Tehver, J. (Eesti, XX saj) kuulus histoloog, vm ajaloolane. Oli anatoomia + histoloogia ja embrüoloogia kabineti juhataja. Kirjutas 13-köitelise koduloomade histoloogia käsiraamatu. Esimene eesikeelne õpik ,,Koduloomade anatoomia". Unterberger, F. (Eesti, XIX saj) TVI direktor Urlugaledenna (antiikaeg, Mesopotaamia) andis sünnitusabi veistele, esimene loomaarst ravitseja. Vries, H. De (uusaeg, XIX-XX saj) pärilikkuse mehhanismid. Hollandlane, mutatsiooniteooria. Wirchov, R. (uusaeg, XIX-XX saj) raku patoloogia rajaja. Haigus on tingitud raku ehituse ja talituse häiretest.
elementide poolt, milledel esinevad alternatiivsed variandid alleelid. Geenid esinevad keharakkudes paariliselt. Koromosoomiteooria geenid on kromosoomidee koostiselemendid, nad paiknevad kromosoomis lineaarselt. Lähestikku paiknevad geenid on aheldunud ning kalduvad päranduma koos (rikkudes lahknemisseadust). Rekombinatsioon toimub piiratud sagedusega meiootilise ristsiirde kaudu. Mutatsiooniteooria geenides võivad tekkida ootamatud ja päranduvad muutused. Mutatsioone võivad indutseerida mitmed mutageenid (kiirgus, kemikaalid, temperatuur). Eristati spontaanseid ja indutseeritud mutatsioone. Populatsioonigeneetika teooria suures isoleeritud ja vabalt ristuvas populatsioonis, millele ei toimi evolutsioonitegurid, säilivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatutena, kusjuures genotüüpide sagedused on määratud alleelisagedustest
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid:
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid:
20. sajand 3) Mida avastas geenivahetus, aheldunud pärandus, geeniteooria 4) Miks on äädikakärbes soodne uurimisobjekt. MUUTLIKKUS: Eluomane tunnus, mille alusel organismid üksteisest erinevad. Muutlikkus: a) pärilik (mutatsiooniline ja kombinatiivne: 1) mittehomoloogiline ja 2 homoloogiline) ja b) mittepärilik Mutatiivne muutlikkus: Avaldub mutatsioonidena: juhuslikud muutused kromosoomide struktuuris (geen ja kromosoommutatsioonid) või arvus (genoommutatsioonid). Mutatsiooniteooria kujunes välja 20 sajandi alguses: H. De Vries kujundas välja mutatsiooniteooria kuningakepi näitel. Mutatsioonide kandjaid nimetatakse mutantideks, kusjuures sinna alla kuuluvad indiviidid kellel mutatsioonid avalduvad või esinevad varjatult (europiidse rassi esindajandel on igal indiviidil 4-8 mutatsiooni, mis on heterosügootses olekus allasurutud). Mutageen loetakse mõjurit, mis on kvalitatiivse toimega: ka väga väike mutageeni doos võib põhjustada mutatsiooni
munadest (pärivad nii ema kui ka leskede omadusi st kannavad emalt ja isalt saadud geneetilist infot). Ema ja lesed ei tegele otseselt toodangu andmisega, kuid mõjutavad seda järglaste genotüübi st töömesilaste kaudu. Töömesilased määravad pere toodangunäitajad (v.a ema viljakus), kuid ei võta osa järglaste saamise sugulisest protsessist ja nendele geneetilise info edasiandmisest. 20 TUNNUSE MUUTLIKKUS. MUTATSIOONITEOORIA. Tunnuse muutlikkus Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnus- teks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne - st sellised tunnused, mis leitakse
tüüpidest -- nende mitmekesisus tingib einevaid fenotüübilisi lahknemisi sama genotüübilise lahknemise baasil. Geeni mõiste oli formaalne: ei tuntud tema ainelist olemust, struktuuri ega avaldumismehhanismi. Geeni käsitleti kui mingit sisemise struktuurita punktfaktorit -- funktsiooni, rekombinatsiooni ja mutatsiooni ühikut. Kromosoomiteooria (T. H. Morgan, A. H. Sturtevant, C. B. Bridges jt), alates 1910. a. Mutatsiooniteooria (H. de Vries, 1901; T. Morgan, 1911; H. Muller, 1927) Mutatsiooni mõiste tõi geneetikasse de Vries, kes leidis taime kuningakepp (Oenothera sp.) geneetilisel uurimisel ootamatuid äkilisi ja päranduvaid tunnusemuutusi; ta arvas, et see nähtus on tingitud geenide omaduste hüppelistest muutustest. Veenvaid tõendeid geenide muteerumisest andsid uurimused äädikakärbse juures (Morgan jt), kus leiti mitmete tunnuste uute pärilike variantide teket, mis oli tingitud vastavate geenide uute
märgati mutatsioone. lamarkism andis hoogu hügieenile ja kehakultuurile. mendeli seadused pidasid paika. nähti võimalusi, kuidas sünniks vaid parimate omadustega järglased jne. avastati pärilikud haigused. no ja siis sellega hakkas kaasas käima ka kogu eugeenika krempel, mille kohaselt need ''ebaväärtuslikud'' olid halbade geenidega ja pidid hävitatama. christian nasse seletas hemofiilia pärandumismehhanismi. baer avastas munaraku. tekkisid veel geeniteooria, kromosoomiteooria, mutatsiooniteooria ja populatsioonigeneetika teooria. 10.SEMINAR Positiivne ja negatiivne eugeenika positiivne eugeenika kujutab endast väärtuslike ja eelistatud inimtõugude ja -rühmade pärilike omaduste edasikandumise soodustamist nii, et järgnev põlvkond oleks bioloogiliselt nii hea kui vähegi võimalik. positiivse eugeenika ideed eksisteerivad ka tänapäeval sotsiaalmeditsiinis, tervishoiupoliitikas jm. positiivse eugeenika vahendid: toitumine, hügieen, tervishoid, kasvatus,
- Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ristamisel on järglaspõlvkonna isendid geneetiliselt sarnased. - Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus - Ristades heterosügoote tekib järglaspõlvkonnas nii genotüüpiline kui ka fenotüüpiline lahknemine. - Kolmas seadus ehk Sõltumatu lahknemise seadus - Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. - Dominantsuse seadus Hugo de Vries mutatsiooniteooria - Uurides taimi leidis, et võivad tekkida uued päritavad tunnused (mutatsioonid) Thomas Morgan ja kromosoomiteooria - Uurides Drosophilat avastas, et kromosoomid on pärilikkuse aluseks Friedrich Miescher ja DNA - Avastas 1869 aine mille nimetas nuclein. Hiljem hakati kutsuma nukleiinhappeks 3. Nimeta elusrakkude üldprintsiipe ● Kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina
· telegoonia hüpotees, ehk lähenemine, mille kohaselt isalooma tõuomadused jäävad pärast paaritumist emase verre püsima, mõjutades hilisemaid põlvkondi. Vaidlus käis meetriliste ja mittemeetriliste tunnuste pinnal. Algas geneetika arengus nn klassikaline periood, selles neli teooriat: · Geeniteooria. (geen kui abstraktne mittemateriaalne ühik); · Kromosoomiteooria geen osa kromosoomist (Morgan, 1910); · mutatsiooniteooria; · populatsioonigeneetika teooria. 1940-1950. aastad biokeemilise geneetika teke. 1950.-1960. aastad molekulaargeneetika (1953. a Watson ja Crick). 1950.-1960. aastaist saab rääkida ka inimesegeneetika uuestisünnist (pärast eugeenika poolt domineeritavat perioodi, millest kohe edaspidi), meditsiinigeneetika tekkest. 1970. aastate keskpaik prenataalne diagnostika. EUGEENIKA (tõutervishoid) on oluline etapp inimkonna mõtteloos. Termin inimtõu
ja fenotüübist (idu- ja somatoplasma). 57 1900 taasavastatakse Mendel (geneetika=mendelism), alates 1906. aastast tekib nimetus geneetika. Vaidlus toona käis meetriliste ja mittemeetriliste tunnuste pinnal (kvantitatiivne pärilik muutlikkus). Algas geneetika arengus nn klassikaline periood, selles neli teooriat: 1. Geeniteooria. (geen kui abstraktne mittemateriaalne ühik); 2. Kromosoomiteooria geen osa kromosoomist. (Morgan, 1910); 3. mutatsiooniteooria; 4. populatsioonigeneetika teooria. 1940-1950. aastad biokeemilise geneetika teke. 1950.-1960. aastad molekulaargeneetika (1953. a Watson ja Crick). 1950.-1960. aastaist saab rääkida ka inimesegeneetika uuestisünnist (pärast eugeenika poolt domineeritavat perioodi, millest kohe edaspidi), meditsiinigeneetika tekkest. 1970. aastate keskpaik - prenataalne diagnostika. Kordamisküsimused · Evolutsioonipetuse ja geneetika mõju arstiteaduse arengule (vt ka eugeenika ja
annaabi.ee 
