o -tsi Rinnutsi, silmitsi o -kuti küljekuti, rinnakuti o -stikku küljestikku o -tsi Telefonitsi, meritsi, sõnutsi · Olukord o -li Kummuli, selili, näoli, põlvili, siruli Tegusõnatuletus · Nulltuletus Tunnus -ma liidetakse otse tüvele Riiv+ma=riivima Must+ma=mustama · Sufikstuletus Põhjalikkus, erilisus, heli, ühekordsus, enesekohasus, käitumisviis · Tegusõnaliiteid -ta, -da -sta -nda -ne -tse -ata -ise -skle
Mees-mehisus · -u Nägema- nägemus (enesekohasust)sulgema,põrkuma Arvama- arvamus · -ise sisisema,susisema · -tse toorutsema Moodusta sõnast rõõm kolm erinevat ,albitsema,kurjutsema sõnaliiki. Om,teg,määr Rõõm · -ata naeratama,karjatama Rõõmustama Rõõmsalt,rõõmsasti Pilvine,pilvitu Pilvinema,pilvitama Pilves ,pilviselt Moodusta nulltuletuse teel uusi sõnu Riiv riivima,riivama Must mustama Koit koitma Kuld kuldama Laul laulma
I suhted tähistavate vahel sünonüüm sama sõnaliik, sama või lähedane tähendus o Täielik (sisseütlev, illatiiv) o Osaline (jänes, küülik, haavikuemand, pikkkõrv) antonüüm sama sõnaliik, mingi semantilise tunnuse poolest vastandlik tähendus (elus <> surnud) o Kontraane (must >< valge) o Kontradiktoorne (elus >< surnud) polüseem mitmetähenduslikkus (rohi, mustama, sulg) hüponüümia hierarhiline suhe o Hüperonüüm (puu) o Hüponüüm (kask) II suhted tähistajate vahel homonüümia - lekseemid, mis on juhuslikult ühesugused, st eri tähenduste vahel pole seost ( o Täielik (tee, saar) o Osaline (soe, tuli, loo) o Homofoon - müüa/müüja o Homograaf palk, tall, kooli Paronüüm sarnase kõlaga, sageli sama
Juhid tegutsesid kindlakäeliselt ja karistasid vaenlasi. · Pettumine Versailles' süsteemis Sõjas kaotanud riigid olid ärritunud sõjas kaotanud maade pärast. Juhid lubasid rahvale ebaõigluse jõuga heatada. · Majanduslikud raskused 1929. aastal algas majanduskriis, poliitikud lubasid, et kui nad võimule pääsevad, siis teevad nad kõik, et rahva elu paraneks. Rahvas uskus neid. · Terav riigisisene võimuvõitlus Poliitilised erakonnad hakkasid omavahel kemplema ja üksteist mustama. · Valmimiskünnise puudumine Mittedemokraatlikud rühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Mitmes riigis kehtestati valimiskünnis, et vältida taolisi olukordi.
pansionaati elama tuli, kolis ta korterisse, mis asus teisel korrusel. Teisel korrusel elasid inimesed, kes olid kõige rikkamad ja siis oli Goriot veel nii rikas, et võis endale sellist elu lubada. Kuid siis saabus aeg, mil Goriot pidi kolima kolmandale korrusele, sest ajapikku hakkas ta proua Vauquerile meeldima. Kuid siis hakkasid isa Goriotil tütred külas käima ja Vauquer hakkas arvama, et need on tegelikult Gorioti armukesed. Seepärast ta hakkaski Goriotile käkki keerama ja teda mustama. Lisaks sellele andis Goriot ka väga palju raha tütardele. Nii polnudki ta enam suuteline tasuma üüri ja ta koliski kolmandale korrusele. Lõpuks oli tema varaline seis nii halb, et ta pidi kolima neljandale korrusele. 6. Isa Gorio ja Eugene vahelised suhted. Isa Gorio oli panisonaadis pilkealune. Alguses suhtus ka Eugene Goriosse pilkavalt ja ka Gorio Eugene külmalt. Peale seda, kui Eugene oli võitnud Delphine südame paranesid ka ise Gorio ja Eugene vahelised suhted
Unustatud ema ja naine vääriks om ma kannatustega lausa medalit. Taavet Rabaraua vastu seistes on ta rahulik ja leebe.Usun, et nii mõnigi naine seda ei suudaks. Emana mõjub Anu eriti tugevana.Sellises keskkonnas on väga raske last kasvatada. Hõmmastav on naise visadus. Isegi kui Anu tunneb, et hakkab surema, siis suudab ta end selleks valmis seada. Teda ei heiduta hirm. Mulle meeldib ka naise kangus. See väljenduib selles, et naabrinaise mustamisel ei hakka Anu Taavetit mustama. Sõna pidada on väga tähtis. Usun, et kõik tahaksid endale sama usaldusväärset tuttavat. Naine ei räägi otseselt kellelegi, kes on tema lapse isa. Ta suudab olla ilma meheta, kes talle meeldib. See vajab omamoodi julgust. Joosep - Julgus on olemas ka temal. Poiss on südikas ning läheb linna õppima. Juba väiksena julgeb ta erineda. Teised lapsed jooksevad ja mängivad, aga Joosep on vait. Kuid iga vagur lambuke oskab muutuda perutavaks täkuks nii teeb ka poiss: ta hakkab
Veel märkusi: • Kaks kolmat = kaks kolmandast kümnest e 22 • Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast • Tehiskummi leiutas • Dialektism - murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline) 5 Neologisme: Nima, nide - tihe, vuplid, nuppel, nürmik - nürikuulja, tõõne - jäärapäine, lave - avatud jutt, rõngel - baranka, nakar - kreeka pähkel, rõõnama - peale kaebama, öördama - mustama, hola - folk, velbas - kaval, vibe - nõtke, väisama, eede, paitsi, türp, rait, pelutama, mültuma, müübima, soveldama - sobivaks tegema, võstma, põkk, põrpiv, arp. Eesti keeles on viis kõneviisi: kindel, tingiv, käskiv, kaudne, möönev (hüpaku). Maailma keelte hulgas on eesti keel raskuse poolest viiendal kohal. Grammatilised keeletüübid: 1. Analüütiline - laua peale, kõrva peale 2. Aglutinatiivne - lauale, kõrval 3. Flektiivne (muutub tüvi) - mao, toa
liibuma ulgumeri uje nõme selmet solge e graatsiline niivis e naiivne evima roim vilgas mõrv muie olbama e vaatlema reelama e maalt välja saatma naasma relv hubane jõhker ese rünu e kuulujutt ei ünna e ei mõjuta/ ei koti nentima laip imal pihtima õõv e õud lürn e surilina luger e luukere (algul) !5 Neologisme: Nima, nide tihe, vuplid, nuppel, nürmik nürikuulja, tõõne jäärapäine, lave avatud jutt, rõngel baranka, nakar kreeka pähkel, rõõnama peale kaebama, öördama mustama, hola folk, velbas kaval, vibe nõtke, väisama, eede, paitsi, türp, rait, pelutama, mültuma, müübima, soveldama sobivaks tegema, võstma, põkk, põrpiv, arp. Eesti keeles on viis kõneviisi: kindel, tingiv, käskiv, kaudne, möönev (hüpaku). Maailma keelte hulgas on eesti keel raskuse poolest viiendal kohal. Grammatilised keeletüübid: Analüütiline laua peale, kõrva peale Aglutinatiivne lauale, kõrval Flektiivne (muutub tüvi) mao, toa
vm andmise ja saamise kohta kokkupanija, paigaldaja kõuts - isane kass moonakas - mõisa põllutööline käimad- jalanõud morsk - pikkade ülakihvadega veeloom, käkruma - kortsu minema merihobu kämmal - käelaba muistne - vanaaegne, vana, iidne kärbis - tugipuudest ja lattidest toestik vilja mustama - laimama või heina kuivatamiseks mustand - esialgne viimistlemata tekst, joonis köitev - ligitõmbav, kütkestav, hurmav mõlkuma - meeles olema köömen - maitsetaim müstiline - üleloomulikult salapärane külakost - toit, mis külla minnes kaasa N polaarrebane - rebase liik napsama - haarama poogen - teatud suurusega paberileht; heli te-
Nipernaadi keeldus pakkumisest uhkelt, kuid Habahannse tütrele Mallile see ei meeldinud. Mall palus isalt uuesti Nipernaadi juurde minna ja kutsuda korrakski teda nende poole. Toomas käis korraks Habahannesse talus ära ja tõi endaga kaasa Silveri tütre Lokile mullika ja hilpe. Nipernaadi rääkis Lokile illustreerivaid jutte ja palus endaga kaasa tulla. Loki lubas koos Nipernaadiga lahkuda. Mall kuulis seda pealt ja hakkas Lokile Nipernaadid mustama. Kui saabus öö, lahkusid Nipernaadi ja Loki salamisi parvega mööda jõge. Kuid hiljem selgus, et parvel polnud Loki vaid hoopis Mall, sai Nipernaadi väha pahaseks. Ta hüppas parvelt maha ning lükkas parve koos Malliga keset jõevoolu. Toomas Nipernaadi Nipernaadi kõndis mööda tolmavat teed, puhates teeääres jooksis poiss nimega Janka karjudes ,, Krootuse talu perenaine Liis Nõgikikas on surnud". Kadunukese Liisi
Mõrvas teda oma vend ja praegune kuningas Claudius. Claudius mõrvas teda surmava vedelikuga , valades seda magavale kuningale kõrva.Peale vaimu lahkumist,ilmusid Horatio ja Marcellus ,et saada teada mis vaim rääkis. Hamlet pidas sõna ega rääkinud neile. Hamlet käskis neid oma möögal vanduda, et kõik mis nad tol ööl nögid jääb ainult nende kolme vahele.Marcellus ja Horatio vandusid seda. Möödusid mõned nädalad. Polonius saadab Reynaldo Pariisi oma poega Laertest mustama väljamõeldud lugudega.Kuid mittenii mustavaid valesid,et see Laertese mainet kahjustaks.Ophelia nägi Hamletit ja too jättis mulje nagu oleks Hamlet armuhulluses. Poloniusele see ei meeldinud ja nad läksid Opheliaga sellest kuningale rääkima. Kuningas ja Kuninganna kutsuvad Hamleti sõbrad Rosencrantzi ja Guildensterni Taanimaale, et tood selgitaksid välja, mis Hamletit vaevab ja miks ta käitub imelikult. Ka Poloniusel on
Juhid tegutsesid kindlakäeliselt ja karistasid vaenlasi. · Pettumine Versailles' süsteemis Sõjas kaotanud riigid olid ärritunud sõjas kaotanud maade pärast. Juhid lubasid rahvale ebaõigluse jõuga heatada. · Majanduslikud raskused 1929. aastal algas majanduskriis, poliitikud lubasid, et kui nad võimule pääsevad, siis teevad nad kõik, et rahva elu paraneks. Rahvas uskus neid. · Terav riigisisene võimuvõitlus Poliitilised erakonnad hakkasid omavahel kemplema ja üksteist mustama. · Valmimiskünnise puudumine Mittedemokraatlikud rühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Mitmes riigis kehtestati valimiskünnis, et vältida taolisi olukordi. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5
vaidlused krooni kursi üle, kuid selle langetamist ekspordivõimekuse tõstmise huvides ei mõistetud pikka aega. Kiiresti langes elukvaliteet, vähenesid sissetulekud, plahvatuslikult kasvas tööpuudus. Abinõud, mida kriisist väljumiseks rakendati, tõid vaid osalist leevendust. Majandusolukorra halvenemisega kaasnes elanikkonna rahulolematuse kasv. Rahvas süüdistas kõigis hädades poliitikuid, erakondi, parlamenti ja valitsust. Süüdistustest haarasid kinni ka poliitikud ise, asudes mustama oma poliitilisi vastaseid. See kõik muutis sisepoliitilise olukorra ebastabiilseks. Stabiilsust püüti suurendada erakondade arvu vähendamisega, kuid kriisioludes ühendatud parteid ei pidanud ajaproovile vastu ja parlamendi killustatus koguni suurenes. Koalitsioonide kokkuseadmine muutus järjest raskemaks, valitsuskriisid venisid pikemaks ja valitsuste eluiga lühenes – kahe aastaga (1931–33) vahetus kuus kabinetti.
kombekus 禮 hoiab (meid) koos, muusika 樂 toob k¨upsuse . Muusika on u¨ limaks astmeks, milleni inimene v˜oib j˜ouda. 議類 ⇒愉 反対 ⇒憂 反対 ⇒悲 A1 muusika J1 lihtne, kerge teha A2 pillim¨ang J2 ehituse viimane p¨aev enne selle val- B1 r˜oo˜ mustama, heas tujus olema mimist [千秋楽] B2 nautima, m˜onu tundma, meeldima 新 ¨ OKE LO ¨ 13 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 53 76 160 卜文
Sealt kutsus ta tagasi Villem Reimann, kui Hermann otsustas Postimehe maha müüa. Koos osteti P ära, Tõnisson jäi selle omanikuks ja väljaandjaks 1896. aastast. Venestusaeg veel kestis. 1895 oli ajakirjandusel sumbunud maastik, mida kajastada puudus siht, aade. Oma väljaande "sisulise ja välimise täiustamise asemel" valisid väljaandjad-tmt-d mooduse, "mis näis poliitiliselt rasketes oludes kõige kindlam: hakati iseennast kiitma ja teisi mustama ning halvustama". Üldine õhkkond (salakaebused jms) vaid soodustas ebatervet suhtumist. "Soov igal tingimusel ellu jääda sundis ajalehetoimetajaid tegutsema vahendeid valimata." Kuulutustepinna tasuvam müümine ei tulnud sel ajal kellelegi tõsiselt kaalumisele. Jakob Kõrv tõi nt ajalehe jutunurka piisavalt hirmu- ja seikluslugusid, mis tõstis tema lehe tiraazhi märgatavalt (isegi üle 10 000). Uuenduslikuma ja maj
£12 ¢kulmukaunistus . m¨ argib £15 ¢mis t¨ ahendab u ¨mmargust as- kulmukaunistusega nais- ja. seletab m¨ arki preestrit . annab kui s.t. u ¨htlase joone t¨ahenduseks "r~oo~mustama" paksusega kirjutamist. Luuki- , aga algt¨ ahendus on vaen- ri kraabiti ning lase t~orjerituaali l¨abi viiv selle jooned
annaabi.ee 
