jäid nende järglased elama Tallinna piirkonda. 1807. aastal ehitati Tallinnasse vanausuliste palvemaja. 18. sajandi algul tegutses Räpinas mõnda aega vanausuliste klooster, mis aga hävitati 1722. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Aastast 1740. on andmeid vanausuliste palvemaja avamisest Kükital, andmeid on veel palvemajadest 19. sajandi alguses: Kasepääl, Kallastel, Mustvees, Varnjal, Piirissaarel ja Kolkjal. Vanausulised ei tunnistanud Vene Keisririigi ametlikku riiklikku õigeusku. 18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust. Ehitati mitmeid palvemaju. Novgorodist Eestisse põgenenud kaupmees Nikitin ja üks Moskva bojaar tõid kaasa kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati.
B. karl ja kadri elavad kärdlas. karl õpib kärdla gümnaasiumis, aga kadri tartu ülikoolis. mõlemad käisid viljandis. nad vaatasid etendust saabastega kass. C. onu bella elab tallinnas. ta tuleb mulle paidesse külla. koos sõidame võrtsjärve äärde suvitama. onule meeldivad hando runneli luuletused, minule aga raamat tark mees taskus. onu naine on õpetaja. tema loeb ajakirju anne ja haridus ning ajalehte õpetajate leht. D. rein kaasik elab mustvees. ta elab peipsi järve kaldal. õde riina õpib tartu ülikoolis. lapsed loevad ira lemberi raamatut peeter ja vanaisa, ema loeb ajakirju kodukolle ja tervis. aga mulle meeldib astrid lindgreni raamat karlsson katuselt. ajalehtedest loen virumaa teatajat.
tunnista 17. sajandil patriarh Nikoni poolt algatatud reforme õpetuses ja jumalateenistuse korras. Vanausulised erinevad ülejäänud eestivenelastest unikaalsete traditsioonide ja religiooni poolest. 7-kilomeetri pikkune ainulaadne tänavküla Peipsi rannal hõlmab Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää külad. Piirkonda jääb Raja vanausuliste palvela koos kellatorniga, mille külastamine toimub kokkuleppel. Veidi põhjapool, Mustvees, asub Mustvee vanausuliste muuseum. 2.4.1 Vene vanausuliste muuseum Kolkjas on loodud 1999.aastal. Muuseumi eksponaate korjati terve küla pealt kokku. Ekspositsioon annab ülevaate Peipsi järve ääres üle 350.aasta elavate vene vanausuliste elulaadist. Muuseumis saab näha raamatuid, kultusesemeid. Muuseumi eri paigad on sisustatud kohalikele vanausulistele omases stiilis. Aukohal nurgas on ikoon lampaadiga, söögilaual traditsiooniline samovar
Nende eest tasuti esinemiste eest saadud rahaga, mida kulutati vastavalt vajadustele. 6 Seltside orkestrid olid hädavajalikud igasuguste ürituste läbiviimisel : koosolekus, laulupeod jne. Orkestrite pillid ja noodid kuulusid tavaliselt seltside valdustesse ja viimane hoolitses nende korrashoiu või uute muretsemise eest. Mustvees aga lahendati küsimus teisiti: võimaldati küll orkestrile seltsi saalides kokkusaamisi ja proove, kuid tehti leping, et igaüks hoolitseb oma instrumendi korrashoiu eest ise. Organisatsioonidest ja seltsidest kardeti jääda ka liiga sõltuvaks ning see muutis uued koorid alguses umbusklikuks. Seltsid püüdsidki mängukooride tegevust võimalikult oma kontrolli alla võtta. Enamasti nõuti pillimeeste
OÜ Mustvee Kurk 3 1. ÄRIIDEE JA KASUTATAVATE RESSURSSIDE KIRJELDUS 1.1. Äriidee kirjeldus Plaanis on luua ettevõtte, mis tegeleb põllumajandusliku toodangu tootmisega. OÜ Mustvee Kurk kasvatab kurke ja müüb neid värskena, vähese soolaga ja hapuna. Kuna see tootmisharu on väga konkurentne, soolatakse kurke eripärase retseptiga, spetsiaalse rohtu ja vürtse lisamisega. Ettevõtte asub Mustvees. See koht on alati olnud tuntud oma kurkidega, kliimat ja maa on siin soodsad selle tootmisega tegelemiseks. Praegu on olemas üks kasvuhoone, kuhu mahub 1500 kurketaimi ja vabamaa pindalaga 3000 m2 , kuhu saab ehitada veel 6 sellist kasvuhoonet. Sellega firmal on 7 kasvuhoonet suurusega 468 m 2 , kus kasvab kokku 10 500 kurketaimi. Mustvee Kurk on osaühing, millel on kaks omaniku. Selleks, et plaan ellu viia, on vaja 500
Kasepää konkreetsemalt asubki poole tunnise sõidu kaugusel Jõgevalt, tunnise autosõidu kaugusel Tartust ja pooleteisetunnise autosõidu kaugusel Narvast. Seetõttu on sealne piirkond küll eraldatud suurematest keskustest, ent ometi on kõik käe-jala juures. Kasepää vallas on kaheksa küla. Asutustest on lasteaed, külapood, infopunkt, kaks muuseumi ja mitmed palvelad. Suurem pood asub viie kilomeetri kaugusel Mustvees. Teenuseid pakuvad veel ka juuksur, kosmeetik ning geelküünte paigaldaja. Kasepää jääb Mustvee piirkonna mõjualasse ning seetõttu on seotud ka Mustvee arengukavaga. Mustvee arengukavas (2004) on välja toodud, et piirkond tuleb kujundada atraktiivseks turismikeskuseks ning ühtlasi ka väärikaks Euroopa Liidu väravaks. Sellele aitavad kindlasti kaasa hetkel renoveerimisel olev sadam ning mitmed kaunid rannaalad. Lisaks sellele on piirkonnas mitmeid turismiobjekte, kuid lihtsalt
Samuti on see stabiilsuse ja järjepidevuse allikas, võimaldades tööturvalisuse tunnetust töötajatele. Teadmised organisatsioonikultuurist aitavad uutel töötajatel organisatsioonis toimuvat paremini mõista. Tõenäoliselt rohkem kui miski muu, aitab organisatsioonikultuur stimuleerida töötajate entusiasmi tööülesannete täitmisel. Parimate ja loovate töötajate tunnustamise kaudu loob kultuur rollimudeleid, mida soovitakse jäljendada. Mustvees Mustvee Apteekis on palgalisel tööl kolm töötajat, kellele vormistatud töölepingud ja koostatud töögraafikud. Korraga on tööl kaks teenindajat, kiirematel perioodidel nagu jõulud ja teistel tähtpäevadel on kaasatud kõik kolm Töötajat. Koolitus ja töötajate arendus Praktika juhendaja ise on läbinud professionaalse Proviisori hariduse. Kõigile teenindajatele viiakse kaks korda aastas läbi firmasisesed koolitusi, mis toimuvad Mustveesapteekis
Tantsutraditsioon on sealses kaunis paigas aastaid au sees olnud. Liikuma utsitatakse juba lasteaialapsi. 93. Möödunud laupäeval Kasepääl toimunud Kalevipoja Kala ja Veefestivalil autasustas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Kodukaunistamise Ühenduse korraldatud konkursi ,,Kaunis Eesti kodu" võitjaid. Üht kauni kodu omanikku, pajusilast Heino Suttingut teatakse Jõgevamaal eelkõige kui videoentusiasti (Mägi: 2007). Mustvees ja Kasepääl peeti möödunud laupäeval kolmandat Kalevipoja Kala- ja Veefestivali. Festival algas puu istutamisega Mustvee kultuurikeskuse parki. Kasepääl käis sel ajal juba laadapidamine (Mägi: 2007). Kalevipoja Kala- ja Veefestival toimus esmakordselt 2005. aastal. Eesmärk oli tutvustada Peipsi piirkonna eripära ja sealset traditsioonilist elamisviisi, kalandust. Iga - aastane 4
septembril nõustus Hitler Mandri-Eesti mahajätmisega. Saksa väed taandusid kiiresti nii Kagu-Eestist kui ka Narva jõelt ja Sinimägedest, jättes eesti üksused tihti raskesse olukorda. 22. septembril jäeti maha Tallinn. Eesti kaotas Teises maailmasõjas tapetute, langenute, vangistatute, küüditatute, mobiliseeritute, sundevakueeritute ja Eestist põgenenutega rohkem kui 200 000 elanikku. Täielikult purustati Narva, suuri purustusi oli Tartus, Mustvees ja Tallinnas, viimases eeskätt 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel. 1941. aastal Nõukogude ja 1944. aastal Saksa asutuste rakendatud põletatud maa taktika ei saavutanud elanikkonna vastutegevuse tõttu oma eesmärke. Sõja järel pidid iseseisvu kaotanud riigid oma iseseisvuse tagasi saama, aga NSV Liit sai siiski endale Balti maad ja Ida-Poola. Kohe pärast Eesti hõivamist Punaarmee poolt alustas
Selts korraldab regulaarselt teabepäevi, kuhu kutsutakse lektoritena esinema oma ala spetsialiste. Teabepäevade teemad on välja pakkunud seltsi liikmed. Möödunud aastal viidi läbi viis teabepäeva, millel osales 199 inimest ja esines 12 lektorit. Käesoleval aastal on läbi viidud kolm teabepäeva 128 osavõtjale ja ümarlaud "Diabeetik eriolukorras", millel kõneles SA Jõgeva Haigla endokrinoloog Hille Kruse. Aprilli lõpus toimus meie esimene venekeelne teabepäev Mustvees, millest võttis osa 54 inimest. Peale mustveelaste võttis teabepäevast osa hulgaliselt Kasepää valla elanike. Teabepäevadel on tavaliselt mõõdetud veresuhkrut ja vererõhku ning võimaluse korral määratud kolesterooli taset, luuhõredust ja kehamassi indeksit. See on saanud võimalikuks tänu ravimifirmade aktiivsele osalemisele teabepäevadel. Toimuvatest üritusest teavitame seltsi liikmeid koostatud infoteatmiku kaudu, mis
o Jõuga ja Kõnnu järved o Narva Veehoidla · Asustus o Asustus on hõre o Koondub kõregamtele kohtadele ja jõgede äärde o Ida osas (Narva jõe ääres ja Pepsi järve ääres) venelased o Alutaguse siseosas Iisaku, Tudulinna, tudu eestlased o Popvernikute kultuur vene rahvusest, aga ühel hetkel hakkasid käima luteri kirikus ja hakkasid eestistuma o Vanausulised (Mustvees) · Peipsi lääneranniku madalik o Hõlmab Peipsi rannikuvöndi edelaosa (Kallaste juurest Eesti edelapiirini). Maastikurajooni kuuluvad ka Peipsi järve saared o Maastikurajooniline on iseloomulik o Maastike mirenaalse aluse hilisjääaegne kujunemine jääjärvede toimel, mis tõttu valdavalt uhutud moreeni- ja jääjärvetasandikud o Vajuval ala asumisest tuleneva madala järveranniku kattumine turbaga ja järve
aastate algust. Eesti kaotas Teises maailmasõjas tapetute, langenute, vangistatute, küüditatute, mobiliseeritute, sundevakueeritute ja Eestist põgenenutega rohkem kui 200 000 elanikku (osa vangistatuid, küüditatuid, mobiliseerituid, sundevakueerituid ja Eestist põgenenuid pääses hiljem Eestisse tagasi). Materiaalsed purustused olid võrreldes Lääne-Venemaa, Ukraina, Valgevene, Poola ja Saksamaaga suhteliselt väiksemad. Täielikult purustati Narva, suuri purustusi oli Tartus, Mustvees ja Tallinnas, viimases eeskätt 1944. aasta märtsipommitamise tagajärjel. 1941. aastal Nõukogude ja 1944. aastal Saksa asutuste rakendatud põletatud maa taktika ei saavutanud elanikkonna vastutegevuse tõttu oma eesmärke. Jalta ja Potsdami konverentsidel saavutas Nõukogude Liit lääneliitlastelt Balti riikide jäämise oma koosseisu. Mittetunnustamispoliitika jätkus sellest hoolimata. Teise maailmasõja poliitilised tagajärjed lõppesid Eesti jaoks iseseisvuse taastamisega 1991
.. Golovin annab talupoegadele teada, et õigeusku minek ei toimu Riias, vaid peab pöörduma oma kodukohale kõige lähemal asuva õigeusu kiriku poole, samuti oli vaja mõisa luba. Mõis aga usuvahetust takistada ei tohtinud. Sõnum on mõisavalitsejatele saadetud, et usuvahetust takistada ei tohi, kuid see peab siiski toimuma mõisa kontrolli all. Sügisel 1845 on hinnanguliselt toimunud Räpinas päevas umbes 100 inimese salvimine õigeusku. Kogudusi oli tekkinud veel: Mustvees ja Tartus on õigeusukogudused. Ka nendes paikades toimuvad talupoegade salvimised. Kohalikud võimud on talupoegade massilist tulemist korraldama sunnitud. Tullakse talupojale sobivad ajal, see tähendab, et ka mõisatööd jäetakse tegemata. 1845. aasta novembrit hakatakse lugema liikumise kõrgajaks. Aasta edenedes, lõpukuudel on usuvahetusliikumine aktiivne Pärnu- ja Viljandimaal. Mõisnikud kurdavad taas, et töö jäetakse tegemata.
annaabi.ee 
