsi vaheproduktide kuni aminohapeteni ja sellistena kasutatakse organismis kas plastiliseks otstarbeks või energeetilise lähteainena. Suus ei toimu erilisi muutusi, sest süljes puuduvad proteolüütilised ensüümid. Valkude seedimine algab maos, kus toiduvalkudele toimib maonõre selles leiduvate ensüümidega. Maonõre kuivaine orgaaniline osa sisaldab mitmeid valke (mutsiini, seerumialbumiine ja globuliine), ensüüme, aminohappeid ja vitamiine. Pepsiin on tähtsaim ensüüm, mis katalüüsib valkude lõhustumist. Pepsiini toimel lõhustuvad valgu molekulid üle peptoonide ja teiste hüdrolüüsi vaheproduktide osaliselt kuni aminohapeteni. Peensooles toimub toitainete edasine lõhustumine ja laguproduktide imendumine. Seedetrakti ülemistes osades osaliselt hüdrolüüsunud toidu koostisosadele avaldavad peensooles mõju pankrease (olulisim osa,
SÜLJENÄÄRMED GLANDULAE SALIVALES Funktsioon : toota sülge (1-1m5L ööpäevas täiskasvanul) - sülg nõristub reflektoorselt vastusena tingitud ja tingimatutele ärritajatele Sülg sisaldab: - vett 99%, elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine - a-amülaas/ptüaliin lõhustab toidutärklise maltoosiks - sülg sisaldab veel lima e MUTSIINI, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid Süljeeritus SALIVATIO on reflektoorne - muudab toidumassi mälumisel libedaks ja kergesti neelatavaks. Pidev süljenõristus on kui suuõõne loputus, mis takistab suuõõnepõletike ja hambakaariese teket. - sülje pH on olenevalt eritusest 5,4 - 7,5 - õige sülje kogus on vajalik, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud
lihtpapillide vahele – viimajuhad kaetud mitmekihilise lameepiteeliga Toodavad valgurikast sekreeti, mis sisaldab rohkesti sooli Mukoossed näärmed paiknevad peamiselt keelejuure piirkonnas ja piki organi külgi Lõpposad koosnevad limarakkudest, viimajuhad kaetud mitmekihilise epiteeliga, rakud vahel kaetud ripsmetega, näärmete sekreet sisaldab ohtralt mutsiini Seganäärmed paiknevad keele eesmises osas, toodavad üheaegselt nii seroosset kui ka mukoosset sekreeti Näärmete juhad avanevad piki keelealuseid limaskesta volte, sekretoorsed osad paiknevad keele sügavuses HAMBAEMAILI, DENTIINI JA TSEMENDI EHITUS Koduloomade suuõõnes paiknevad lõikehambad, kihvhambad, eespurihambad ja purihambad Hamba moodustavad spetsifiilsed koed: email, dentiin, tsement, hambapulp
fermendid on proteaasid ja lipaas. Proteaaside hulka kuuluvad pepsiinid, mida mao näärmerakud väljutavad mitteaktiivsete pepsinogeenidena. Pepsinogeeni aktiveerib HCL (soolhape). Pepsiinid lõhustavad toidu valke polüpeptiidideks. Lipaasi on maomahlas vähesel hulgal, kuna maokeskkond on neile ebasobiv ( maomahla ph 1,5-3,5, optimum neile aga 5,0). Lipaasid on tõhusad emulgeeritud rasvade (N:piimarasva) puhul. Lüsotsüümi ( bakterite hävitamine) ja mutsiini (toidu libestamine) tähtsus maos on sama, mis oli ka suuõõnes. Mutsiinil on maos lisaks väga oluline maoseina funktsioon( nii füüsikaliste kui ka keemiliste mõjutuste eest), glükoproteiin ja kalduvus siduda endaga vitamiine( kaitseb maohapete eest, mis muidu neid lõhuks ja nad läheks lihtsalt niisama kaduma). Maomahla happeline reaktsioon on tingitud temas sisalduvast soolhappest, mille tähtsus on: 1.aktiveerib pepsinogeene; 2
fermendid on proteaasid ja lipaas. Proteaaside hulka kuuluvad pepsiinid, mida mao näärmerakud väljutavad mitteaktiivsete pepsinogeenidena. Pepsinogeeni aktiveerib HCL (soolhape). Pepsiinid lõhustavad toidu valke polüpeptiidideks. Lipaasi on maomahlas vähesel hulgal, kuna maokeskkond on neile ebasobiv ( maomahla ph 1,5-3,5, optimum neile aga 5,0). Lipaasid on tõhusad emulgeeritud rasvade (N:piimarasva) puhul. Lüsotsüümi( bakterite hävitamine) ja mutsiini (toidu libestamine) tähtsus maos on sama, mis oli ka suuõõnes. Mutsiinil on maos lisaks väga oluline maoseina funktsioon( nii füüsikaliste kui ka keemiliste mõjutuste eest), glükoproteiin ja kalduvus siduda endaga vitamiine( kaitseb maohapete eest, mis muidu neid lõhuks ja nad läheks lihtsalt niisama kaduma). Maomahla happeline reaktsioon on tingitud temas sisalduvast soolhappest, mille tähtsus on: 1.ta aktiveerib pepsinogeene; 2
annaabi.ee 
